30 aug.

Narkomaanid surevad seal, kus pole süstlavahetuspunkte

23.08.2017 Eesti Päevalehe andmetel surevad Tallinna narkomaanid seal, kus pole süstlavahetuspunkte. Eesti suur narkosurmade suhtarv elanikkonnas on must häbiplekk Eesti jaoks. Oleme Euroopas selles mõttes esikohal ja vaja oleks radikaalseid meetmeid selle probleemiga tegelemiseks.

Narkootikumi üledoosi tõttu sureb enim inimesi Lasnamäel ja Põhja-Tallinna tipus – magalapiirkondades, kus elavad sotsiaal-majanduslikult kehvemal järjel inimesed ning ühtlasi puuduvad süstlavahetuskeskused, selgub politsei statistikast.

2017. aasta jaanuarist juulini suri uimasti üledoosi tõttu 63 inimest, neist 38 Tallinnas, sealhulgas 15 Lasnamäel ja 10 Põhja-Tallinnas. Põhja-Tallinna probleemseim piirkond on Sitsi asum, kuhu püütaksegi avada süstlavahetus- ja nõustamiskeskust. Saatuslikuks sai poolteist aastat tagasi suletud Erika tänava keskus ja sellele järgnenud vaidlused uue avamise üle. Pikaaegne aidsiennetustöötaja ja endise Erika tänava keskuse eestvedaja Nelli Kallikova sõnul on tulemused ka kohe näha. Tõrked ennetustöös avalduvad kohe statistikas. Tänavu on hakanud taas suurenema nii HIV-sse nakatumiste kui ka üledoosist põhjustatud surmade arv. Kuigi vastuseisjad on lausa väitnud, et Sitsi piirkonnas ei ole sõltlaste probleemi, näitab statistika siiski seda, et sõltlane tarvitab narkootikumi üsna ostukohas kohe pärast ostu sooritamist. Ka üledoos juhtub ostukohale väga lähedal. Seega toimub Sitsi asumis ka narkootikumide müük.

Tallinna linna ainuke süstlavahetuspunkt asub kesklinnas Lastekodu tänaval, kus toimub ka sotsiaal-psühholoogiline nõustamine. Kesklinna piirkonnas ei ole sel aastal olnud ühtegi üledoosist põhjustatud surmajuhtumit.

Tervise arengu instituut (TAI) on leidnud ruumid Sitsi tänava elumajas, kuid selle elanikud on keskuse avamisele vastu ning lubanud kasvõi kohtusse pöörduda. Neid toetab Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid, kes rõhutab, et riik ja linn peavad tegema koostööd ning toetab täielikult TAI soovi moodustada töörühm. Kui TAI loobub Sitsi 28 elumajasse keskuse rajamise plaanist, on Põhja-Tallinna linnaosa valmis suure panuse andma leidmaks hea lahendus kõikidele osapooltele. Kaljulaid leiab, et probleem vajab korralikku narkopoliitikat ning süüdistab nii valitsust juhtivat Keskerakonda kui ka sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööministrit Jegveni Ossinovskit loius suhtumises.

Politsei nõustub TAI-ga, et üle Tallinna oleks vaja kaheksat keskust, sh üht Sitsi piirkonda ja kaht Lasnamäele.

Tanel Kandle
toimetaja

18 aug.

Väikepõllumajandusel on keerulised ajad

15.08.2017 ajalehe Valgamaalane andmetel on väiketootja sunnitud töökäte puudusel oma lehmad Poola müüma. Arvatavasti ootavad neid igavesed karjamaad. Meie hinnangul peaks Eesti valitsus põllumeestele appi tulema ja aitama luua lahendusi. Miks mitte tuua näiteks tööjõudu Ida-Virumaalt?

33 aastat tagasi Valgamaale Helme valda kolinud väiketootja Ilan Ilisson pidi oma veerandsada eesti punast ja holsteini tõugu piimaandjat poolakatele müüma, sest pole lihtsalt inimesi, kes tahaks ja saaks hakkama lehmade lüpsmise ja vasikate talutamisega. Pakutud 800-eurone brutopalk ei toonud tublisid ja usaldusväärseid töökäsi ning talupidaja on nördinud, leides, et tänapäeva ühiskond ei soodusta laste tööharjumuste tekkimist ning vajaka jääb kohuse- ja vastutustundest.

Oma välja kujunenud kindlale klientuurile pakub Ilisson väga säästlikku tootmist, kus ühe tootmisest järele jäänut kasutatakse järgmise tegemisel – üleliigest piimast saab kohupiim, mille jääkidest omakorda juust, mis ühtlasi ka säilib kõige kauem. Tunne lehmade müügi pärast on kehv. Õnneks ei plaani oma koduses köögis väiketootmisega tegelev kõikjale oodatud piimamees pille päris kotti panna ning kavatseb toorainet sisse ostma hakata. Kas see end ära tasub, plaanib ta ajas vaadata. Ometi aitaks meest, kui väikestel tegijatel oleks mingi erisus suurtootjatest – mõni toetus või järeleandmine nõuetes. Ilisson toob võrdluse Prantsusmaa väiketootjaga, kes oma kaks korda kahemeetrises köögis tegi erilist juustu restoranide tarbeks, ning leiab, et ka tema võiks müüa seal, kus tahab, mitte vaid käest kätte. Mees soovib nõuete kehtestamisesse rohkem tervet mõistust.

Tanel Kandle
toimetaja