26 Aug

Onu Heino uued seiklused: vaenlasega voodis?

Allar „Onu Heino“ Jõksi ja tema (äri)partnerite kohta ei taha vihjete ja andmete voog kuidagi lõppeda. Järjekordne infokild meie portaalile puudutab Soraineni advokaadibüroo kurioosset tempu, mis on Eesti juuramaailmas väidetavalt pretsedenditu. Üks advokaat, kellelt palusime kommentaari, vaikis ja vangutas pead. Teine hakkas lihtsalt naerma. Lugu on niivõrd kummaline, et kompab kõiki advokaadieetika kirjutatud ja kirjutamata reegleid. Kui pöördusime Jõksi enese poole selgituste saamiseks, siis Jõks meie päringule ei vastanud ega neid andmeid ümber ei lükanud. Seetõttu oleme veendumusel, et lugu võib vastata tõele ja esitame oma versiooni neist veidratest sündmustest ilma asjaosalise kommentaarita.

Lugu puudutab AS-i Tallinna Sadam, mille juhatusse valiti alates 27. augustist 2015 advokaadibüroo Sorainen partner ja juhatuse liige, vandeadvokaat Carri Ginter. Meie allikas väidab, et kuni Tallinna Sadama etteotsa valimiseni oli Ginter hoopis ühe sadamas tegutseva logistikafirma Transiidikeskuse AS õigusnõustaja. Nüüd läheb aga põnevaks – Transiidikeskusel oli samal ajal õiguslik vaidlus Tallinna Sadamaga. Et formaalselt vältida huvide konflikti, loobus Ginter seetõttu päevapealt Transiidikeskuse esindamisest Tallinna Sadama vastu. Meie allika väitel võttis Ginteri senise positsiooni Transiidikeskuse juriidilise esindajana sujuvalt üle advokaadibüroo Sorainen teine partner ja juhatuse liige – vandeadvokaat Allar Jõks. Kangesti tuleb meelde Putini ja Medvedjevi omavaheline vangerdus.

Esimene küsimus: kuidas on tervemõistuslikult võimalik tagada, et Ginter Transiidikeskuse konfidentsiaalset infot uue peremehe Tallinna Sadama kasuks ära ei kasutanud?

Teine küsimus: kuidas on võimalik kindel olla, et Soraineni büroo partnerid ja juhatuse liikmed, kes regulaarselt kõiki olulisi teemasid omavahel arutavad, vastaspoolte kliendiinfo konfidentsiaalsust ohtu ei seadnud või neid andmeid lihtlabaselt ei vahetanud?

Kolmas küsimus: kuidas on üldse võimalik soliidsete ja lugupeetud advokaatide puhul sellise lahenduse peale tulla? Meile mittejuristidena meenutab see teguviis paraku hoopis üht teist elukutset, mida mõned peavad maailma vanimaks.

Toimetus

final

26 Aug

Sularaha väljavõtmise teenus kolib poodidesse

Misso vallas olev Coopi ketti kuuluv A ja O kauplus on Tallinnast kaugeim koht, kust inimesed sularaha saavad välja võtta, kirjutas Maaleht. Seega võib öelda, et pangaautomaadid maapiirkondades on minevik.

Coop Eesti Keskühistu hakkas Skandinaavia pankade maakohtadest lahkumise mõjul andma väikelaene, ning võimaldama poest sularaha saada. Pangad, mis on otsustanud vähese asustusega piirkondadest oma automaadid ja kontorid likvideerida, vaatavad aga Coopile altkulmu. Meie hinnangul on see kohalikele inimestele vaieldamatult hea. Ja nutikas lahendus Coopi poolt.

Misso A ja O kaupluse juhataja Ilme Lang klientide puuduse üle ei kurda. Kliente, kes sularaha väljavõtmisest on huvitatud, jätkub.

„Sularaha võetakse välja isegi ainult kaks eurot, et osta bussipilet ja sõita Võrru, et sealt siis suurem kogus sularaha, näiteks pension, välja võtta,“ rääkis ligemale pool sajandit kaubanduses töötanud ja kauplust juhtinud Ilme Lang.

Teenuse vajalikkust kinnitab ka Kohaliku Info Keskuse Misso kaastööline, kelle sõnul on elanikud teenuse suhtes positiivselt meelestatud. „See aitab piirkonnal säilitada teatud konkurentsivõime ja naljaga pooleks öeldes, inimestel on ikkagi tunne, et veel oleme tsiviliseeritud maailma osa,“ sõnab ta.

Pankade hukkamõistev pilk Coopi suunas, võib olla tingitud konkurentsi pelgamisest, sest ka Swedbank on mitmete valdade, poodide ja ühistutega koostööle asunud ja hakanud võimaldama poodidest sularaha väljavõtmist. Kahtlemata on tegemist vajaliku teenusega, olenemata sellest, kes on teenuspakkujaks. Kui automaat on maakohas säilinudki, saavad väiksemad kupüürid kiirelt otsa ja enne järgmist täitmist on sageli automaat võimeline vaid 20- ja 50-euroseid rahatähti väljastama. Swedbank pakub antud võimalust ligi neljakümnes kohas ja raha saab välja võtta teenustasuta. Coop pakub võimalust 350-s kohas üle Eesti ja võtab teenustasu 2% summalt, mis siiski on odavam, kui raha võtta välja automaadist, mille klient ei olda.

Võib loota, et valdu liitev haldusreform meelitab ka pangad uutesse suurvaldadesse tagasi või innustab ka teisi panku poest väljavõtmise teenust pakkuma. Positiivselt võib ka mõjuda Nordea ja DNB otsus Balti riikides jõud ühendada ja luua uus pank, mille peakontor tuleb Eestisse.

Kohaliku Info Keskus jääb lootma, et sularaha väljamakse teenus, olenemata teenuspakkujast, jõuab ka nendesse piirkondadesse, kus antud võimalust hetkel pole.

Tanel Kandle
toimetaja

19 Aug

Vestlusi jõksoloogiast

Kohaliku Info Keskus avaldas 25. juulil 2016 artikli presidendikandidaat Allar Jõksi tegevuse hämaramatest külgedest. Eesti fatherofdemocracy eepiliselt darksideofthemoonilik lugu pälvis üllatavalt palju tähelepanu. Meiega võtsid ühendust mitmed mehed ja naised, kes tänasid siiralt, et lõpuks keegi julges kirjutada Demokraatia Isa orbitaalse liikumise “Kuu tagumisest küljest”. Sellest teavad nii mõnedki, kuid pigem hoitakse suu kinni. Vähesed julgevad Jõksi vägitükkide kohta suud paotada, kuna Kalaranna LÄTAK’i maaletooja kättemaks pole terve mõistusega kodanikele teab mis unistuste tagajärg.

Siiski soovisid mõned rääkida oma loo ning edastada lisainfot Jõksi tegemiste kohta. See info oli intrigeeriv ja pidasime vajalikuks pöörduda Jõksi poole selgituste saamiseks. Read More

05 Aug

Uurimisorganid kohalikus poliitikas

Paide linna asutatud SA Paide Haldus on sattunud keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo luubi alla. Büroo juht Mati Ombler näeb sihtasutuse tegevuses võimalikku huvide konflikti ning jagab kirja teel soovitusi (korraldusi?) olukorra muutmiseks, sest sihtasutuse nõukogusse kuulub suur osa linnavolikogu liikmeid, vahendab BNS. Read More

25 Jul

Allar Jõks – moraalne lõks?

Meie seekordse loo kangelaseks on ei keegi muu kui IRL-i  presidendikandidaat ja Vabaerakonna presidendikandidaadi kandidaat Allar Jõks. Joogahuviline, väsimatu õigluse ja põhiseaduse eest võitleja, vist isegi näpuotsaga luuletaja. Suur Alliksaare austaja. Värvikas karakter, keda kuluaarides hüütakse Põhiseaduse Rüütliks, aga ise eelistab ta hoopis nime Father of Democracy (fatherofdemocracy).  Read More

20 Jul

Ärgem jätkem laste elusid juhuse hooleks!

Ilusal suvepäeval, teisipäeval, 19. juulil, tuli kurb uudis, et nädalavahetusel Antslas ümber kukkunud puuskulptuuri alla jäänud kuueaastane poiss suri haiglas. Artiklite pealkiri sisaldamas sõnapaari „hukkus laps“ on justkui muutumas igapäevaseks nähtuseks, mis riivab valusalt silma.

Õnnetuse ajal peeti kohaliku kultuuri- ja spordikeskuse õuel noori muusikuid koondava Hauka Rocki lõpulaagrit. Skulptuurid olid sinna tehtud eelmisel suvel kui peeti puuskulptuuride päevi ja kunstitudengid harjutasid puutüvede peal kätt. Kujud ei olnud kinnitatud, ning õnnetuse hetkel väidetavalt turnisid nende otsas lapsed.

Õnnetus ei hüüa tulles, kuid õnnetuse või ohtliku olukorra tekkimist saab enamasti ennetada ja vältida, ka selle juhtumi puhul. Ühelt poolt on ju kerge süüdistada skulptuuride eest vastutajaid, miks ei kinnitatud neid maa külge? See on igati õigustatud küsimus, kui arvestada, et tegemist oli kultuuri -ja spordikeskuse õuega, kus veedavad aega ka lapsed.

Teisalt ei pruukinud ei puuskulptuuride päevade korraldajad ega kujude autorid ette näha, et keegi kujude otsa turnima läheb. Sestap on väga oluline roll ka lapsevanematel endil, lisaks lapsel silma peal hoidmisele on tähtis ka ennetustöö, selgitada lapsele, mis on ohtlik.

Juuli alguspoolel juhtus koolilapsega mängumaal Vudila raske õnnetus, ning laps suri hiljem haiglas. Veel traagilisemaks muudab sündmuse asjaolu, et vaid üheksa-aastane poiss oli mängumaale läinud sõbra sünnipäevale. Ka kevadel, mis peaks olema ärkamise ja õidepuhkemise aeg, kustus traagilisel kombel kolme koolieeliku elu. Valgamaal jäi veoki tagaratta alla rattaga sõitnud viieaastane poiss, Raplamaal hukkus teepervel seisnud haagise tagant välja jooksnud laps, Tallinnas suri garaažiukse alla jäänud nelja-aastane poiss.

Liiklusõnnetuste puhul võib oletada, et tugevama suurem tähelepanu, vanema järelvalve ja tõsine selgitustöö võimalikest ohtudest oleks võinud laste elud päästa. Loomulikult ei tea, kas ennetustöö oleks lapsed säärastest tragöödiatest säästnud ja kas olid need pelgalt juhuslikud õnnetused, kuid üks on kindel, lapsed on meie kalleim vara, kelle elu ei peaks langema juhuse hooleks.

Väikelaste eludega lõppevate õnnetuste muutumine trendiks ei peaks äratama kogu ühiskonda pelgalt vaatama, mis on pildil valesti, sest vale pilt on kõigilegi ilmselge, vaid keskenduma analüüsile, miks on pilt valesti ja mida peab tegema teisiti? Säärased õnnetused ei tohi korduda. Rõhutan, ma ei taha kedagi süüdistada, seda teha on kõrvalseisjal alati liiga lihtne. Ütlen vaid, et hooligem üksteisest ja märgakem võimalikke ohtusid, märkamine võib päästa elusid.

Tanel Kandle
toimetaja

08 Jun

Soomlased õnneks julgevad Eestisse investeerida

Kuigi julgeolekuolukord Ida-Euroopas on pingeline, soovivad soomlased Eestisse uue tehase ehitada ning kulutada selleks suurema koguse raha. See on väga hea uudis ja tunnustus eesti naistele ja meestele, kes oskavad hästi tööd teha.
Soome kontsern Metsä teatas nimelt täna saja miljoni euro suurusest investeerimisprogrammist, millest pool kulutatakse Eestis uue vineeritehase ehituseks. Soome toormaterjalist vineeri tootma hakkav tehas käivitub tuleva aasta lõpus ja loob kuni 200 töökohta. Eestisse investeerimise põhjus on kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja meie lähedus Euroopa turgudele. Tehase asukoht pole veel välja valitud, läbirääkimised alles käivad. Huvitav on see, et puidumaterjal hakkab siia ilmselt saabuma hoopis Venemaalt, kust tuleb lõviosa Soome puiduimpordist.

Jörgen Pillau
toimetaja

26 Feb

Oleme tõsises mures Ida-Virumaa masskoondamiste pärast

Viru Keemia Grupp teatas hiljuti Kiviter-tehnoloogial põhinevate põlevkiviõli tootmisseadmete konserveerimisest, mistõttu tuleb koondada ligi 500 töötajat. Naftahinna madalseisu ja praeguse poliitika jätkudes on koondamisi suure tõenäosusega oodata ka teistes õlitehastes. On selge, et mida rohkem inimesi koondatakse, seda lähemal on piirkond sotsiaalsele kriisile.

On märgitud, et kriis ei ole vältimatu ja kõne alla võiks tulla vähemalt kolm lahendust:

1) nutikam regulatsioon põlevkivitööstuses,

2) metsandussektori taassünd,

3) uute tööstuste teke.

Kulla valitsus, palun püüdke vältida tühje loosungeid ja soovmõtlemist. Siililegi on selge, et need kaunid lahendused ei sünni kuude ega võibolla isegi aastatega. Kuidas peavad koondatud inimeste hulgad oma peresid vahepeal ülal pidama? Jutt on piirkonnast, kus rahulolematuse kasv võib osutuda Eesti jaoks strateegiliseks ohuks.

Kutsume valitsust üles kriisimeetmete ettevalmistamisele seoses Ida-Viru masskoondamistega. Ei populismile ja poliitilisele kanapimedusele!

Jörgen Pillau
toimetaja

15 Dec

Hea uudis Viljandi külje all oleva Viiratsi rahvale

Viiratsi Saeveski investeerib 10 miljonit eurot saematerjali tootmise suurendamisse. Kohaliku Info Keskus loodab, et seoses toodangumahu kasvuga pakutakse ka enam töökohti kohalikule rahvale, kes saavad seeläbi rohkem tööd ja leiba.

Nordwoodi kaubamärgi all tegutsev AS Viiratsi Saeveski investeerib 10 miljonit eurot jämepalgi saagimise tehnoloogiasse. Muudatuste tulemusena on Viiratsi Saeveskis võimalik töödelda senisest suurema läbimõõduga toorainet. Tootmisvõimsus kahekordistub tasemele 200 000 m3 saematerjali aastas. Tooraine piiratud kättesaadavust arvestades on lähiaastate planeeritav toodangumaht 160 000 m3 saematerjali aastas.

Esimeses etapis 2015. aastal investeeriti palkide sorteerimisliini ja laoplatsidesse. Teises investeeringu etapis 2016. aastal toimub saematerjali sorteerimisliini ümberehitus ning 2017. aastal valmivad jämepalgi saagimisliin ja täiendavad saematerjali kuivatid. Nordwood on kolme saetööstuse, AS Viiratsi Saeveski , AS Aegviidu Puit ja AS Viru-Nigula Saeveski, ühine kaubamärk. Toodangumahult on Nordwood Eesti suuruselt teine saematerjali tootja. Toodetud saematerjal leiab kasutamist kodumaal ja eksportturgudel nii ehituses kui toorainena puidutööstustes.
Saeveskite emaettevõtted on Eesti kapitalil põhinevad ja juba üle 20 aasta edukalt puidutööstusgruppidena tegutsenud RAIT AS ja LEMEKS AS, kontsernides on kokku ligi 850 töötajat. Ettevõtted on orienteeritud ekspordile ning tegutsevad erinevatel turgudel Euroopas, Aasias, Venemaal, Austraalias. Puidutööstusgruppide tuntumateks kaubamärkideks on Raitwood, Parkwood, Palmako, Imprest, Pinest, AP Mets, Lemeks, Nordwood.

Ettevõtjad, palun võtke eeskuju ja investeerige regioonidesse!

Jörgen Pillau
toimetaja

18 May

JOKK-toitlustus Midrimaa lasteaias

Alates jaanuarist Sauel Midrimaa lasteaias toitlustusteenust pakkuva P. Dussmann Eesti OÜ käe all on kahanenud laste toiduportsjonite kogused ja toiteväärtus, vallandatud staažikaid töötajaid ja šokeeritud lapsevanemaid, ent juriidiliselt paistab kõik korrektne olevat.

Vt: http://epl.delfi.ee/news/eesti/p-dussmann-eesti-ou-karpis-saue-lasteaias-toiduportse-juba-aasta-alguses?id=71381387

Kohalik.info toimetus jälgib edasisi arenguid tähelepanelikult, lootes, et asjale leitakse õiglane lahendus, kus kaotajaks ei jääks lapsed.

22 Jan

Ülekohus Kunda apteegiturul

Kunda proviisor Tiina Salusaar on sattunud Leedu apteegiketi Euroapteek rünnaku alla ja teda ähvardab väljatõstmine oma apteegist – loe lähemalt SIIT

Jälgime väga tähelepanelikult, mis toimub meie linna apteegiturul ning kas riik astub samme kohaliku väikeettevõtluse ja tervishoiupõhimõtete kaitseks apteeginduses või mitte. Tiina Salusaar on lugupeetud ja pühendunud kogukonna liige ning seetõttu kavatseme kõnealust teemat kajastada ka edaspidi.

29 Sep

Mõtisklusi munitsipaalpangandusest

Oleme viimasel ajal lähemate kaasamõtlejatega päris mitmel korral sattunud arutlema munitsipaalpanganduse võimalikkuse üle. Sageli ka selles valguses, mis puutub esimese vabariigi ajal laialt levinud ühistegevusse nii kaubanduses kui ka panganduses. Meie toimetusele on viimasel ajal hakanud tilkuma infokilde, mis praeguse aja ühistegevuses peituvaid ohte üsna ehmatavates toonides näitavad. Enne kui aeg nende avaldamiseks küps on, toome välja valiku peamistest arutelupunktidest seoses munitsipaalpangandusega. Suhteliselt hüplikult, eelkõige sooviga lugeja vaimu ergutada. Olete oodatud kaasa mõtlema.

Read More

22 Apr

Probleemid seoses Viru-Nigula koolibussiga

Kaido Veski 22.04.13 09:04

Lp Ülle Viller, Ervins Veitsurs ja Karin Nasikovski

Juba mõnda aega on Viru-Nigula vallas valitsenud probleem, kus mõned õpilased ei saa arvestada koolibussiga ning sellest lähtuvalt turvalise kodu ja kooli vahelise liiklemisega. On esinenud intsidente, kus algklasside lapsi jäetakse bussijuhi suva järgi bussipeatusesse ning nendega käitutakse väga ebapedagoogiliselt sekkudes kummalise retoorika abil isegi klassijuhataja töösse. Näiteks on bussijuht öelnud lapsele, et ta ei võta teda bussi peale kuna tal on halvad hinded või on kooli minev poisike bussijuhi hinnangul üleüldiselt halbade käitumismaneeridega või hoopiski liiga räpane. Seoses sellega on lapsevanematel tekkinud üsnagi õigustatult järgnevad küsimused:

Read More

13 Nov

Soojahinna sünnipäev

Praeguseks on möödunud aasta hetkest, kui Kunda linn oma soojahinnaga esile kerkis. See aasta on olnud pöörane. Keegi meist ei osanud oodata, et enda seisukohtade eest väljaastumine niivõrd tõsiste leidudeni viib.

24. oktoobril 2011 teatati Kunda linna veebilehel lakooniliselt, et 1. detsembrist 2011 tõuseb Kunda linnas soojuse piirhind 46 protsenti. Kolm päeva hiljem tegin ma avaliku pöördumise oma blogis ning küsisin – miks. Mulle, mitmelapselise pere toitjale, muidu toime tulevale inimesele, tundus see ränk. Infot- miks ja mis alustel- polnud kusagilt võtta. Mind ärritas väga, et rahva seas käärinud arutelule ei järgnenud linnavalitsuse poolt mingit reaktsiooni. Hiljem väideti, et selle asemel tehti hoopis tööd.

Read More

24 Aug

Kolm küsimust Märt Otsale

Kaido Veski 24.08.12 16:56

Lp. Märt Ots,

Kuidas läheb?

Saatsin Teile juba kaks ja pool nädalat tagasi kolm küsimust seoses Kunda soojateemaga, kuid pole senini nendele vastuseid saanud. Milles on asi? Lugesin tänasest Postimehest, et tervitate meie teemakäsitlust, kuid pole ise midagi valesti teinud. Väga tore, kuid miks te siis nendele küsimustele vastata ei taha ja väldite selgituste jagamist?

Panen oma eelmise kirja igaks juhuks siia uuesti.

Read More

18 Aug

Kaheksa küsimust minister Juhan Partsile

Kaido Veski 18.08.12 16:56

Minister Juhan Parts ütles 26.01.2012 Postimehele: “Kindlasti tuleb aga asja uurida, kui tekib väiksemgi kahtluseuss Konkurentsiameti erapooletuses.”

See oli peaaegu aasta peale seda, kui Riigikontroll oma aruandes Riigikogule selgesõnaliselt välja ütles: “Konkurentsiamet ei ole soojuse hinna kooskõlastamisel kohelnud ettevõtteid võrdselt.”

Võttes arvesse kõiki selle aasta jooksul avalikuks saanud asjaolusid Konkurentsiameti juhi Märt Otsa osalusel Kundas tehtud soojaärist, küsivad Kunda elanikud minister Juhan Partsilt järgmised küsimused:

Read More

17 Aug

Kuhu kadus Kunda soojatootmises tekkinud raha?

Kui Kunda Elamu ja Märt Otsa teemal ilmus Postimehes artikkel selle kohta, kuidas Ots ja tema partnerid sentide eest Kunda Elamu ostsid ning kohe peale seda varad 44-kordselt üles hindasid, siis kommenteerisid asjaosalised, et tegelikult ei olnud asjad nii. Otsa sõnul ei olnud seda raha reaalselt olemas, vaid kuna Kunda Elamu suurendas omakapitali, siis tuli kajastada seda ka protsentuaalselt Klingsori (100% Ots) raamatupidamise aruandes.

Ka ettevõtte juht ja raamatupidaja Priidu Vilmer nentis, et tegu olla olnud pelgalt raamatupidamisliku kasumiga.

Kui aga vaadata kogumina Märt Otsa suuromanduses oleva Wille Service’i ja alates 2003. aastast ka Kunda Elamu aruandeid ja rahade liikumisi, siis räägivad faktid teist keelt.

Read More

13 Aug

Miks ei ole tehtud Kunda soojatootmisse vajalikke investeeringuid?

Konkurentsiamet ei ole soojuse hinna kooskõlastamisel kohelnud ettevõtteid võrdselt. Amet on küll kehtestanud hinna kooskõlastamise põhimõtted, kuid pole neid rakendanud nii, et oleks tagatud läbipaistev ja kõiki tootjaid võrdselt kohtlev hinna kooskõlastamine.

Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 4. märts 2011 “Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel”

Tehtud investeeringud

Enne seda, kui asume vaatama, kuidas Märt Ots ja osanikud aastate jooksul erinevatest firmadest raha välja pumpasid, heidame korraks pilgu n-ö tehtud  investeeringutele. Me üldse ei välista, et meie amatöörlikus arvestuses võib mõni pisiviga olla, aga suurt pilti see ei muuda. Pooleteisest miljonist kroonist sai paarkümmend miljonit krooni justkui nõiaväel – paraku Kunda soojatarbijate arvelt.

Read More

07 Aug

Kas Konkurentsiameti juht on Kunda elanikke aastaid ninapidi vedanud?

§ 1. Energiaturu Inspektsioon

(1)   Energiaturu Inspektsioon (edaspidi inspektsioon) on valitsusasutus Majandusministeeriumi valitsemisalas, mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Energiaturu Inspektsiooni põhimäärus

Kunda linn ja selle elanikud on pikki aastaid kandnud kahju ebasoodsate tehingute tõttu, mida tehti soojaettevõtte Kunda Elamu ja endise Energiaturu Inspektsiooni ja praeguse Konkurentsiameti juhi Märt Otsa suuromanduses olevate ettevõtete Wille Service ja Klingsor vahel.

Ajakirjanduse vahendusel ja Kohaliku Info Keskuse diskussioonides on korduvalt püütud seletada, et Kunda Elamu oli ühel hetkel, 1999. aastal, sundseisus ning vajas hädasti erakapitali tuge, et tagada kvaliteetne soojaenergia pakkumine Kunda linna tarbijatele. Tegelikult paistavad asjad olevat hoopis teistmoodi. Kvaliteetsest ja efektiivsest teenusepakkumisest oli asi üsna kaugel ka kümme aastat hiljem:  veel 2009. aastal kinnitas Konkurentsiamet, et Kunda Elamule kuuluvate soojatrasside kadu on enam kui 30%.

Read More

26 Jan

Monopolide valvaja omas Kundas monopoli?

Kaido Veski 26.01.12 20:57

Lp Anne Tasuja, Riina Sooäär, Priidu Vilmer, Arvo Vainlo, Allar Aron ja Jaak Jalakas.

Neljapäevases Postimehes (26.01.) ilmus Tuuli Kochi sulest artikkel pealkirjaga “Monopolide valvaja omas ise monopoli.” Sellest võib lugeda erinevate daatumite kõrval üsna kummastavaid fakte Kunda soojamajanduse hetkeolukorda mõjutanud otsustest. Artiklit võib lähemalt lugeda siit: http://www.e24.ee/716680/monopolide-valvaja-omas-ise-monopoli/

Sellega seoses on tekkinud küsimused, millele loodan õige pea saada teilt piisavalt lihtsalt sõnastatud vastused.

  1. Millistel põhjustel maksti 2001. aastal sisuliselt Kunda linnaelanike taskust Wille Service OÜ-le 536 365 krooni leppetrahvi?
  2. Mis olid need objektiivsed põhjused, miks Kunda linnavolikogu otsustas aastal 2002 Kunda Elamu AS-i maha müüa ja miks just sellise hinnaga?
  3. Kes praegustest ja endistest Kunda poliitikutest kuulusid mainitud sündmuste toimumisajal Kunda Elamu nõukogusse?
  4. Milline on Teie isiklik hinnang olukorrale, kus oma sissetulekutest väga suure osa soojakuludeks maksev Kunda linnakodanik peab tagantjärgi ajakirjanduse vahendusel teada saama, et linna soojamajandus sisuliselt tema enda raha eest, turuhinnast 44 korda odavamalt energiaturu inspektsiooni juhile maha müüdi?

Küsimused ja vastused nendele avaldatakse Kohaliku Info Keskuses (www.kohalik.info).

Ette tänades

Kaido Veski
Kohaliku Info Keskus

Read More

15 Dec

Millega põhjendatakse otsust tõsta aastast 2012 Kundas maamaksu piirmäära?

Kaido Veski 14.12.11 21:35

Lp Kunda linnavolikogu liikmed Heldur Lahne, Jaak Jalakas ja Vladimir Parovart.

Esmaspäeval, 12. detsembril tõstis Kunda linnavolikogu teie ettepanekul 2012 aastal maamaksu piirmäära 2,5% peale maa maksustamishinnast aastas. Seoses sellega on minul ja ka paljudel teistel linnakodanikel tekkinud küsimused, milledele loodame õige pea saada piisavalt lihtsalt sõnastatud vastused.

  1. Millega te põhjendate niigi meeletult kasvavate kodukulude foonil maamaksu tõusu vajalikkust Kundas?
  2. Mis on selle põhjuseks, et hiljuti lõppenud Kunda linna läbiva tee remondi esimene osa kohaliku linnavõimu juures nõnda palju probleeme tekitab?
  3. Mis oli põhjuseks, et teie omavaheline kokkulepe hääletamisel Kasemäe põiktänava avamiseks ei toiminud?

Küsimused ja vastused nendele avaldatakse Kohaliku Info Keskuses (www.kohalik.info) rubriigis Kodanik küsib.

Ette tänades!

Kaido Veski
Kohaliku Info Keskus

Read More

14 Dec

Millisel määral mõjutab 12.12.2011 linnavolikogus vastu võetud maamaksu tõusu puudutav otsus Kunda inimese rahakotti?

Kaido Veski 14.12.11 15:46

  1. Kui palju laekub maamaksust linnaeelarvesse raha?
  2. Kui palju laekub ettevõtetelt ja kui palju eraisikutelt?
  3. Kui suur on hinnatõus tüüpilises kolmetoalises korteris (ca 60 m2) elavale perele?
  4. Kui suur on hinnatõus Koidu tänaval keskmises eramajas elavale perele?

Palun võimaluse korral vastused välja tuua summadena – enne, nüüd ja vahe.

Ette tänades!

Kaido Veski
Kohaliku Info Keskus

Read More

27 Oct

Avalik pöördumine Kunda linnavalitsuse poole

Kaido Veski 27.10.11 16:53

Va Allar Aron

Esmaspäeval, 24. oktoobril avaldati Kunda linna veebilehel teade, et alates 1. detsembrist 2011 tõuseb Kunda linnas maagaasi hinnast tingituna soojuse piirhind. Kui senine piirhind oli 51,12 €/MWh, siis uueks hinnaks saab olema 74,73 €/MWh. Lihtsad arvutused näitavad, et seda on enam kui 46% rohkem kui seni. Võttes aluseks praegust majanduslikku olukorda ning tundes muret väga paljude, juba praegu oma kommunaalmaksete eest võlgu olevate inimeste pärast ning ka nende pärast, kes hetkel üsna õhukesel võlgu-jäämiseta-toime-tulemise-piiril vaaguvad, tundub tänavune talv üsna kurb tulevat!

Sellega seoses soovin vastuseid alljärgnevatele küsimustele:

  1. Milline on Teie isiklik seisukoht selles tavakodanike jaoks tõsiselt põhjendatud mures?
  2. Miks erineb piirhind piirkonniti niivõrd suures ulatuses?
  3. Miks on hinnatõus protsentuaalselt piirkonniti niivõrd erinev?
  4. Mida olete ette võtnud, et seda hinnatõusu pidurdada, edasi lükata või soojaettevõttele kas või võimalikult ebamugavaks teha?

Eeldan, et omate kõne all oleva ettevõtte esindajate kontakte ning soovin, et sõnastate vastused kõikidele esitatud küsimustele ise ja viivitamata.

26 linnakodaniku nimel
Kaido Veski

Read More