President Kaljulaid uuris virtuaalsel maakonnavisiidil Järvamaa olukorda kriisis

16

Täna külastas president Kersti Kaljulaid virtuaalselt Järvamaa ettevõtteid, noori ja kohaliku elu eestvedajaid, et uurida kohalike tunnetust seoses käimasoleva mitmetahulise kriisiga.

Väljavõtted President Kaljulaidi vastavasisulisest sotsiaalmeedia postitusest.

Maakonnavisiidi algatuseks kohtusin Järvamaa päästeosakonna juhi Arvi Luuki ning Lääne regiooni eriolukorra tööde juhi Heiki Soodla ja tema staabiga. Ka nende jaoks on endiselt prioriteediks hooldekodude kaitsmine ja toetamine. Hea meel oli kuulda, et kõik Järvamaa omavalitsused on praeguse kriisi lahendamisega üsna hästi hakkama saanud, kuid siin tuleb meil “tänada” Võru oktoobritormi, mis pani vallad muretsema oma kriisiplaanide pärast ning suunas nad tihedamale koostööle Päästeametiga. Sellega loodi ka hea baas praeguse kriisiga toimetulekuks. Õppetund: kõige paremini õnnestub kriise lahendada siis, kui nendeks varakult valmistunud ollakse. 

Toomas Agasild Viking Windowst tõdes, et töö käib ning ka tellimusi tuleb juurde – tõsi, Eestist. Rahvusvaheliselt on olukord ebaselgem, kuid vaevalt, et tulevikus maju akendeta ehitatakse. Samas tähendab ebaselge välisturg, et paljud ettevõtjad praegu ei tea, mida tulevik toob, ning seega ei ole otseset põhjust veel ka riigilt abi küsida. Sestap oleks mõistlik, et kui seda abi on tarvis alles mõne aja pärast, on seda abi veel ka kusagilt võtta. Aga eks tuleb kasuks ka see, kui ettevõttel on juba juba kogemus ühe suure majanduskriisi üle elamisel. Pildil külaskäik tehasesse mullu maikuus. 

MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse Juhatuse liige Tiina Larven tõdes, et tööd on praegu palju, aga tuleb valmis olla, et majanduskriisi tulemused – ehk abivajajate hulk – võib kasvama hakata. Sel juhul on oluline, et need abivajajad ka üles leitaks, mis nõuab nii kogukonna kui kohalike omavalitsuste tähelepanelikku tööd. Pildil arutelu sotsiaalkeskuses eelmise aasta mais.

Ühiskonnaõpetuse tunnis Järvamaa gümnasistidele ja kutsehariduskeskuse õppuritele kordasin mõtet, et see kriis tutvustab ühiskonna toimimist ja inimese vastutust eriliselt hästi ja kiiresti: iga inimese vastutus ja tema käitumise tulemus on täna mõõdetav nädalates, mitte aastates. Tore oli näha ka suurt küsimustehulka. Enamikule vastata polnud kahjuks aega, aga noored tundid huvi näiteks laiapindse riigikaitse, lõpueksamite ja pensionite vastu. Tundi aitas läbi viia Paide gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Marvin Laidna.

Metstaguse Agro omanik Teet Kallakmaa tegi otselülituse lehmade vahelt. Loomadel süüa jätkub ja kui lüpsjad ka Eestisse jääda saavad, ei tundu esialgu lähitulevik Järvamaal kuigi tume. Piima madal kokkuostuhind teeb siiski muret. Piimatooted on väga edukas Eesti ekspordiartikkel, kuid välismaiste turgude olukord on praegu halb. Näiteks läheb tuntav osa Eesti juustust Itaaliasse restoranidesse.

Olen Eestis ringi sõites palju näinud, kuidas väiksemates kohtades on tugevam mitte ainult kogukonnatunnetus vaid tihtipeale ka pakutavad sotsiaalteenused. Vestlesin Järvamaa kolme omavalitsuse juhtidega, kes seda ka praegu kinnitasid. Kõige lihtsam näide on abivajajate üles leidmine – juba kasvõi päästeameti inimesed tunnevad maakonna elanikke ja oskavad kriisis välja tuua ka võimalikke kitsaskohti, millele omavalitsused savad omakorda pakkuda leevendust. Nii on ka toimitud ning täna kuulsin nii Päästeametilt kui kohalikelt omavalitsustelt üksteise kohta kiidusõnu.

Paide Muusika- ja Teatrimaja direktor Martha-Beryl Grauberg ja Paide Teatri juht Harri Ausmaa rääkisid, kuidas maja on tühi, aga tegevusi jätkub. Seni majas füüsiliselt läbi elatud kultuur – ja näiteks huviringidki – katsetab nüüd uusi vorme Internetis ja seda küllalt edukalt. On ju ka suvine Arvamusfestival Paides kultuurisündmus, mis tegelikult ilmselt elaks vajadusel üle ka (ajutiselt) Internetti kolimise.