Teisipäeval, 19. novembril toimus Kunda Linna Klubis järjekorras juba kolmas kriisideks valmistumise õppepäev Lääne-Virumaal. Elanikkonna kaitsele ning muu hulgas ka selle kogukondlikule mõõtmele keskenduvaid koolitusi korraldavad Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, maakonna turvalisuse nõukogu ning Politsei- ja Piirivalveamet ühes Päästeametiga.

Õppepäeva avas Viru-Nigula vallavanem E. Vallbaum

Korraldajate sõnul senistest kohtumistest rahvarohkeimaks kujunenud Kunda õppepäeva alustuseks püüdsid asjaosalised leida vastuse küsimusele „Mis on kriis?“. Avaettekande teinud päästepiirkonna juhataja Jaak Janno tõi välja, et avalikkuse arusaam asja tõsidusest ongi kriisi peamiseks mõõdupuuks. „Üldiselt kaasneb igasuguse kriisiga ka suur avalik huvi ja kõrgendatud vajadus informatsiooni järele,“ sõnas Janno.

Korduvalt tuli jutuks ka alles mõned nädalad tagasi Võrumaad laastanud torm, mille käigus paljud majapidamised ja ettevõtted kuni seitsmeks päevaks elektrita jäid. Arutelude käigus kõlas seisukoht, et sealne rahvas ja ametkonnad oleks võinud muu hulgas õppust võtta ka viimase kümnekonna aasta jooksul Lääne-Virumaad tabanud mitmest suurest tormist.

Ärge eeldage, et jõustruktuurid teile appi tulevad!

M. Nõlvak

Lääne-Viru maakonna turvalisuse nõukogu esimehe Maido Nõlvaku kanda oli lauaõppuse juhtimine. Sissejuhatuseks jagas ta saalisviibijatega lavastuslikku videoklippi sellest, milline võiks välja näha uudislugu, kui ühel hetkel mitu halba asja kokku satub ning selle tulemusena jääb elektrita suur osa Eestist. Osaliste seas tekitas elevust küsimus, millal jõuab abi kohale kiiremini, kas tavaolukorras või kriisis? Õige vastus on loomulikult, et tavaolukorras. Varasemalt läbi viidud küsitlused näitavad inimeste arvamuste seas aga selgelt vastupidist lootust – inimesed arvavad, et kriisiolukorras jõuavad jõustruktuurid kiiremini kohale kui tavaolukorras. Seetõttu tasubki meeles pidada, et kriisolukorras valitseb kriis ka jõustruktuuride seas, ning paljudel inimestel korraga, mistõttu välisele abile lootma jäämine on lühinägelik ning võib kurvalt lõppeda.

Lauaõppuse stsenaariumi kohaselt oli Lääne-Viru maakonda ja Kunda piirkonda tabanud lumetorm. Tuule kiirus paiguti 30 m/s, õhutemperatuur -3 kraadi. Lumetorm kestis juba teist päeva. Ilmaprognoosi järgi oli tuule vaibumist loota järgmiseks päevaks. Esimese arutelukaasuse legendi kohaselt puudus elekter ja side, läbipääsu ei olnud. Prognoosi kohaselt taastatakse teenused seitsme päeva pärast.

Küsimused mis vajaksid läbimõtlemist

Mida oleks vaja koduses majapidamises omada, et olukordi ennetavalt katta?

  • Patareidega või vändatav raadio.
  • Autoraadio (kuniks on kütust).
  • Lääne-Virumaal ei ole ühtegi tanklat, millel oleks generaator – lähim Käravete ristis (ca 45km Rakverest).
  • Kriisiolukordades võidakse võtta tanklad riigi poolt üle – elanikele kütuse kättesaamine piiratud.
  • Akupangad.
  • Lumetormiga ei pääse autod liikuma, liikumine häiritud ka organisatsioonidel, näiteks ei saa transportida ka sideoperaatorid varugeneraatoreid, et hoida sidevõrke töös.

Kuidas tagada mobiilide laadimine? Milliste sidevahendite kaudu on võimalik kuulata käitumisjuhiseid?

  • Reaalajas antakse igal täistunnil käitumisjuhiseid läbi ERR raadiokanalite.
  • Telefoni aku tühjeneb kiiresti kui kuulata raadiot.
  • Patareidega raadio ja varupatareid.
  • Telefoni saab laadida autos.

Kas ja kes võtab kogukonnas olukorra monitooringu enda hallata?

  • Naabrivalve.
  • Lähen vaatan kuidas naabril olukord? Pigem väiksemates külades (Kundas ka KÜ majades).
  • Mida suurem asula, seda problemaatilisem, ei tunta naabreid.
  • KÜ juhid peavad teadma oma maja elanikke, kes võib vajada abi? Eakad?
  • Külavanemad? Kas on külas kogukonna inimeste nimekiri?
  • Haavatavad sihtrühmad – vanemaealised elanikud, üksikud emad, kellel isad komandeeringus. Kas on kaardistus?
  • Kui registrid ei tööta, andmebaasid on maas – kas on olemas kogukondade info?
  • KÜ poolne reageerimine – ühistu juhtkond peaks tegutsema, kuid pahatihti ei ole KÜ-d nii tegutsemisvõimekad. Seadus ei pane kohtustust kriise reguleerida KÜ-l? Sageli sõltub KÜ eesvedajate enda arusaamistest. Ka KÜ eestvedaja pere peab toime tulema, et tekiks võimekus ka teisi aidata.
  • KÜ võib hoida keldris generaatori tarbeks kütust, kinnises kanistris. Ühe inimese kohta võib hoida 5L kütust.
  • Riik peaks ära reguleerima, et KÜ-del oleks võimalus hoida generaatorite tarbeks varukütust, ühtlasi kus ja kuidas seda hoida.
  • Katused lendavad majadelt tuulega ära – päikesepatareid saavad samuti kahjustada.

Kas on vaja ja millist koostööd võiks kogukond omavahel teha? Millised on alternatiivsed sidepidamise võimalused?

  • Kuller.
  • Labidas – lumest läbi kaevamiseks ja teise lähima majapidamiseni jõudmiseks või vallamajani jõudmiseks.
  • Päästekomando, kiirabi – olemas raadiosaatjad.
  • Kunda Linna Klubi ja Viru-Nigula vallamaja näiteks ei ole generaatoriga varustatud.
  • Doonormajad – kerksuskeskused – vajadusel saavad inimesed kokku koguneda, saavad sooja ning vett ja tualette kasutada.
  • Võru näitel – kõige suurem probleem sidepidamine – mobiilimastid lõpetasid töö väga kiiresti. Generaatoritega ei jõutud piisavalt kiiresti varustada.
  • Automaattanklad? Kui andmesidet pole, kas sularahaga töötavad?
  • Poodides peaks olema võimalus loodud kaupa osta ka siis, kui elekter on ära läinud ja kassasüsteemid on maas.
  • Jahimeeste raadiojaamad.
  • Rekkajuhid – veoautodes raadiosaatjad.
  • Kalamehed – paatides samuti raadiosaatjad.
  • Kirikukellad? Keegi ei oska enam sõnumit tõlgendada?

Millised on alternatiivsed liikumise võimalused?

  • Räätsad.
  • Hobused ja saanid.
2010. aasta suure lumetormi järel võis Kunda Konsumi ees ka alternatiivseid liikumisvahendeid kohata.

Kas ja mida võiks kogukond eelnevalt ära kaardistada, kokku leppida, ette valmistada, et olla kriisiolukordadeks valmis?

  • Külamajad valmistada ette kriisiolukordadeks.
  • Kaardistada ära elanikud, sihtgrupid, kes elavad naabruses, kes võivad olla haavatavad.
  • Ehk ei tuleks majast ahjusid välja visata? Rohkem infot levitada elanike seas, et ei lõhutaks majadest välja ahjusid.
  • Joogiveeallikad ära kaardistada ning taastada.
  • Vajadusel viia kulleriga sõna KÜ esimehele ja elanikele – käiakse ukselt uksele.
  • Kas kuskilt saab laenata tekke, patju ja madratseid? – Politsei hoolitseb selliste olukordade eest – kuid lumetormiga on läbipääs ka politseil piiratud!
  • Autodes peaks olema tagavaraks soojad riided? Või tekk?
  • KÜ-d kõige haavatavamad.
  • Suurem vastutus peaks olema ka suurettevõtetel, kes tegutsevad KOV-des ja elamurajoonide läheduses – nt veeuputused, jõgede üleujutused jm.
  • Kui palju Päästeamet jahiseltsidega koostööd teeb? Jahimehed omavad väga häid sõiduvahendeid ja sidepidamisvahendeid. Neil ka hea kaardistus, kus võivad asuda üksikud elanikud jm.
  • Jahimeestega rohkem koostööd.
  • Kogukonnad samuti peaksid ise rohkem nii omavahel kui erinevate seltsidega suhtlema

Lauaõppuse teise kaasuse legendi kohaselt oli kätte jõudnud sama kriisi kolmas päev. Joogivee ja toiduvarud olid hakanud lõppema ning paljudel inimestel puudusid soojusallikad. Arutelu jäi valdavalt väiksemate laudkondade kätte, kes valmistasid laudadele toodud karpides sisalduvast endale lõunasöögi. Ka valgus sai saalist välja lülitatud pisut autentsema meeleolu kujundamiseks.

  • Toiduvaru, kuivained.
  • Kuidas toitu valmistada kui elektrit ei ole ning puupliiti majapidamises ei ole?
  • Õues lõket teha? Ohutus tuleb tagada!
  • Kuidas hankida joogivett? Ära kaardistada kodupiirkonna allikad.
  • Varuda keldritesse puhast joogivett.
  • Kas naabritega ka ollakse nõus jagama toiduvaru ja joogivett?
  • Sularaha peaks kodus olema varutud.
  • Kütusega seoses – auto paak võiks olla alati täis.
  • Alternatiivsed moodused soojuse tagamiseks? KÜ peaks tagama generaatori valmiduse kortermajadele
  • Evakuatsioon on kõige viimane variant, kui inimesed enam kodudesse jääda ei saa!
  • Külamajadesse soojavalmidus – kaminad, ahjud, generaatorid.
  • KÜ majades kui torustik ära külmub, siis sooja taastamine on juba suur investeering.
  • Kui KÜ ei suuda soojaringlust tagada, tuleks majadest vesi välja lasta, et vältida torude külmumist. Kes selle tegevuse eest vastutab ja kas KÜ-s on kokku lepitud vastutusalad kriisisituatsioonides tegutsemise puhul?
Õppepäeval osalejad valmistasid näidis-toiduvarust endile kohapeal kehakinnitust.

Pakid, mida osalejad kasutada said, olid komplekteeritud Coop Eesti poolt. Nende sisuga ning endale koju saad neid tellida SIIT. Päeva lõpus loositi kasutusel olnud pakid osalejate vahel välja.

Kohapeal tehtud ettepanekud 7 ööpäeva kriisivaru kastile:

  • Vähemalt 1 metall-lusikas või kulp jm.
  • Maiustusi (väikseid) rohkem.
  • Kui pakk 4-le, siis mõelda läbi toiduainete kogused.
  • WC-paberit liiga palju, samas kätepabereid ei ole üldse.
  • Liha osakaal 7 ööpäevaks liiga väike.
  • Maitseained – sool, pipar, suhkur jm.
  • Kiirnuudlid – supp väga soolane?
  • Vaheldus – supp, makaronid, puder jne. Supid ikkagi võiksid ka olla.
  • Kui peres lapsi mõelda ka nende toiteväärtuse peale. (Imikutel piimapulbrid jne)
  • Kuivikud võiksid ikkagi kastis esindatud olla, hea supi peale purustada ja säilivad kaua.
  • Kaitseväepakk – šnitti võtta?
  • Pudrud – riisihelveste asemel kaera- või neljaviljahelves vms.
  • Laiem teip.
  • Sooduskampaaniad kastile? Kast võiks olla 20-30% odavam. Ja läbimõeldum.
  • Priiimus ka juba Coopil kasti sisse lisada.

Ühe inimese näidistoidupakk 1 ööpäevaks
(eeldusel, et puudub söögitegemisvõimalus)


Ühe inimese näidistoidupakk 3 ööpäevaks
(eeldusel, et on olemas elekter ja söögitegemisvõimalus)


Kolmandaks nägi legend ette järgmist – käes on kriisi neljas päev, tekkima on hakanud meditsiinilised probleemid, mis tuleb kaardistada. Päeva viimase ettekande ja kiire praktilise demonstratsiooniga esines Rakvere Haigla intensiivraviõde Markel Pajupuu.

Küsimused, mis vajaksid läbi mõtlemist

Milliseid meditsiinilisi probleeme võib antud olukord kaasa tuua?

  • Alajahtumine.
  • Regulaarne/igapäeva ravim saab otsa (näiteks vererõhutabletid).
  • Haigestumised.
  • Traumad/vigastused.

Mida oleks koduses majapidamises omada, et meditsiinilisi probleeme ennetada?

  • Piisavalt igapäevaste ravimite tagavara (kuu kuni 2).

Milliseid ennetusmeetmeid meditsiinilises mõttes tuleks rakendada kui antakse tormi hoiatus?

  • Maja akende teipimine purunemise vältimiseks?
  • Käin ostan ära ravimid, mida igapäevaseks vaja.
  • Leian soojad tekid jm vajaliku (fooliumtekid).
  • Lähed maale vanaema juurde, kus on puuküte.
  • Viimast kuud rase? Peaks liikuma linna piirkonda, kus meditsiiniline abi kättesaadavam.
  • Näiteks dialüüsihaiged – kõik kes teavad, et oma tervislikel põhjustel võib vajada arstiabi peaksid liikuma linna piirkondadesse, kus arstiabi kättesaadavam.
  • Tormihoiatusi tuleb võtta alati tõsiselt, neid ei anta ilma põhjuseta!
  • Ühtne süsteem – vallamaja või külapiirkonnas luua kerksuskeskus – külamaja, üks koht kuhu on vähemalt võimalik koguneda, sooja saada, vett kasutada jne

Millised on võimalused igapäevaste ravimite hankimiseks?

  • Ravimite jagamine – katsetada ei tohi – kuid tihti on kogukonnas ühed ja samad perearstid – nt vererõhuravimid toimeaine põhised ning toimeaine põhised ravimid võiks kokku koguda ja meditsiiniteadlik inimene (nt õde, arst) kogukonnas jagab neid vajajatele – sellisel viisil jagub ravimeid kauemaks.

Kas ja mida saaks kogukond ära teha, et oleks kriisideks valmisolek?

  • Kaardistada ära, kas kogukonnas on meedik, kes saab vajadusel meditsiinilisi olukordi reguleerida ja silma peal hoida.
  • Kas kogukond on ära kaardistanud oma võimekuse? Kes elab KÜ-s? Kes kogukonnas? Kes oskab elupäästvat esmaabi? Kes on meedik? Kes on politseinik? Kaitseliitlane? Päästja?
  • Elupäästva esmaabi oskus.
  • Paljudel kogukondades naiskodukaitsjad – esmaabi, meditsiin, osadel ka parameediku kutse olemas.

Millised ootused on KOV ja riigiasutustele?

  • Vallamajja ravimikapid.
  • Kuidas ravim kätte saada apteegist? Digiretsept ei tööta? Paberretsepte enam ei kasutata.
  • Kui ravimit enam apteegist kätte ei saa – tuleb helistada tuttavatele, kellel võivad olla sama toimeaine ravimid ja kellel võib olla kodus varu.
  • Vanuritel hakkavad tekkima kiiresti probleemid, kui ei saa vajalikke ravimeid (nt vanadekodu patsiendid väga ohtlikus olukorras kriisisituatsioonis).
  • Alajahtumine tekib terviseprobleemidega inimestel palju kiiremini.
  • Korralikud wc kasutamise võimalused kriisisituatsioonis puuduvad – vett ei ole samuti, et priisata – tekib hügieeni defitsiit – kui on hügieenidefitsiit hakkavad tekkima ka kiired bakterite põhjustatud haiguste levikud (kõhuprobleemid jne).
  • Märjal talvel levivad väga hästi ka viirused – kui kriis toimub keeruliste ilmastikuoludega ajal, hakkab pihta viiruste levimine. Mida teha, et vältida viiruste levikut? – inimesed tuleks eraldada ära, eraldi ruumidesse, et haiged, ei oleks tervetega koos.
  • Kui kogunetakse külamajadesse, seltsimajadesse, siis inimesed kodudest peaksid kaasa võtma tekid, padjad, soojad riided ning kodus olemasolevad ravimid, meditsiinivahendid, vererõhuaparaadid, glükomeetrid jne.
  • Autoapteegid – sisaldavad samuti palju kasulikke esmaabi tarvikuid.

Infoks!

  • Rakvere Haigla peab tagama abi andmise 16 tundi! Vähemalt nii palju peaks olema haiglal varu, võimalik ajaliselt elektrit toota, sooja hoida jm. Haiglal on olemas generaator (lausa mitu). Meditsiinitarvikute jm varu on haiglal ikkagi olemas 1 kuu jagu.
  • Regionaalhaiglad peavad olema 72 tundi võimelised tagama abi andmise.
  • Kui tarvikud ja varud on olemas – siis inimressursist võib jääda puudu kriisisituatsioonis (arstid).
  • Perearstikeskusel ega eriarstil pole riigi poolt pandud kohustust asuda kriisiolukordades tööpositsioonidele.
  • Vererõhuravimite puhul saab kõne alla tulla ravimite jagamine vaid siis, kui kaks inimest tarvitavad täpselt sama toimeainega ravimit. Toimeaineid segada ei tohi!

Kodune meditsiiniline varu

  • Kaelalahas – funktsioon on fikseerida kael nii, et kaela liigutada ei saa – autodes kasutatav seda funktsiooni ei täida. (vahtkummist). Õige on plastikust ja väga õhukese voodriga.
  • Inimesed võiks ühte kohta kokku koonduda – külamajadesse – näiteks küla peale mitu vererõhuaparaati – kodudest tuua ära kõik oma esmaabi vahendeid – sellisel juhul külamajas juba päris hea varu, et kõiki abivajajaid abistada. Talust tallu joosta aga logistiliselt keeruline, et kõikide abivajajateni jõuda.
  • Kummikindad – eriti kui veri jm vedelikud mängu tulevad.
  • Viinale eelistada desinfitseerivat ainet! Ühtlasi ei kõlba juua, ei saa otsa!
  • Olemas ka des. vahend, mis käib limaskestale – see pole nii valus kasutada. Sellised vahendid võiks olla igapäevaselt kodus olemas!
  • Haavalapid – saab puhastada, saab panna haava peale ja side ümber.
  • Põletusgeel – spetsiifiline põletusgeel – osadel teepuuõli sees ja väga hea põletuste puhul. Eriti vajalik kodudes, kui lapsed kodus! Taastab ruttu kudedes vedeliku.
  • Pantenooli kasutada ei tohi põletuste puhul! Õli sees, ja hapnik ei pääse välja!! Alles teisel kolmandal päeval kasutatav, mitte kohe peale põletust!
  • Munavalge (valk); söögisooda – ei lase vedelikul ja hapnikul minna, ei tohi samuti põletuse puhul kasutada!
  • Alati peaks olema esmaabi komplekti juures paber ja pliiats! Kõik ei jää meelde, mida inimestega tehti! Ravimite puhul eriti oluline – üles märkida, kellele ravimeid anti. Kellaajad jne, žguti puhul kellaaeg eriti oluline!
  • Paratsetamool – võib võtta ka kõhuvaluga. Trauma puhul pigem paratsetamool.
  • Ibuprofeen – liigese ja luuvalud – ei kõlba kõhuvalu vastu! Maotoksiline. Hävitab mao limaskesta. Trauma puhul teeb vere vedelamaks – ei sobi!
  • Allergiaravim.
  • Side – ärge kunagi ostke peenikest sidet. Ostke laiem! Seda saab alati peenemaks teha vajadusel.
  • Kolmnurk rätikud – luumurru puhul – õlavarreluu- ja rangluu murru puhul.
  • Plaastrid – suuremaid saab alati väiksemaks teha aga võiks varuda erineva suurusega.
  • Plaastrite puhul jälgida, et need ka püsiksid!
  • Termotekk – väga oluline – õues pannakse pigem alla, toas pannakse pigem peale. Inimene teki sisse rullida!
  • Inimene alajahtub ka soojal temperatuuril teadvusta olekus väga kiiresti – kui veel riided on ka märjad ning on põrandal – tekib alajahtumine väga kiiresti!
  • Väga halb on ka kui inimene üle kuumeneb! Viib kiirema surmani, kuid Eestis juhtub seda harvem.
  • Arteriaalne žgutt – „kätskutt“ – kui eluohtlik verejooks, siis verejooks tuleb kindlasti peatada! Oluline ka enne elustamise alustamist!
  • Komplekssituatsioon – verejooks + süda jääb seisma – enne ei saa isegi südamemassaaži hakata tegema kui pole verejooks peatatud!
  • Haigla EMO-st ravimeid osta ei saa!

Elupäästev esmaabi

Kui hakkab tekkima kriisiolukordades teadvuseta patsiente:

  • Reegel kui on teadvuseta inimene, siis inimest ei ole võimalik äratada!
  • Alati tuleb inimene keerata KÜLJE PEALE! Kummale küljele keerata, sellel ei ole vahet! Oluline on, et külje peale!
  • Küljele asetamine kui inimesel võib olla lülisamba trauma – näiteks inimene kõrgelt alla kukkunud – inimene hingab aga koriseb – lülisammas tõenäoliselt katki, kas anda külg asend või mitte?
  • Alati tuleb mõelda, mis on eluohtlikum kas hingamise seiskus või lülisamba kahjustus (ohtlikum on hingamise seiskus!).
  • Piisab kui inimene on selili asendis ning inimese mao sisu tuleb suhu ning hingamine seiskub.
  • Südamemassaaž – kui süda seiskub, on aega 2 minutit – peale 2 minutit hapniku puudust kõik organid hakkavad lakkama töötamast. 2 minuti jooksul on väga oluline anda abi.
  • Kiirabi ei jõua ühegi inimeseni 2 minuti jooksul.
  • Elustamist tuleks alustada nii kiiresti kui võimalik!
  • Kuidas meelde jätta number 112? Paanika situatsioonis võib inimene isegi sellise lihtsa asja unustada. Kuidas meelde jätta: inimesel on 1 suu, 1 nina, 2 silma. 112.
  • Suust suhu hingamist ei tehta! Tehakse vaid südamemassaaži!
  • Soovitatav elustamise südamemassaaži rütm 90-120 korda minutis. Selleks tuleb südame piirkonnale pressida ligilähedaselt kaks korda sekundis.
  • Kui inimesel pole pulssi ja inimene ei hinga ning ei ole teadvusel, aga teil tekib kahtlus, et äkki ikka on elus või äkki süda ei ole ikkagi seiskunud – siis alati, pigem lähtuda sellest, et inimene ei hinga ja süda on seiskunud – südamemassaaži ei tee inimese olukorda halvemaks, aga võib päästa elu ja hoida vereringe kuni kiirabini töös ja päästa inimese halvimast.
  • Verejooks – verejooks tuleb alati enne peatada, kui hakata tegema südamemassaaži.
  • Kui verejooksu enne südamemassaaži alustamist ei peatata, siis verejooks südamemassaaži ajal intensiivistub ja inimene võib verest tühjaks joosta ja südamemassaažist kasu ei ole.
Üle korrati ka elementaarsed käitumisjuhised elustamist vajava ligimesega.

Kust otsida infot riskide ja hoiatuste kohta?

Kindlasti tasub endale nutitelefoni laadida ka Naiskodukaitse eestvedamisel loodud äpp “Ole valmis!”, millest leiab rikkalikku juhendmaterjali nii kriisiolukorraks valmistumisel kui ka selles käitumiseks. Loe lähemalt SIIT.

Kriisiõppepäevad jätkuvad järgmisel aastal. Alates 2020. aasta jaanuarist on õppepäevad planeeritud Vinni, Kadrina, Tapa ja Väike-Maarja valda.