25 juuli

Allar Jõks – moraalne lõks?

Meie seekordse loo kangelaseks on ei keegi muu kui IRL-i  presidendikandidaat ja Vabaerakonna presidendikandidaadi kandidaat Allar Jõks. Joogahuviline, väsimatu õigluse ja põhiseaduse eest võitleja, vist isegi näpuotsaga luuletaja. Suur Alliksaare austaja. Värvikas karakter, keda kuluaarides hüütakse Põhiseaduse Rüütliks, aga ise eelistab ta hoopis nime Father of Democracy (fatherofdemocracy). See on nimelt Allari skype’i-alias.

Jõks on pidanud elu jooksul kolme pikemat ametit: kohtunik, õiguskantsler, advokaat. Laiem avalikkus tunneb teda õiguskantsleri perioodist, mis kestis aastatel 2001 – 2008. Selle ajaga omandas Jõks hea maine – printsipiaalne riigiametnik, kes ei peljanud poliitikutele mõnd krõbedamat sõna poetada, kui need ülekäte läksid. Tuntuim teema, millega teda sellest ajast seostatakse on muidugi erakondade rahastamine. Kui Jõksi ametiaeg jäi 2008 aastal Riigikogu poolt pikendamata, veetis ta ligi aastakese Gruusias, aidates üles ehitada sealset õiguskantsleri institutsiooni. Seejärel potsatas aga juba Soraineni advokaadibüroo toolile, kus asus nobedalt ja jõuliselt varasemalt kogutud moraalset kapitali päris kroonide ja eurode vastu vahetama.

Kuulu järgi olevat Aku Sorainen isiklikult käinud Jõksi moosimas, et saada oma büroosse soliidse taustaga ühiskondlik arvaja. Sellise figuuri mõju nii suhtekorralduslikus tegevuses kui ka juriidilises psühholoogias on maagiline, oletas kaval soome ettevõtja. Ja ta ei eksinud – täna viljeleb Soraineni advokaadibüroo taktikat, kus Jõksi surutakse lisaks (promo)artiklite ja poliitilise väljundiga õigusarvamuste kirjutamisele kavakindlalt ka kohtusse maksimaalselt paljusid kliente teenindama. Eriti just ühiskondliku resonantsiga asjades, kus eeltöö teevad ära bürookaaslased, aga kohtus näeme sageli just Jõksi. Arvestus on lihtne: Jõksi “aususe ja õigluse” auraga tuleb masseerida õrnalt kohtunikku, et kallutada seeläbi vaidluse tulemust soodsas suunas.

LÄTAK Kalarannas

Näiteks Kalaranna juhtumi puhul (kus suurarendaja Pro Kapital tahtis Kalaranna detailplaneeringu suhtes kriitilisi kohalikke elanikke juriidiliste ähvarduste abil vaigistada) saatis Pro Kapitali nimel hirmutavaid kirju aktivistidele Jõksi sõber ja äripartner Carri Ginter, aga kohtusse ilmus Figaro kombel juba Jõks: igavikuline-õiguskantsler-kes-on-meie-ajastu-au-ja-südametunnistus. Seda on nimetatud Eesti üheks esimeseks LÄTAK (legaalne ähvardamine takistamaks avalikkuse kaasamist) juhtumiks.

Niigi piinlikku Telliskivi Seltsi liikmete juriidilist kottimist saatis meedias veel ka Jõksi praalimine: “Oleme kolleegidega korduvalt vabakonna poolt sõna võtnud ja teeme seda ka edaspidi, aga see ei tähenda, nagu vabakondadel oleks mingi immuniteet vastutusele. Nad ei tohiks teha väärsamme, mis nende üllad kavatsused varju jätavad. Olukorras, kus meie hinnangul esitatakse teadlikult valeväiteid, ei teki mul kahtlust, keda ma esindama pean. See ei tähenda muidugi, et ma ei võiks esindada järgmisena mõnda vabakonda.”

Muide, praegune õiguskantsler Ülle Madise on teravalt kritiseerinud praktikat, kus planeeringute menetlemisel ehk kogukonna avaliku ruumi kujundamisel hirmutatakse inimesi, kes soovivad planeeringu kohta sõna võtta. Ülle Madise seisukohavõtust võis välja lugeda üsna otsese vihje just Jõksi säravale isiksusele: “Kinnisvaraarendajate esindajad, sageli lugupeetud vandeadvokaadid, esitavad planeeringu kohta vastuväiteid esitavatele isikutele, tavaliselt siis piirkonnaseltsidele, agressiivses vormis kahjuhüvitusnõudeid.”

Jõksi õppetunnid

Kalaranna juhtum lõppes siiski Jõksi ja Pro Kapitali jaoks fiaskoga. Jõks suutis täis teha oma maine vabakondade silmis ning Pro Kapital tõmbas saba jalge vahele, sõlmides Telliskivi Seltsi liikme Teele Pehkiga häbistava kompromissi, mis sisuliselt tähendas kaotust. Seda näitab fakt, et Jõksi klient oli sunnitud tegema detailplaneeringusse muudatusi ning lisaks tagus kinni ka Teele Pehki advokaadikulud. Allikate väitel olid vaidluse kulud kokku ligi 10 000 eurot.  Sellistes suurusjärkudes summadega peavad arvestama lärmakad kodanikud, kes julgevad piiksatada linnavalitsuses katust omavate kinnisvaraarendajate projektide kohta ja juhtuvad Jõksile-Ginterile teele ette jääma. Võib arvata, et kõigil ei vea nõnda pööraselt, nagu Teele Pehkil.

Demokraatia Isa sõnum on, nagu öeldakse, selge. Ükski Telliskivi Seltsi liige ei soostunud meile igatahes Kalaranna juhtumit kommenteerima. Meie oletuste kohaselt võib üheks põhjuseks olla hirm Jõksi ees. Õiguskantsler Ülle Madise on väljendanud muret, kuna temani on jõudnud signaale, et kodanike tahtmine ja soov planeeringumenetlustes kaasa rääkida on kahanenud.

Vabakondlase Madle Lippuse kommentaar

Kommentaari saime aga ühe teise kodanikeühenduse – Uue Maailma Seltsi – aktivistilt Madle Lippuselt, kelle arvamus oli, et hagi Teele Pehki vastu oli ootamatu, sest selleks puudus sisuliselt alus. Soraineni büroo poolt valitud lähenemine oli küüniline vaigistamise taktika, millel pretsedendina oleks ka oluliselt laiem mõju kui see üks juhtum. Madle Lippus arvas ka, et see juhtum on mõjunud Jõksi renomeele negatiivselt, lisades, et ilmselt on paljudel teda keeruline ka  pärast seda protsessi positiivsena näha. “Renomee, mis ta endale saanud on, et ta räägib seda juttu, mis talle hetkel rohkem populaarsust toob ning kasulikum on. Mitte oma isiklikest väärtustest lähtuvat.”

Kalaranna juhtumi valguses torkab eredalt silma Vabaerakonna establishmenti flirt Jõksi kui presidendikandidaadiga, mida meie andmetel märkimisväärne osa vabakondlastest loeb endale näkkusülitamiseks. Võtsime ühendust kahe prominentse Vabaerakonna liikmega, üks neist keeldus Jõksi tegevuse suhtes arvamust avaldamast, märkides diplomaatiliselt, et “siiani on püütud advokaadi tööd eraldi hoida presidendikandidaadikandidaadi rollist, kuigi vahel on see raskendatud” ja teine vabaerakondlane hoopis õigustas Jõksi käitumist advokaadi kutse-eetikaga, mis kohustab kliendile parimat pakkuma. Mõni sofistikalduvustega lugeja võib selle põhjal muidugi küsida: kui advokaatide piibel on mingi müstiline ja neile ainuomane kutse-eetika, kas siis üldinimlik moraal ja eetika neile ei kehtigi?

Jõks kui yin ja yang

jjjj7

Mõned nädalad tagasi võis Eesti Ekspressist lugeda, et Jõks on korduvalt esindanud Kapot, käies isegi koos ametnikega reide läbiviimas. Keelepruugi järgi otsustades keegi advokaat süüdistas Jõksi otsesõnu isegi politseiagendiks olemises, kuigi reidide kohta kasutas presidendikandidaat ise viisakas-igavat eufemismi: tunnistajaid otsima. Kõige eelneva taustal tundub isegi loogiline, et enam-vähem samal perioodil esindas Jõks ka AS’i Eesti Gaas Eesti riigi vastu, kes soovis ülekandevõrke Gazpromi nisa otsas olevast gaasimonopolist lahti siduda.

Vaevalt, et Jõksile sai teadmata olla, et maagaasi ainutarnijal ja Putini välispoliitika tööriistal Gazpromil oli Eesti Gaasi üle väga tugev mõju. Ülekandevõrkude säilitamine vasallidest kohalike gaasimonopolide osana on olnud Vene gaasihiiu poliitika kogu Euroopas. Kelle huvides see on, on ilmselt arusaadav. Nii et Kapo ja Gazprom – singervingerlik vastandite ühtsus ja võitlus ühe mehe portfellis.

Vastandite ühtsusest paistab Jõksi advokaadi-mina toituvat juba molekulaartasandil. Kes on vähegi jälginud Jõksi seisukohavõtte (sotsiaal)meedias, sel torkab silma, et Jõks elab justkui ühe jalaga minevikus – igal võimalikul juhul meenutab, elab taas läbi ja promob eeskätt oma õiguskantsleri perioodi, toonaseid saavutusi ja seisukohti. Vahel mõjub  õiguskantsleri-mina ja advokaadi-mina vahekord suisa skisofreenilisena, kui mitte oletada turunduslikke eesmärke. Jõks müüb ennast advokaadina õiguskantsleri kastmes.

Huumor aitab elada

Allar Jõks on ka andekas koomik. Juba õiguskantsleri päevil kiitsid kolleegid teda kui meest, kelle olemuses on huumor, iroonia ja eneseiroonia lahutamatud komponendid. See peab vaieldamatult olema ere ja omapärane talent, kes AS Tallinna Vesi nõukogu liikmena ja ühtlasi veefirma hästimakstud nõustamistiimi liikmena võitleb pikki aastaid tallinlaste veehinna tõstmise nimel, nõuab muuhulgas briti suurinvestori United Utilities’e huvides Eesti riigilt 90 miljonit eurot (kuna Konkurentsiamet ei lubanud vee hinda tõsta!), kuid sealjuures suudab tõsise näo ja argise häälega anda intervjuusid ja toota sellise tasemega tsitaate. Näiteks:

  • “Igaüks meist on demokraatia arhitekt ja üheskoos on meil rohkem võimu kui ministril portfellis. Kätte võidetud vabadus kohustab meid mõtlema oma peaga ja tundma oma südamega. Ning tõstma ideaalid kõrgemale pragmaatilistest kaalutlustest ja südametunnistuse kõrgemale kohanemisvõimest.“ (Postimees 7. märts 2008)
  • “Ega mu põhimõtted ametist lahkudes õiguskantsleri kabinetti jäänud.” (Postimees 8. mai 2016)
  • “Ega JOKK-kultuur ei ole tõepoolest paha iseenesest, aga tooksin siia kõrvale veel ühe väljendi – M.O.K.K. ehk moraalselt on kõik korras. Need kaks asja peavad koos olema. Nii kui moraal seadusetekstist lahutatakse, jääbki ainult paljas seadusepügal.” (Äripäev 12. veebruar 2010)
  • “Riigikogu ees 2001. aasta 20 veebruaril õiguskantsleri ametivannet andes lubasin: „Õigust luuakse ja kohaldatakse õigluse saavutamiseks. Et õigus oleks õiglane, tuleb ta lasta läbi südame, hoolimata sellest, et see vahel väga valusaks osutub.” Luban, et juhindun sellest ka järgmisel viiel aastal. (ERR 6. juuni 2016)
  • “Ma ei ole DJ, kellelt võib raha eest tellida lemmiklugusid. Oma veendumuse „müümist” tulenevalt kliendi soovist ei pea ma võimalikuks.” (EPL 13. jaanuar 2015).

Õnneks viimasel ajal näeb Jõksi estraadil taas sagedamini, kuna temast sai IRL-i üllatuskandidaat Eesti presidendi ametikohale. Jõksi äkiline ilmumine IRL-i kandidaadina meenutab jälle Figarot – kui veel 11. aprillil ütles Jõks usutluses Postimehele: “Ma ei ole varem soovinud osaleda erakondlikus poliitikas ja ei taha seda ka tulevikus teha. Seetõttu on ebatõenäoline, et nõustuksin olema mõne erakonna kandidaat,” siis juba 23. mail teatas ta kandideerimisest “erakonnaülese” kandidaadina ja 6. juunil nimetas IRL Jõksi oma kandidaadiks. See oli loomulikult puhas juhus. Kas siiram olnuks IRL’i pakutavast aust loobuda arvestades varemöeldut, jäägu iga lugeja otsustada. Aga Jõks küsib talle omase paatosega: “Miks ma kandideerin? Viimased 15 aastat olen seisnud nii õiguskantsleri kui kodanikuna õigluse, võrdsete võimaluste ja ausa poliitikategemise eest.”

Intervjuu Allar Jõksiga (juuni 2016, Tallinn)

KOHALIKU INFO KESKUSE võttegrupp tegi Jõksiga intervjuu ühel kaunil suvepäeval mõned nädalad tagasi, mille jaoks ta lahkelt kutsus meid Soraineni advokaadibüroo uhkesse kontorisse Tallinna südalinnas. Moodsalt pastelsed toonid, kaunid sekretärid, edu ja jõukuse enesekindel hõng. Soraineni kontserni käive kasvas mullu 9,3 miljoni euroni, nagu mõned päevad tagasi võisime lehtedest lugeda. Enesekindel on Jõkski, istudes tšillilt jalg üle põlve, elegantses beežis ülikonnas ja ilma lipsuta täpilise triiksärgi ülemine nööp suviselt lahti. Laual lebab lahtine märkmik, mida ta käsi aeg-ajalt õrnalt silitab – ilmselt kodutöö.

Vandeadvokaat Jõksi tunnihind on 210 eurot. Kui arvestada, et tööpäevas on 8 hinnastatud töötundi (mis Jõksi renomee ja hõivatuse juures pole vast mingi probleem), siis oletuslikult teenib Jõks päevas 1680 eurot. Viie tööpäevaga nädalas teeb see 8400 eurot ja kuus 33 600. See seab presidendikandidaadi samasse kaalukategooriasse Estonian Airi endise tegevjuhi Tero Taskilaga. Okei, osa sellest rahast läheb vast ühisesse potti, kuid oletame, et sellest omakorda osa tuleb dividendidena tagasi, kuna Jõks on ka üks partneritest. Pole paha, kui tsiteerida klassikuid.

Alustuseks palusime meile näidata mõnd lihtsamat joogapoosi. Jõks keeldus otsustavalt. “See võib teile ohtlik olla, nagunii hakkaksite ise kodus järgi proovima!”

Küsimused-vastused, refereering

Õiguskantsler vs advokaat

Õiguskantsleri tööd peab Jõks üsna sarnaseks advokaaditööga, kuna mõlema ameti jaoks on tarvis olla loominguline, julge ja võtta vastutus. Küsimuse peale, kas ta nõustub määratlusega “põhiseaduse rüütel” teeskleb Jõks häbelikkust ja teatab, et kuuleb sellest esimest korda. Siiski peab ta põhiseaduse aluspõhimõtete järgimist oma töös väga oluliseks. Ka pareerib Jõks meie oletuse (kuvandi põhjal tehtud), et ta on nõrgemate kaitsja. Avameelselt tunnistab mees, et on ette tulnud ka tugevamate kaitsmist nõrgemate vastu.

Koosoleluseadus

Kui küsisime, kas Jõks toetab koosoleluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist, siis vastus on jah, toetab küll.

Juhan Parts

Kui küsisime, kas Jõks toetab Juhan Partsi nimetamist Euroopa Kontrollikotta, siis ärritub Jõks esimest korda ja pärib nõudlikult: “kuidas seeee puutub presidendikampaaniasse?” Vastusest aga põikles presidendikandidaat kõrvale, märkides üksnes, et Parts oli väga tugev riigikontrolör. Kontrollikoja küsimus on valitsuse otsustada, kes pole suutnud otsust vastu võtta.

Alkoholipiirangud

Kui küsisime, kuidas seletada seda, et 10 aastat tagasi õiguskantslerina toetas Jõks jõuliste piirangute kehtestamist alkoholipoliitikas, aga täna esindab Õlletootjate Liitu, kes vastustab Jevgeni Ossinovski pakutud alkoholi reklaamipiiranguid (mida muide täielikult toetavad Eesti arstid), siis muutus mees irooniliseks ning litsus läbi hammaste õnnitluse põhjaliku eeltöö eest. Tema sisuline vastus ei kvalifitseeru muuks kui juriidiliseks hämaks – piirangud peavad olema läbimõeldud, vaja on abinõude kompleksi ja….bla-bla-bla… kuni selleni välja, et tegelikult on Eesti alkoholipoliitikaga täitsa OK, kuna mitmed sammud on olnud õiges suunas, sest tarbimine olevatki juba vähenemas.

Kalaranna case

Kui küsisime, kas Jõks tundis, et on õige asja eest väljas, kui läks kinnisvarafirma Pro Kapital ärihuvide nimel ründama kahe väikese lapse ema, Kalaranda kavandatava arenduse suhtes kriitilist Teele Pehki, vastas Jõks, et advokaadi ja kliendi samastamine on viga ning torkas abitu demagoogiaga: “kas te minu head kolleegi Aivar Pilve samastaksite ka kõigi nendega, keda ta esindab või?” (nagu Aivar Pilv kandideeriks presidendiks ja nimetaks ennast demokraatia isaks, eksole…).  “Ja teiseks ma tahan öelda, et mina ei ole mitte kedagi rünnanud. M-i-n-a  e-i   o-l-e  m-i-t-t-e kedagi rünnanud. On tsiviilvaidlus ja seda lahendatakse.”

Jõks ja Tallinna Vesi

Kui me küsisime, kas Jõks AS’s Tallinna Vesi esindab briti suurinvestorit United Utilities, kes soovib tallinlaste kraanivee hinda tõsta ja nõuab Eesti riigilt suuri summasid, ärritus Jõks silmatorkavalt ja küsis taas teravalt, kuidas see puudutab presidendikampaaniat. Meie argliku märkuse peale, et avalikkusel on siiski huvi kandidaadi kuvandi vastu ning soovime ka teada, kui suured on nõuded Eesti riigi vastu ja kas ta on analüüsinud, kas ja kuidas vee hinna tõus mõjutab majanduslikult vähemkindlustatud elanikke, lausus Jõks närviliselt, et vee hind ei ole juba mitu aastat tõusnud ja muu info soovitas üldse ajalehtedest järgi vaadata. “M-i-n-a  o-l-e-n AS Tallinna Vesi n-õ-u-k-o-g-u  l-i-i-g-e, see pole mingi saladus, vaid avalik info ja ma esindan AS Tallinna Vesi huvisid.” Kohtuasja tulemust prognoosida Jõks aga ei oska, kuna pole selgeltnägija.

Lõpetuseks

Kuidas eelnevat kokku võtta? Võibolla sobiks poeetilise kujundina seekord mitte Jõksi poolt armastatud Alliksaar, vaid hoopis Paul-Erik Rummo, kelle tekstil põhineva loo laulis Viimses Reliikvias kuulsaks Peeter Tooma:

Üks mees nägi unes taevalikku õiglust,
Mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad.
Üks mees nägi unes taevalikku õiglust
Ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale.
Lõpuks on ainult kõik ainult enesemüümine,
Turul me oleme vennad ja õed!
Tükkhaaval, jupphaaval, päevhaaval, tundhaaval
Üksteisel’ müüme omad usud ja tõed.

Tanel Kandle
Toimetaja

4 thoughts on “Allar Jõks – moraalne lõks?

  1. Super imelik oli seda intervjuud kuulata. Tundub, et ajakirjanik ei valda 100% majanduse toimise aluseteadmisi – avalike teenuste hinnad kasvavad samas taktis palkade, inflatsiooni ja elukallidusega. Veearvete näol on tegu ühe kõige madalamalt, kui mitte konkreetselt kõige madalamalt maksustatud avaliku teenusega! Lisaks näib ajakirjanik arvavat, et kodanikuaktivistile on lubatud laimamine ja valetamine juhul, kui sellega saavutada soovitav eesmärk on piisavalt üllas (ja eriti kui ta on “kahe lapse üksikema”, siis võib talle veel muudki andeks anda!). See ei ole õigusriigis vastuvõetav käitumine, ma loodan et saate aru, kallid kaasmaalased, et teie sugu, perekonnaseis, seksuaalne orientatsioon, nahavärv ega tajutud rõhutusaste ei muuda teid karistusseadustikule immuunsemaks!

    Taustaks nii palju, et olen lihtsalt kõrgharidusega filoloog vabaltmõtlemise linnast Tartust, kes sattus FBs seda intervjuud nägema. Kui isegi mulle tundus see imelik, mõelge ikka hästi järele, kuidas see teistele näib.

  2. Kusjuures pole elus töötanud juriidikas, ei tunne ei Jõksi ega ühtki asja osapoolt. Aga eks väikesed mõistused peavadki lihtsaid seletusi välja mõtlema :)

    • Tubli, filoloog Erick! Kuulud väheste filoloogide hulka maailmas, kelle aktiivses sõnavaras on mõisted nagu “avalik teenus”, “õigusriik”, “karistusseadustik” ning kes lisaks huvitub aktiivselt sellisest nähtusest nagu avalike teenuste hindade kasvudünaamika. Sellise platvormiga võiksid kindlasti Sorainenile kasulik olla, nii et tasub proovida

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga