26 jaan.

Monopolide valvaja omas Kundas monopoli?

Kaido Veski 26.01.12 20:57

Lp Anne Tasuja, Riina Sooäär, Priidu Vilmer, Arvo Vainlo, Allar Aron ja Jaak Jalakas.

Neljapäevases Postimehes (26.01.) ilmus Tuuli Kochi sulest artikkel pealkirjaga “Monopolide valvaja omas ise monopoli.” Sellest võib lugeda erinevate daatumite kõrval üsna kummastavaid fakte Kunda soojamajanduse hetkeolukorda mõjutanud otsustest. Artiklit võib lähemalt lugeda siit: http://www.e24.ee/716680/monopolide-valvaja-omas-ise-monopoli/

Sellega seoses on tekkinud küsimused, millele loodan õige pea saada teilt piisavalt lihtsalt sõnastatud vastused.

  1. Millistel põhjustel maksti 2001. aastal sisuliselt Kunda linnaelanike taskust Wille Service OÜ-le 536 365 krooni leppetrahvi?
  2. Mis olid need objektiivsed põhjused, miks Kunda linnavolikogu otsustas aastal 2002 Kunda Elamu AS-i maha müüa ja miks just sellise hinnaga?
  3. Kes praegustest ja endistest Kunda poliitikutest kuulusid mainitud sündmuste toimumisajal Kunda Elamu nõukogusse?
  4. Milline on Teie isiklik hinnang olukorrale, kus oma sissetulekutest väga suure osa soojakuludeks maksev Kunda linnakodanik peab tagantjärgi ajakirjanduse vahendusel teada saama, et linna soojamajandus sisuliselt tema enda raha eest, turuhinnast 44 korda odavamalt energiaturu inspektsiooni juhile maha müüdi?

Küsimused ja vastused nendele avaldatakse Kohaliku Info Keskuses (www.kohalik.info).

Ette tänades

Kaido Veski
Kohaliku Info Keskus

Priidu Vilmer 26.01.12 23:07

Tere, kõigepealt!

Et ka minu nimi on küsitletavate hulgas, siis püüan osale küsimustest vastuse anda.

AS Kunda Elamu loomisest kuni tema varade müümiseni olin mina firmas pearaamatupidaja (viimastel aastatel ka juhataja), mistõttu vastavalt sellele vastan vaid osale küsimustest. Et dokumente ei valda, siis vaid mälu järgi.

1. Millistel põhjustel maksti 2001. aastal sisuliselt Kunda linnaelanike taskust Wille Service OÜ-le 536 365 krooni leppetrahvi?

Küsimus on esitatud eksitavalt!

OÜ Wille Servce ja AS Kunda Elamu vahel oli sõlmitud ostu-müügileping teatud kohustusliku minimaalse koguse soojusenergia peale. Selles olid ka ära määratud sanktsioonid (trahv) kui sellest kogusest kinni ei peeta. Et AS Kunda Nordic Tsement oma kombijaama jääksoojust oli valmis müüma odavamalt kui OÜ Wille Service oma kateldest, siis osteti tsemenditehaselt nii palju kui oli võimalik. Et OÜ Wille Service jäi seetõttu ilma oma loodetud käibemahust ja ka tehtud investeeringute kattest, siis kasutas ta märgitud lepingust tulenevat trahvinõuet. Samas Kunda Elamu kasum tehaselt ostetud soojusenergia mahust ületas küsimuses märgitud trahvisumma (See on ka audiitori poolt kinnitust leidnud!).

Seega kinnitan veelkord, et küsimus on eksitav ja linnaelanikud mingeid täiendavaid kulusid sellest leppetrahvist tingitult ei kandnud.

4. Milline on Teie isiklik hinnang olukorrale, kus oma sissetulekutest väga suure osa soojakuludeks maksev Kunda linnakodanik peab tagantjärgi ajakirjanduse vahendusel teada saama, et linna soojamajandus sisuliselt tema enda raha eest, turuhinnast 44 korda odavamalt energiaturu inspektsiooni juhile maha müüdi?

On kurb, et linnaelanik saab ajakirjanduse vahendusel teada seda, mida pole olnud!

Teeme kõigepealt mõisted selgeks!

“Turuväärtus on summa, mille eest on vara võimalik müüa, või mis tuleb vara eest tasuda aktiivsel turul toimuva tehingu käigus” (Raamatupidamise Toimkonna Juhend RTJ3 “Finantsinstrumendid”).

Teiseks!

Kui AS Kunda Elamu vahetas omanikku, siis uued omanikud ostsid aktsiaid, mitte torusid.

Mina ei olnud seotud aktsiate hinna läbirääkimistega, mistõttu on raske hinnangut anda nende müügi vajalikkusele (Ei tea ka linnakassa tollast seisu). Aktsia hinna määrab aga oluliselt firma omakapitali väärtus, mis tollal oli pehmelt öeldes nigel. Samas see nn. “raudvara” maksumus oli bilansilises väärtuses just nii suur kui ta oli ja “turuhind” ei olnud siis veel “44 korda” kallim sellest bilansilisest väärtusest vaid just nii suur kui tema eest oldi siis valmis maksma. Aga tol momendil ei ostetud materiaalset vara vaid aktsiaid.

Mainitud materiaalse vara “turuhind” kasvas alles siis kui Fortum Termest oli valmis selle põhivara ära ostma hinnaga, mis läbirääkimiste järel kokku lepiti. Aga osteti põhivara, mitte aktsiaid.
AS Kunda Elamu kui firma jäi alles ka pärast seda kui soojatootmiseks ja edastamiseks vajalik vara oli müüdud, mistõttu varade müügist tekkis talle raamatupidamislik kasum.

Olgu märgitud, et mainitud “energiaturu inspektsiooni juht” oli vaid kaudselt üks kaasomanikest ja Kundas müüdava soojusenergia müügihinda ei kinnitanud tollal mitte tema juhitud inspektsioon vaid Kunda Linnavalitsus.

Priidu Vilmer

P.S. Antud vastustes on lähtutud esitatud küsimustest, mitte mainitud artiklist!

Allar Aron 01.02.12 22:23

Lugupeetud Kaido Veski

Täiendan küsimusi omapoolsete taustaandmetega.

Kunda linnal õnnestus 1999 aastal peale aastatepikkuseid pikki läbirääkimisi saada riigilt AS Kunda Elamu aktsiate omanikuks.

1999 aasta kevadel oli olukord selline, et sügisel ähvardas linna külma jäämine. Olemasolevad katlad (juba aastast 1959) olid vanad ja kasutuskõlbmatud, ning  nõudsid suuri investeeringuid. Samal aastal ei saanud AS Kunda Elamu enam soodustingimustel põlevkivi ja hind tõusis kolmekordseks.

Ettevõtte seisis võimatu ülesande ees – saada sügiseks valmis uus katlamaja. Pankadest laenu ei saadud, ettevõttel puudusid omavahendid.

Maikuus 1999 korraldas Kunda Elamu avaliku konkursi soojuse tootja leidmiseks ja olemasoleva maa rentimiseks. Konkursil osalejaid oli kolm – AS Termest, AS Eraküte ja kolme firma ühispakkumine (AS Stehnos Grupp, OÜ Vee-Ekspert ja OÜ Klingsor). Viimane tegi parima pakkumise.

Sügiseks oli kaks katelt valmis, lisaks uus kombijaam, viimane kattis osaliselt linna vajaduse.

Kerkinud kütusehinnad ja langev soojuse tarbimine (kokkuhoid inimeste poolt) kasvatasid kulusid MWh kohta. Priidu Vilmeri poolt on selle kohta antud väga hea selgitus.

Ettevõte vajas aga veelgi rohkem investeeringuid. AS Kunda Elamu aktsiakapitali laiendamine otsustati linnavolikogu poolt 2002. aastal volikogu poolt kinnitatud „Kunda linna energeetika arengukava“ alusel.

Arengukavas on kirjas järgmine osa:

AS Kunda Elamusse kapitali kaasamine.

Kapitali kaasamiseks on mitmeid võimalusi. AS Kunda Elamu puhul on kõige tõenäolisemad järgnevad;

  • Raha laenamine – vajalik raha laenatakse rahaturult. Majandusanalüüsi variantides on kasutatud raha laenamist 10. aastaks 10 % intressiga.

  • Aktsiate võõrandamine – teatud osa AS Kunda Elamu aktsiaid võõrandatakse huvitatud osapoolele eesmärgiga kaasata investeeringuteks vajalikku kapitali.

  • Aktsiakapitali laiendamine – antakse välja lisakogus AS Kunda Elamu aktsiaid, millest saadud kapitaliga teostatakse investeering.

Viimase kahe võimaluse puhul on aktsiate praegusel omanikul võimalus otsustada hilisema enamusosaluse kuuluvus.

Kapitali leidmise puhul on tähtis teada, milliseks kujuneb kaasatava kapitali tootlikkuse ootus ehk milline on raha hind.

Äriettevõtte puhul on oodatav tootlikkus tõenäoliselt kõrgem panga poolt pakutavast pikaajalisest intressist. Konsultandi arvates jääb oodatav minimaalne tootlikkus ülespoole 8% aastas. Seega ka energia edastamise tariif, mis peab katma kõik energia edastamisega seotud kulud, sealhulgas ka finantskulud, peaks olema selliselt kujundatud, et tagada kapitali tootlikkus vähemalt eelnimetatud % osas.

Sisuliselt tähendaks aktsiakapitali laiendamine AS Kunda Elamus ilmselt erakapitali kaasamist, milline on suurema kasumi ootusega, kui näiteks Linnavalitsuse või soojustarbijate omavahenditest tulev kapital.

Vähepopulaarne on võimalus, et soojuse tarbimine ja transport võiks olla kasumit mitteteeniv tegevus ja sinna kaasatud kapital peaks tagama soojustarbijatele varustuskindluse ja optimaalsete kadudega soojusülekande. Kogu ettevõtmise oodatav tulem oleks mitte tulu saamine vaid jätku- ja arengusuutlikult toimiv soojusvarustuse süsteem.

Praegu olemasoleva ja koos toimiva süsteemi juures on ilmselt otstarbekas pakkudasoojatootjaile osalust AS Kunda Elamus aktsiakapitali laiendamise teel.

Sellega saaks ühendada soojuse tootjad ja soojuse jaotaja ühte äriühingusse.

Positiivseks saab pidada AS Kunda Elamu tegevust ilma soojatootmiseta ettevõtte sees ja see on andnud võimaluse selgelt eristada püsikulud ilma soojuse tootmiseta. Liites siia juurde nüüd soojuse tootmise on teoreetiliselt võimalik veelgi püsikulude osakaalu vähendada (ühine raamatupidamine, remondi- ja  hooldusbrigaad soojatootjaga). Tekib ühine suurem huvi soojuse lõpptarbija suhtes. Praegu on lõpptarbija käitumine eelkõige AS Kunda Elamu probleem.

Kogemused näitavad et tootmise ja jaotamise lahutamine soojusvarustuses ei ole alati efektiivne. Näitena tuues on Tartu linna näide, kus moodustati eraldi tootmine ja jaotamine, kuid lõppkokkuvõttes viis see siiski ettevõtte erastamiseni ning praegu on taas tootmine ja jaotamine ühes äriühingus.

Kapitali kaasamisega seotud ohtudest võiks siinkohal nimetada ohtu, mis tekib, kui kaasatav kapital tuleneb soojuse tootjalt. Sellega seotult võib tekkida mitme soojusvõrku soojust müüa sooviva soojatootja puhul konkurentsiväline ühe soojatootja eelistatus. Sellisel juhul peab sekkuma Energiaturu Inspektsioon.

AS Kunda Elamu restruktureerimise otstarbekust on raske põhjendada, kuna ettevõtte põhitegevus on soojuse transport, jaotus ja müük. Kui restruktureerida tegevuste põhjal, siis oleks võimalik jagada müügitegevus omaette ettevõtteks. Kaasa toob see ilmselt lõpptarbija jaoks jällegi hinna tõusu, sest iga vahelüli soojuse tootja ja tarbija vahel soovib saada kaetud oma püsikulud ja saada ka tulu. Mida rohkem vahelülisid, seda rohkem tuleb lõppkokkuvõttes lõpptarbijal oma rahakotti kergendada. Seetõttu ei soovita konsultant AS Kunda Elamu-t restruktureerida.

Tarbijale kujunev hind Kundas sõltub sellest, kuivõrd suure laenukoormuse võtab ettevõte enda kanda, millise püsikulude tasemega suudab ettevõte end majandada ja millise kasumlikkuse aktsionärid eesmärgiks seavad.

Hetkel kehtiv hinnavahe ostetava ja müüdava soojuse hinna osas annab juhul, kui tarbijatele esitatud arved ka tegelikult laekuvad ja soojuse müügimahud ei kahane 2001 aastaga võrreldes, võimaluse igal aastal 0,7 miljonit krooni investeerida (või maksta samas suurusjärgus laene koos intressiga aastas) soojusvarustuse ja lõpptarbija soojussõlmede tehnoloogia kaasajastamisse.

Lõpptarbija hind tõuseb ilmselt samavõrd, kui tõuseb soojustootja poolt võrku antava soojuse hind.

Kui hinnavahe muutub väiksemaks, siis ei jätku vahendeid  soojusvarustuse ja lõpptarbija soojussõlmede tehnoloogia kaasajastamiseks, piisab vast vaid püsikulude katmiseks ja selline olukord viib lõppkokkuvõttes ettevõtte tehnilise seisu avariiliseks.

Toodud majandusanalüüsi variantide põhjal ei ole tarvis lõpptarbija hind tõsta, kui müügihind võrku ei muutu, variantide puhul mille 10. aasta kassavoog on positiivne.

Milliseid investeeringuid siis tehti lisaks varem paigaldatud kateldele? Üks suurimatest oli 2003.aastal valminud uus pumbamaja, mis maksis ligi miljon krooni. Vana pumbamaja oli täielikult amortiseerunud. Uus pumbamaja võimaldas olulist kulude kokkuhoidu elektrienergia, soojustrassi lisaveekulu,  tööjõukulude ja hoone kütte osas. Uus pumbajaam kasutab AS Kunda Vee poolt tarnitavat puurkaevuvett ning veepehmendi pesuvesi juhitakse linnakanalisatsiooni. Uus pumbamaja on keskkonnakaitseliselt samm edasi. Varem kasutas AS Kunda Elamu lisaveena Kunda jõe vett ning oma heitvee suunas ilma puhastamata otse Kunda jõkke tagasi.

Viimase osa aktsiate avalik enampakkumine toimus 2002. aasta lõpus / 2003. aasta alguses, müük sai teoks 2003. aastal. Lisan ka omapoolsed konkursi materjalide projektid. Lisan täpsustuseks, et need võivad olla ka hiljem veidi muudetud, kuid põhiosas samad. Ka see protsess käis volikogu otsuste alusel.

Kõik volikogu otsused ja energeetika arengukava on linnavalitsuses olemas.

Ettevõtte hilisemat täpset müügihinda AS-le Fortum Termest mina ei tea. Raamatupidamislik varade väärtus võib sellest suuresti erineda. Selge, et ettevõtte väärtus ajas tõusis, kuid alles peale vajalikke investeeringuid ja kulude vähendamist.

Kas see mõjutab märkimisväärselt soojuse hinda? Soojuse hinnas on ikkagi kõige suurem osakaal kütusel, viimasel hinnatõusul 75%. Ülejäänud kulud, investeeringud, hooldus jne. jäävad tunduvalt väiksemasse suurusjärku.

Samas on väikesel ettevõttel täna tunduvalt raskem. Näiteks kütuste ostuhind on suurtes kogustes tunduvalt soodsam. Kindlasti mõjutasid sellised asjaolud kõige enam omandist loobumist. Mina ei tea täpselt asjaolusid, sest ei ole nende inimestega sellest rääkinud.

AS Kunda Elamu nõukogusse kuulusid kirjutatud ajaperioodi jooksul Allar Aron, Arvo Vainlo, Vello Kaasik, Tarmo Lallo, Ivo Tomeri, Sulev Salumäe, Hardi Kampus, Toomas Sepp  ja lühiajaliselt (1999) Sven Trofimov. AS Kunda Elamu juhataja oli Taivo Tõldsepp.

Ettevõte oleks linna omandusse pidanud tulema varem. Kirjutasin selle teksti enamuses mälu järgi. Tahan öelda, et elu on vahel keerulisem, kui lihtsalt numbreid lugedes tundub. Ja linn ei ole edaspidi enam selliselt külmetamisohtu sattunud, ning see on põhiline. Loodan, et alustatud investeeringud jätkuvad ja see avaldab pikaajaliselt positiivset mõju energia hinnale.

Lugupidamisega
Allar Aron

KundaElamu myygidokumendid1myygikuulutuseavaldamine

Anne Tasuja 02.02.12 11:29

Tere Kaido.

Aitäh Allar Aronile ja Priidu Vilmerile nende vastuste eest.

Mul ei ole mõtet samu asju korrata, seepärast lisan ainult mõne lause. Kogu myygi otsustas linnavolikogu.  Kui inimesed on volikogu valinud, siis on volikogu liikmetel linnaelanikelt saadud mandaat linnaasju otsustada. Olen veendunud, et enamik valituid on arukad ja nende poolt vastuvõetud otsused olid tol momendil parimad kogu linnale. Linnal ei olnud rahalisi vahendeid, et investeerida või ka toetada AS Kunda Elamu tegevust, sellest ka selline volikogu otsus.

Lugupidamisega
Anne Tasuja

Arvo Vainlo 02.02.12 13:59

Tere.

Lõpupoole vastates on alati see eelis, et kõik oluline on teiste poolt juba ära öeldud. Paar asja lühidalt siiski.

Minul kahjuks nii head mälu nagu Allaril ei ole ja seetõttu üle kümne aasta tagasi toimunud asju nii täpselt ei mäleta. Üks mis kindlalt meeles, on soojamajanduse erastamise põhjus – väga kehv tehniline seisukord ja väga suurte investeeringute vajadus, milliseid vahendeid linnal kuskilt võtta ei olnud.

Kunda Elamu nõukogus olen ma samuti olnud ja mingi perioodi ka nõukogu esimees – seda põhjusel, et olen lõpetanud soojustehnika eriala ja mitu aastat ka Kunda katlamaja juhataja olnud.

Mis puudutab ülejäänud küsimusi, siis leian, et neile on juba eelvastajate poolt piisvalt ammendavad vastused antud.

Ja lõpetuseks tahaks öelda, et kodaniku algatus on väga tore asi, aga selle raames ei ole alati vaja esmast infot kohe kontrollimatult võimendada ja levitada vaid asi kõigepealt endale selgeks teha ja siis vajadusel adekvaatset teavet jagada. Valdkonnaga aastate jooksul tegelnud ei ole sugugi tegutsenud enda huvides vaid parima  lahendini püüeldes.

Lugupidamisega,
Arvo Vainlo

Jaak Jalakas 06.02.12 06:00

Tere!

Vastamise aeg saab kohe täis ja majandusküsimustes kompetentsemad on oma arvamuse välja öelnud. Omalt poolt saan lisada, et kui ma 1999. aasta oktoobris alustasin volikogu esimehena, siis sai linnamajanduse- ja keskkonnakaitsekomisjoni esimeheks hr Leonhard Koovits. Mees, kes alati kõiges plussid ja miinused täpselt välja rehkendas ning linnakodanike jaoks parima lahenduse ellu püüdis viia. Minul on Kunda Elamuga seoses meeles kaks asja: linnale üle jõu käinud investeeringute vajadus soojamajanduses ja oma erialaga seotult nende ruumide kasutamine talvisel tubasel treenimisel.

Lugupidamisega
Jaak Jalakas

Kaido Veski 07.02.12 13:34

Tere,

Suur tänu vastuste eest.

Usun, et suuresti tänu hr Vilmeri ja hr Aroni asjatundlikele, põhjalikele ning piisavalt lihtsalt sõnastatud vastustele on käesolev teemapüstitus detsembrikuist meeletut hinnatõusu vägagi hästi mäletavat kohalikku inimest üksjagu rahustanud.

Tuletan teile kõigile veelkord meelde, et avaldan meeleldi kohalikul tasandil infot ja seisukohti omavate inimeste arvamusi ja selgitusi ka siis, kui need pole esile kutsutud siinkirjutaja nö torkimisega vaid tulenevad siirast soovist kohalike üldist silmaringi laiendada.

Mis puutub aga kodanikualgatuse korras esmase info kontrollimatusse võimendamisesse, siis leian, et sama kiiresti siinkirjutajaga oleks saanud ka valdkonnaga aastaid tegelnud ning asja endale parima lahendini püüeldes selgeks teinud inimene linnakodanikele adekvaatset teavet jagada.

Kaido Veski
Kohaliku Info Keskus

Kunda linnapea Riina Sooäär pole esitatud küsimustele käesolevaks hetkeks reageerinud.

Kaido Veski 28.06.12 21:54

Elektrooniliselt esitatud teabenõue konkurentsiametile.

Soovin tutvuda võimalikult detailsete viimase 5 (viie) aasta Kunda võrgupiirkonna soojahinna piirhinna kooskõlastustega. Millisel moel seda teha saab? Kui saate neid materjale esitada elektrooniliselt, siis palun saata need meilile. Avaldan kõnealuse teabenõude ning soovitud materjalid ka enda poolt toimetatavas kohaliku info portaalis aadressil http://www.kohalik.info/

Ette tänades, Kaido Veski

Riina Randmaa 03.07.12 15:47

Tere,

Edastame Konkurentsiameti vastuse Teie poolt 28.06.2012 esitatud teabenõudele.

Lugupidamisega,

Riina Randmaa
Energeetika osakonna nõunik
Riina.Randmaa@konkurentsiamet.ee

kiri__vapiga__Template_12-0016-050KA otsus Kunda VP 21102011 avalik teave 11112011kiri KAle Kunda VP otsuse avalikustamisest 14112011

Kaido Veski 11.07.12 11:45

Tere,

Tänan kiire reageerimise eest, kuid soovin veel mõningaid nüansse täpsustada.

Teie lahkel loal:

  1. Milles seisnesid aastatel 2008-2011 Fortum Termesti poolt tehtud investeeringud summas 359.72 tuhat €? Teie poolt esitatud materjalidest nähtub, et trassikadude vähendamiseks seda ei tehtud, sest alles 2012 aastaks on planeeritud soojakadude vähendamine (22.1%).
  2. Kuna reguleeritava vara arvestus peab olema järjepidev ja esimene otsus, mis reguleeris Kunda VP vara ning mille alusel on arvestatud tootlikkust, kapitalikulu, oli Energiaturu Inspektsiooni 26.10.2007 otsus nr 217-048/07S, siis palun võimalust sellega tutvuda.
  3. Soovin tutvuda ka kõikide otsust nr 217-048/07S puudutavate alusdokumentidega (taotlused, arvestused, raamatupidamisdokumendid jne). Palun lisada ka täielik asjasse puutuvate dokumentide nimekiri ning kui nende seas on selliseid, mille avaldamine on kuidagi takistatud, teha nende juurde vastav märge koos põhjendusega.
  4. Soovin tutvuda Konkurentsiameti algupärase kirjaga (päringu, meili vms digitaalselt taasesitatava pöördumisega) Fortum Termestile, milles kirjeldate novembris 2011 Kunda linnavalitsusest tulnud infopäringut ning palute soojatootjal teada anda, mida ja millises ulatuses avaldada tohite.

Parimat!

Kaido Veski

Riina Randmaa 11.07.12 13:42

Tere,

Siinkohal vastused Teie allolevale e-kirjale:

  • 1. Vaadake Konkurentsiameti 21.10.11 Otsus 7.1-3/11-077 tabel 12 ja selle tabeli all avaldatud informatsiooni.
  • 2. ja 3.        Nimetatud punktides küsitud informatsioon ei ole teabenõue,  mistõttu vastavalt avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 punktile 1 keeldub Konkurentsiamet teabenõude täitmisest, sest taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ning teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Taotletava teabe suhtes kehtiv juurdepääsupiirang tuleneb kaugkütteseaduse § 9 lõikest 11, mille kohaselt ei või Konkurentsiamet avaldada seoses piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Konkurentsiamet lisab, et teabenõudega taotletud teabe avaldamine ei ole ette nähtud seadusega ning samuti ei tulene antud juhul teabe edastamise vajadust kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
  • 4. Lisatud vastavasisuline kiri.

Lugupidamisega,

Riina Randmaa
Energeetika osakonna nõunik
Telefon 6672581
Riina.Randmaa@konkurentsiamet.ee 

kiri (vapiga)_Template_11-0177-007

Kaido Veski 16.07.12 14:46

Tere,

Kirjutan Teile veelkord seoses teabenõudega Fortum Termest AS-i puudutavate otsuste osas.

Te kirjutate mulle saadetud vastuses (03.07.12 nr  7.1-1/12-0016-050), et … “Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave, KA tehtud otsus ja ettekirjutus ning KA peadirektori või KA muu ametniku koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud.”

Samas vastate e-kirjas (11.07.2012) esitatud palvele tutvuda 26.10.2007 tehtud otsusega nr 217-048/07S, et tegemist ei ole teabenõudega ning keeldute selle avaldamisest.

Põhjustab üksjagu hämmeldust, et 2007 aastal tehtud otsustega tutvumine on keelatud, kuid 2011 tehtu jõudis (küll mõningate kärbetega aga siiski) minuni.

Küsin siis teisiti:

Soovin tutvuda Konkurentsiameti otsustega nr 217-048/07S, hinnavalem, (26.10.2007) ja nr 223-051/07S, soojuse piirhind 50,67 €/MWh (hinnavalemi alusel); (01.11.2007).

Äkki me siiski ei saanud teineteisest päris täpselt aru.

Parimat!

Kaido Veski

Priit Mändmaa 18.07.12 10:09

Tere,

Teie poolt palutud Energiaturu Inspektsiooni otsused nr 217-048/07S ja nr 223-051/07S sisaldavad mõlemad originaalis ärisaladusi. Olete õigesti tsiteerinud “Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave, KA tehtud otsus ja ettekirjutus ning KA peadirektori või KA muu ametniku koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud.” Antud tsitaat annab selgelt mõista, et ärisaladust sisaldavate otsuste edastamiseks peab KA neist ärisaladused eemaldama. KA on pöördunud ettevõtja poole, kellele nõutud otsused adresseeritud on, et viimane eemaldaks otsustest ärisaladused. Nagu eelmises kirjas selgitatud, ei ole Teie poolt nõutud teavet võimalik edastada muutmata kujul tulenevalt juurdepääsupiirangutest dokumentides avaldatud ärisaladustele. Vastamiseks peab KA muutma nõutud dokumendi sisu ehk teisisõnu esitama teile dokumendi, millest on eemaldatud ärisaladus. Seetõttu ei ole Teie nõue mitte teabepäring avaliku teabe seaduse alusel, vaid selgitustaotlus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 alusel tuleb selgitustaotlusele vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva jooksul, mida võib erilise vajaduse korral pikendada kuni kahe kuuni. KA edastab Teile otsused nr 217-048/07S ja nr 223-051/07S niipea, kui ärisaladused on ettevõtte poolt eemaldatud.

Seoses Teie 11.07.2012. a saadetud kirja punktiga 3, milles soovite tutvuda otsuse nr 217-048/07S alusdokumentidega kordame, et tulenevalt kaugkütteseaduse § 9 lõikest 11 ei või Konkurentsiamet avaldada piirhinna kooskõlastamise käigus saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.  Konkurentsiamet lisab, et punktis 3 taotletud alusdokumentide avaldamine ei ole ette nähtud seadusega sh avaliku teabe seaduse § 28  ja § 36. Vastavad alusdokumendid on avaliku teabe seaduse § 34 lg 2 kohaselt Konkurentsiameti peadirektori poolt kuulutatud täies mahus asutusesiseseks kasutamiseks, tulenevalt seal sisalduvatest ärisaladustest (KonkS § 63 lg 1 ja 2; AvTS § 35 lg 1 p 17) ning kaugkütteseaduse § 9 lg 11 tulenevast kohustusest mitte avaldada piirhinna kooskõlastamisega seoses saadud teavet kolmandatele isikutele. Samuti ei tulene antud juhul teabe edastamise vajadust ka kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Lugupidamisega,
Priit Mändmaa
Energeetika- ja veeteenistuse peaspetsialist
Konkurentsiamet
Tel: 667 2424

Priit Mändmaa 19.07.12 14:43

Tere,

Käesolevaga edastame Teie poolt Konkurentsiametile 11.07.2012. a ja 16.07.2012. a saadetud kirjades palutud otsused nr 217-048/07S ja nr
223-051/07S, milledest Adven Eesti AS on eemaldanud ärisaladused.
Palume kirjalikult kinnitada e-kirja kättesaamist ning manuse korrektset avanemist.

Lugupidamisega,
Priit Mändmaa
667 2424

Hinnavalemi ja hinna otsused Fortum Termest AS-i Kunda vp 26.10.2007 ja 01.11.2007 avalik

Kaido Veski 24.07.12 18:33

Teabenõue Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

Tere,

26. jaanuari Postimehes ilmus Tuuli Kochi sulest artikkel pealkirjaga “Monopolide valvaja omas ise monopoli.” Sellest võib lugeda erinevate daatumite kõrval üsna kummastavaid fakte Kunda soojamajanduse hetkeolukorda mõjutanud otsustest.

Järgmisel päeval teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et vaatab eeloleva nädala jooksul üle konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa viimase viie aasta aruanded, et veenduda nende õigsuses.

Soovin tutvuda tolle ülevaatuse tulemustega. Juhul kui viisite lisaks läbi mõne täiendava sisejuurdluse, siis soovin tutvuda ka nendega.

Avaldan teabenõude ja teie vastuse sellele Kohaliku Info Keskuses (www.kohalik.info) rubriigis “Kodanik küsib”.

Parimat!

Kaido Veski

Meeli Õismaa 26.07.12 14:05

Lp hr Veski

Vastus Teie teabenõudele.

Esitasin 2.veebruaril 2012 Majandus- ja Kommunikatsiooniministrile memo 26.ja 27.jaanuaril 2012 Postimehes ilmunud informatsiooni kontrolli tulemuste kohta.

Kokkuvõttes tõin välja, et ei leidnud tõendust, et Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots oleks rikkunud korruptsioonivastast seadust või oma ametiülesandeid.

Koostatud memo sisaldab Märt Otsa eraelulisi andmeid majanduslike huvide deklaratsioonidest, mistõttu see ei ole avalik.

Juhin tähelepanu faktile, et vastavalt kaugkütteseadusele kooskõlastab Konkurentsiamet väikeettevõtjate müüdava soojuse piirhindu alates 01.11.2010. Artiklis nimetatud sündmused toimusid varem, kui hindu kooskõlastasid omavalitsused. Märt Ots selgitas (mida tõendavad ka kanded Äriregistris), et ettevõtted, mille osanik (mitte juhtorgani liige) ta on olnud, ei ole seotud sooja müügiga alates 01.06. 2007.

Kui Teil (või kellelgi teisel) on teada fakte, mis tõendavad vastupidist ja viitavad seaduste rikkumisele, palume sellest viivitamatult informeerida õiguskaitseorganeid ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit.

Lugupidamisega
Meeli Õismaa
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseauditi osakonna juhataja
6256403
5184339

Kaido Veski 06.08.12 13:05

Tere,

Soovin tutvuda KÕIKIDE energiaturu inspektsiooni poolt kuni aastani 2008 tehtud hinnavalemit ja soojuse piirhindade kooskõlastust puudutavate otsustega. Nimetatud dokumendid võib saata mulle meilitsi.

Ette tänades!

Kaido Veski
kaido@veski.eu

Margus Kasepalu 10.08.12 11:05

06.08.12 esitatud teabenõude täitmisest keeldumine avaliku teabe seaduse § 23 lõige 2 punkt 3 alusel

06.08.2012 esitasite e-kirjaga Konkurentsiametile (KA) teabenõude sooviga tutvuda kõikide Energiaturu Inspektsiooni poolt kuni aastani 2008 tehtud hinnavalemit ja soojuse piirhindade kooskõlastust puudutavate otsustega. Märkisite, et nimetatud dokumente võib saata meilitsi.

KA keeldub teabenõude täitmisest järgmistel faktilistel ja õiguslikel alustel.

1. Teabe suur maht.

Energiaturu Inspektsioon (ETI) tegi soojuse piirhinna ja hinnavalemite kooskõlastamiseks otsuseid perioodil 2001-2007. Alates 2008.a kooskõlastab soojuse piirhindu ja hinnavalemeid (Otsus) ETI õigusjärglane KA. Kuna soovisite teavet ETI poolt tehtud Otsuste kohta, siis teatame, et nimetatud perioodil on ETI poolt arvuliselt tehtud 270 Otsust. Otsused asuvad KA arhiivis. Ühe Otsuse arhiivist otsimiseks kuluv aeg, seejärel selle saatmine vastavatele ettevõtetele Otsuses sisalduva ärisaladuse kõrvaldamiseks vastavalt konkurentsiseaduse § 63 lg 2 ning seejärel Otsuse kandmine teabenõude vastusesse võtab hinnanguliselt aega minimaalselt 30 minutit. Seega kuluks 270 Otsuse osas eelnimetatud tööde tegemiseks minimaalselt tööaega 3,4 töönädalat: (270 Otsust x 30 minutit = 8100 minutit ehk 8100 minutit jagatud 60 minutiga = 135 töötundi ehk 135 töötundi jagatud 40 töötunniga ehk töönädala pikkusega = 3,4 töönädalat).

2. Teabe suur maht tingiks selle täitmiseks töökorralduse muutmise.

Töökorralduse muutmine tähendaks seda, et teabenõude täitmiseks tuleks üks KA töötaja vabastada põhitööülesannete täitmisest minimaalselt 3,4 töönädala ulatuses. Seega ei saaks KA töötaja 3,4 töönädala jooksul tegeleda muude ülesannetega, kui ainult teabenõude täitmisega. KA loeb töökorralduse ülalkirjeldatud viisil muutmise vajadust takistuseks KA-le pandud avalike ülesannete täitmisel, ega pea seda põhjendatuks.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lõige 2 punkt 3 kohaselt  võib teabevaldaja teabenõude esitamisest keelduda kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.
Eeltoodu alusel ja juhindudes AvTS § 23 lõige 2 punktist 3 keeldub KA Teie poolt esitatud teabenõude täitmisest taotletava teabe suure mahu tõttu, mille täitmine tingiks teabevaldaja töökorralduse muutmist ning takistaks talle pandud avalike ülesannete täitmist.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

Margus Kasepalu
Sideteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes

Rauno Uusküla 23.08.12 08:28

Tere

Esitasite Konkurentsiametile teabenõude, kus soovite tutvuda Konkurentsiameti otsusega nr 7.1-3/12-086, millega kooskõlastati 1. augustist Kunda võrgupiirkonnas kehtima hakanud soojahind.

Kuivõrd otsus sisaldas Adven Eesti AS-i ärisaladust pöördus Konkurentsiamet vastava nõudega ettevõtja poole, kes kõrvaldas otsusest oma ärisaladuse.

Esitame Teile asjakohase Konkurentsiameti otsuse ilma ärisaladuseta.

Käesolevaga loeme Teie teabenõude täidetuks.

Lugupidamisega,
Rauno Uusküla
Konkurentsiamet

Kaido Veski 22.08.12 15:38

Tere,

Tegelen ajakirjandusliku uurimusega selgitamaks välja aastate jooksul Kunda soojamajanduse ümber toimunut ning hajutamaks kohalike inimeste kahtlusi seoses võimaliku liig-madala investeeringutasemega. Seoses sellega soovin tutvuda kõikide aastate jooksul Kunda linna soojatootmiseks vajalike varade renoveerimiseks esitatud taotluste, nende arutelude ja otsustega.

Ette tänades,

Kaido Veski

Siim Umbleja 27.08.12 11:21

Tere

Vastuse koostamisega läks pisut kauem aega, sest pidime uurima päris mitmeid andmebaase.

Tuvastasime järgmised faktid Kunda soojamajanduse osas:

KIK on toetanud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest 2009 aastal AS Fortum Termest (nüüdne Adven Eesti AS) projekti „Kunda linna kaugküttevõrgu rekonstrueerimise II etapp“. Taotlus esitati 2009 aasta suvel.

Rahastuse otsus tehti summale 121 432,13 EURi, millest reaalseteks kuludeks maksti välja 110 336,72 EURi. Sama suur oli ka toetuse saaja omaosalus. Projekti raames rekonstrueeriti 642 m soojatorustikku ning projekt on lõpetatud 2010 aasta lõpus.

2011. aastal esitas AS Fortum Termest (nüüdne Adven Eesti) KIKi taotluse „Kunda kaugkütte üleviimine taastuvenergeetikale“ 637 052 eurole Rohelise Investeerimisskeemi vahenditest (co2 kvoodimüük). Omalt poolt lubati omaosalust vähemalt samas mahus.

Taotlus on KIKi poolt nõuetele vastavaks tunnistatud, kuid projekti rahastus sõltub sellest, kas Eestil õnnestub soojamajanduses täiendavaid saastekvoodi müügilepinguid sõlmida.

Keskkonnaprogrammi vahenditest Kunda soojamajanduse rekonstrueerimiseks rahastamise taotlusi esitatud ei ole.

Lugupidamisega

3_10_404_7_Taotluse määruse nõuetele vastavaks tunnistamine_FortumTermestTaotluse rahuldamise otsus_Fortum Termest AS

Kaido Veski 31.08.12 12:47

Pöördumine Ühingu Korruptsioonivaba Eesti poole

Tere,

Soovin Ühing Korruptsioonivaba Eesti tähelepanu juhtida olukorrale Kunda linna soojamajanduses. Juba alates jaanuarist on välja tulnud erinevaid kummalisi ja paraku ka üsna ebameeldivaid fakte seoses kõnealust valdkonda Kundas juhtinud ettevõtete ning viimaste üle järelvalvet teostanud ametkonnaga.

Olen teinud kodanikualgatuse korras hulgaliselt erinevaid teabenõudeid ning saadud info koos tehtud järeldustega on üleval siin – http://kohalik.info/

Soovin teada teie seisukohta sellel teemal ning hinnangut järgmistele küsimustele:

Kas Teie meelest Konkurentsiameti juht ametiisikuna ei peagi vastama ühelegi küsimusele, mis tõstatatud on? Isegi sellisel juhul, kui avalikest allikatest on teada osaluse varjamise fakt?

Kas Finantsinspetksiooni juhiks näiteks kõlbaks mees, kes on müünud kiirlaenufirma Swedbankile ja Ravimiameti juhiks mees, kes patendiravimi äri Ely Lillyle ning kes nüüd müüdud firma kasumlikkust reguleerib?

Kuidas hindate minister Ken Marti Vaheri tegevust kõrgete riigiametnike korruptsioonijuhtumite uurimisel üldisena – on see ministri prioriteet?

Loodan, et kasutate vajadusel omi võimalusi avalikkuse tähelepanu antud probleemile juhtimiseks.

Tarmo Olgo 31.08.12 13:46

Vastus [Riigikontrollile esitatud] selgitustaotlusele

Austatud härra Veski

Täname Teid saadetud pöördumise eest.

Vastuseks Teie kirjale teatame, Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult. Riigikontroll on oma töös sõltumatu ning Riigikontrolli töö aluseks on riigikontrolöri kinnitatud tööplaan. Oleme hinnanud riigi tegevust soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel 2011. aastal lõppenud auditis, kuid Konkurentsiameti juhi äritegevus otseselt auditi fookuses ei olnud. Seega ei ole Riigikontrollil võimalik anda ka hinnangut Kunda võrgupiirkonna soojuse hinna kooskõlastamise põhjendatusele. Kuna hetkel Riigikontrolli tööplaanis antud teemal auditeid kavas ei ole, ei pea me ka võimalikuks muude lisahinnangute andmist.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tarmo Olgo
Peakontrolör
Tulemusauditi osakond

One thought on “Monopolide valvaja omas Kundas monopoli?

  1. Infoks

    Prokuratuur registreeris 3. mail linnavolinik Märt Sultsi avalduse, milles paluti uurida kriminaalmenetluse vormis Märt Otsa võimalikke huvide konflikte Konkurentsiameti peadirektorina.

    Seaduses ettenähtud tähtaja, 10 päeva jooksul analüüsis prokuratuur avalduses väljatoodud asjaolusid, milles ei tuvastanud kuriteo tunnuseid. Seega võttis prokuratuur vastu otsuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta.

    14. mail postitati kriminaalmenetluse mittealustamise teade Märt Sultsile.

    Riigiprokuratuur
    Wismari tn 7
    15188 Tallinn

    AVALDUS

    Arvestades ajalehes “Postimees” 26.01.2012 ja 27.01.2012 ilmunud artiklites “Monopolide valvaja omas ise monopoli” ja “Märt Ots valvas eelmises ametis äripartneri elektriäri” toodud asjaolusid ja seda, et avalikult on kahtluse alla seatud ühe olulise järelevalveasutuse juhi ausus ning usaldusväärsus, palun kontrollida alljärgnevaid asjaolusid.

    12.08.1997 asutati OÜ Klingsor, millest asutamisel kuulus Märt Otsale 46%. OÜ Klingsor üheks kaasasutajaks oli Toomas Puolakainen, kes tollel ajal oli Fortum Service Oy Eesti filiaali juhataja. Alates 28.11.2003 sai ettevõtte 100%-liseks ainuosanik M. Ots.

    Huvitava asjaoluna tasub märkida, et äriregistris on märgitud OÜ Klingsor 100% osanikuks perioodil 01.01.2001 kuni 28.11.2003 M.Otsa õepoeg Sven Peekmann. Ametlikes dokumentides on selline vastuolu, et 2007 aasta (ja sellest edasi) OÜ Klingsor majandusaasta aruannetes kirjutab ainuosanik M.Ots, et temale kuulub osa alates aastast 1997, seega on M.Ots unustanud ettevõttes S.Peekmanni osalusperioodi.

    OÜ Klingsor omandas koos partneritega OÜ Wille Service, millega 28.06.2002 osteti Kunda linnalt esialgu 80% AS Kunda Elamu aktsiatest hinnaga 400000 krooni ja aasta hiljem, 15.07.2003 osteti ülejäänud 20% AS Kunda Elamu aktsiatest hinnaga 700000 krooni. Viimasest ostust kohustus OÜ Wille Service 200000 krooni tasuma kohe ja 500000 krooni 5 aasta jooksul. Ehk siis lõpptähtajaga 15.07.2008.

    26.11.2003 müüs Wille Service AS Kunda Elamu kõik aktsiad kolmele ettevõttele hinnaga kokku 850000 krooni, millest OÜ Klingsor osa ostuhind oli 391000 krooni. Kuna müügitingimuste järgi kohustusid ostjad tasuma 350000 krooni kohe ja 500000 krooni 5 aasta jooksul (ehk siis tähtajaga 26.11.2008), tasus OÜ Klingsor osa eest ainult 161000 krooni.

    2007 aasta keskel müüs AS Kunda Elamu oma soojatootmiseks vajaliku vara Fortum Termest AS-le. Ettevõtte aruandes on märgitud materiaalse põhivara müügi summaks 16.6 miljonit krooni. Müügist saadud raha väljastati laenudena omanikele, millest 100%-liselt M. Otsale kuuluv  OÜ Klingsor sai 6930000 krooni.

    Hiljem, 10.04.2008, sõlmitud lepingu järgi jagunes AS Kunda Elamu jaotumise teel kolmeks ettevõtteks: Summerlight OÜ, Autumnlight OÜ ja Winterlight OÜ, kellele jaotati kogu AS Kunda Elamu vara.

    Winterlight OÜ (mille nimi 30.12.2008 muudeti OÜ-ks Lohengrin ja juhatuse liikmeks nimetati Loone Ots) sai 46% varast ja tema ainuomanikuks sai OÜ Klingsor. Vara sai ettevõte jagunemisest 7359491 krooni.Ühtlasi võttis OÜ Lohengrin üle laenust tuleneva nõude OÜ Klingsori vastu summas 6930000 krooni.

    Kuigi M.Ots Energiaturu Inspektsiooni peadirektorina ei kooskõlastanud otse AS Kunda Elamu poolt müüdava sooja hinda, teostas ta järelevalvet teiste suuremate sooja- ja elektri tootjate üle ning nende hulga kuulusid ka Fortumi grupi ettevõtted – näiteks AS Fortum Tartu, Rakvere Soojus AS.

    Samasse gruppi kuulus ka Fortum Elekter AS, kes 2007 aastal teostas elektrienergia müüki Lääne maakonnas ja Viimsis. Energiaturu Inspektsiooni üheks põhiülesandeks tollel ajal kehtinud põhimääruse § 2 lg 2 p-i 8 järgi oli võrguettevõtja edastamis- ja jaotamisteenuste tariifide kalkulatsioonide kooskõlastamine.

    Sellest tulenevalt palun kontrollida kas Energiaturu Inspektsioon, mille peadirektor oli Märt Ots, kooskõlastas või tegi muid seadusest tulenevaid toiminguid Fortum Termest AS-ga või sellega seotud isikute suhtes.

    Palun kontrollida, kas AS-le Kunda Elamu kuulunud soojatootmiseks vajalike varade müük Fortum Termest AS-le toimus tegelikel turutingimustel, eelkõige kas müügi või ostu otsus ning varade omandamise hind on õiglane või need mõjutatud võimalikest kokkulepetest Fortum Termest AS ja M.Otsa vahel. Fortum Termest AS-l oli kindlasti oluline oma positsioonist tulenevalt saada järelevalveasutuse juhi soosiv suhtumine. Hinna võrdlusmaterjalina saab kasutada teisi omandanud soojatootmise ettevõtteid (AS Rakvere Soojus) või soojatootmiseks vajaliku vara (n. Tõrva)

    Tänaseks ongi kujunenud olukord, kus just Fortum Termest AS grupi ettevõtete teenuse hinnad on Eestis ühed kõrgematest.

    Seoses eeltooduga palun kontrollida ja anda hinnang kas M.Ots, Konkurentsiameti peadirektorina, varem Energiaturu Inspektsiooni peadirektorina, kelle ülesandeks oli järelevalve teostamine sooja- ja elektrimüüjate üle, sai endale kuuluva ettevõtte kaudu soodustusena vara Fortum Termest AS-i käest, kelle üle ta samal ajal teostas järelevalvet, ehk kas M.Otsa tegevuses ei ole karistusseadustiku §-s 293 sätestatud kuriteo tunnuseid.

    Lugupidamisega,

    Märt Sults
    Tallinna Linna Volikogu liige
    tel 5 116 263
    Vana – Viru 12
    Tallinna Linnavolikogu
    Tallinn

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga