06 nov.

Silmamoondus tervishoiuvaldkonnas – kas ebapädevus või populism? Või mõlemat?

18.10.2017 kirjutas Eesti Ekspress suurepärase artikli „Ossinovski hambaravis on augud“. Ilmekalt paljastus seal sisutühi, välisele žestile rajatud mäng hambaravihüvitistega.

Oktoobri alguses teatas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, et tahab täiskasvanute hambaravi toetuse tõsta 30 eurolt 50 eurole. Seda tõiga tõttu, et raha selleks kulub aasta lõpuks oodatust poole vähem. 2017. aasta teiseks pooleks oli hambaravihüvitisteks ette nähtud 6 miljonit eurot. Kolme kuuga on seda kasutanud 34 000 inimest 1,4 miljoni euro ulatuses.

Põhjus, miks hüvitisi on nii vähe kasutatud, peitub aga selles, et vaid 30% hambaraviteenuse osutajaid on haigekassaga vastava lepingu sõlminud. Kuigi riik on loonud võimaluse, et täiskasvanud saaks hambaid soodsamalt ravida, pole seda võimalik teha, sest hambaraviasutused ei tee haigekassaga koostööd.

Kaarli Hambapolikliiniku tegevjuhi Piret Uudekülli sõnul erakliinikud (mis moodustavad enamiku hambaravikabinettidest) endale hammaste ravi riiklikult kehtestatud madalate hindadega lubada ei saa. Haigekassa hüvitisega liitunud 30% teenusepakkujate seas on peamiselt riiklikud sihtasutused, nagu näiteks Lääne-Tallinna Keskhaigla, Kuressaare Hambapolikliinik ja Tartu Ülikooli Kliinikum.

Maxilla hambakliiniku juhatuse liikme Mari-Ann Abeli sõnul ei liituta lepinguga, sest haigekassa kehtestatud teenuste hinnad on valdavalt alla omahinna. Siiski on enamik kliinikuid lepinguga liitumise üle mõelnud, sest hinnatakse riigi tuge elanikkonna hambaravisse investeerimisel.

Eesti Hambaarstide Liidu (EHL) sõnul on haigekassa piirhinnad turuhindadest kohati lausa kolm korda madalamad. Abel toob näite täidise panemisest, mis haigekassa hinnangul maksab 15–27 eurot, tegelikult aga 52–73 eurot. EHL on seisukohal, et haigekassa pakutud piirhinnad ja arvutamise metoodika ei sobi.

Haigekassa hindade juures ei ole võimalik samal tasemel ravikvaliteeti pakkuda. Alla omahinna aga ei saa töötada ükski eraettevõte. Lisaks ei kajastu haigekassa piirhindades materjali-, haldus- ja kommunaalkulud, rääkimata tööjõu palga- ja koolitamiskuludest ning seadmete ja hambaraviinstrumentide uuendamisega seotud kuludest.

Haigekasse ei muretse, vaid leiab, et hüvitamine on kolme kuu jooksul lausa hästi käivitunud, täiskasvanute hambaraviks on haigekassaga lepingu sõlminud 127 teenusepakkujat. Esmatasandi talituse juht Külli Friedemann ütleb, et piirhinnad loodi referentskliinikute andmete põhjal – nendeks on Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliinik, Kaarli hambapolikliinik ja ODE Hambakliinik.

Piirhindade analüüs valmib alles selle aasta lõpus.

Uudeküll soovitab hambaravihüvitise siduda isikuga ja mitte hambaravikabinetiga – nagu süsteem varem toimis.

Tanel Kandle
toimetaja