20 juuli

Ärgem jätkem laste elusid juhuse hooleks!

Ilusal suvepäeval, teisipäeval, 19. juulil, tuli kurb uudis, et nädalavahetusel Antslas ümber kukkunud puuskulptuuri alla jäänud kuueaastane poiss suri haiglas. Artiklite pealkiri sisaldamas sõnapaari „hukkus laps“ on justkui muutumas igapäevaseks nähtuseks, mis riivab valusalt silma.

Õnnetuse ajal peeti kohaliku kultuuri- ja spordikeskuse õuel noori muusikuid koondava Hauka Rocki lõpulaagrit. Skulptuurid olid sinna tehtud eelmisel suvel kui peeti puuskulptuuride päevi ja kunstitudengid harjutasid puutüvede peal kätt. Kujud ei olnud kinnitatud, ning õnnetuse hetkel väidetavalt turnisid nende otsas lapsed.

Õnnetus ei hüüa tulles, kuid õnnetuse või ohtliku olukorra tekkimist saab enamasti ennetada ja vältida, ka selle juhtumi puhul. Ühelt poolt on ju kerge süüdistada skulptuuride eest vastutajaid, miks ei kinnitatud neid maa külge? See on igati õigustatud küsimus, kui arvestada, et tegemist oli kultuuri -ja spordikeskuse õuega, kus veedavad aega ka lapsed.

Teisalt ei pruukinud ei puuskulptuuride päevade korraldajad ega kujude autorid ette näha, et keegi kujude otsa turnima läheb. Sestap on väga oluline roll ka lapsevanematel endil, lisaks lapsel silma peal hoidmisele on tähtis ka ennetustöö, selgitada lapsele, mis on ohtlik.

Juuli alguspoolel juhtus koolilapsega mängumaal Vudila raske õnnetus, ning laps suri hiljem haiglas. Veel traagilisemaks muudab sündmuse asjaolu, et vaid üheksa-aastane poiss oli mängumaale läinud sõbra sünnipäevale. Ka kevadel, mis peaks olema ärkamise ja õidepuhkemise aeg, kustus traagilisel kombel kolme koolieeliku elu. Valgamaal jäi veoki tagaratta alla rattaga sõitnud viieaastane poiss, Raplamaal hukkus teepervel seisnud haagise tagant välja jooksnud laps, Tallinnas suri garaažiukse alla jäänud nelja-aastane poiss.

Liiklusõnnetuste puhul võib oletada, et tugevama suurem tähelepanu, vanema järelvalve ja tõsine selgitustöö võimalikest ohtudest oleks võinud laste elud päästa. Loomulikult ei tea, kas ennetustöö oleks lapsed säärastest tragöödiatest säästnud ja kas olid need pelgalt juhuslikud õnnetused, kuid üks on kindel, lapsed on meie kalleim vara, kelle elu ei peaks langema juhuse hooleks.

Väikelaste eludega lõppevate õnnetuste muutumine trendiks ei peaks äratama kogu ühiskonda pelgalt vaatama, mis on pildil valesti, sest vale pilt on kõigilegi ilmselge, vaid keskenduma analüüsile, miks on pilt valesti ja mida peab tegema teisiti? Säärased õnnetused ei tohi korduda. Rõhutan, ma ei taha kedagi süüdistada, seda teha on kõrvalseisjal alati liiga lihtne. Ütlen vaid, et hooligem üksteisest ja märgakem võimalikke ohtusid, märkamine võib päästa elusid.

Tanel Kandle
toimetaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga