President Kaljulaid uuris virtuaalsel ringkäigul Pärnumaa kriisiga toimetulemist

8

President Kersti Kaljulaid oli täna virtuaalsel maakonnavisiidil Pärnumaal, kus kohtus Päästeameti kriisistaabi esindajate ja kohalike ettevõtjatega ning sai ülevaate Pärnumaa Kutsehariduskeskuse, Pärnu linna ning Põhja-Pärnumaa valla tegevusest eriolukorra ajal.

Maakonnavisiit algas videokõnega Lääne regiooni eriolukorra tööde juhi Heiki Soodla, Pärnumaa päästepealiku Andro Oviiri ja Päästeameti peadirektori Kuno Tammearuga. Päästeamet ja kohalikud omavalitsused üle terve Eesti on praeguse kriisi jooksul head tööd teinud ja nii on see ka Pärnumaal. Päästjate ja omavalitsuste murekohaks on endiselt hooldekodud ning nagu näitas eile Tammistu hooldekodus ilmnenud nakkuspuhang, siis on muretsemiseks ja veelgi suuremaks hoolsuseks ka põhjust. Samas on rõõm kuulda, et vaikselt mõeldakse juba ka kriisist ja eriolukorrast väljumise suunas – kuigi ka see toob endaga kaasa uusi muresid ja küsimusi. Näiteks: kuidas vältida ühistranspordi muutumist potentsiaalseks nakkuskoldeks paari nädala pärast, kui inimesed aina enam liikuma hakkavad?

Ei saa salata, et linnapea Romek Kosenkraniusega rääkisime olukorast linnas, kus just tuvastati suurem nakkuskolle Tammiste hooldekodus.
Samal on tulemas suvi, mis on tavapäraselt toonud linna rohkelt puhkajaid ja pakkunud ettevõtjaile tööd ja leiba.

Põhja-Pärnumaa vallas on 9 erinevat sotsiaalvaldkonna asutust. Kui kriisi algul nappis vallavanema Jane Metsa sõnul isikukaitsevahendeid, siis tuli kohe ka kogukond appi. Üks kohalik ettevõtte, kes muidu teeb riideid Rootsi, hakkas valmistama kitleid hooldajaile ning selliseid toredaid näiteid on veelgi. Vallavanema hinnangul ongi praeguses kriisis hakkamasaamisel peamine märksõna paindlikkus – kui näiteks vanasti käis buss, mis viis inimesi poodi, siis nüüd tuuakse kaup hoopis koju. Samuti tegi vald hiljaaegu toidupaki kõigile koolilastele, kuhu sisse oli pandud oma valla ettevõtjate toodang ja plaan on seda korrata.

Pärnumaa Kutsehariduskeskust külastasin viimati 2017. aastal. Kool on oma rohkem kui 1000 õpilasega praegu distantsõppel ja kui üldained ning teooriatunnid on võimalik edukalt teha e-tundidena, siis praktikavõimaluste leidmine on kriisiolukorras juba keerulisem ülesanne. Direktor Riina Müürsepp loodab, et väiksemates gruppides saab praktilist õpet juba siiski mai keskpaigast jätkata, ent kutsehariduses on kõige põletavam siiski kutseeksamite sooritamise võimalus ehk täna on veel teadmata, kas ja mil viisil kooli lõpetada saab. Seniks aga hoitakse Müürsepa sõnul õpilastega kontakti, kool maksab edasi stipendiume ja ka eritoetust kõigile neile, kes praegu tuge vajavad.

Pärnumaa abiturientidele antud ühiskonnaõpetuse tunnis rääkisin sellest, et praegune aeg on eriline just seepärast, et iga meie tegemine või tegemata jätmine on suure mõjuga ja isiklikku vastutuse võtmist õpivad noored praegu väga praktilisel moel.

Vineeritehases Metsä Wood Eesti on küll võrdlemisi noor ettevõtte, ent just seetõttu on neil täna kasutada kõige uuem tehnoloogia puidu väärindamiseks. Tehases, kus kohtuvad nutikad Eesti töötajad ja kvaliteetne Soome puit, töötab praegu ligi 200 inimest. Kuid ega ettevõtte juhi Kaarel Tali sõnul nendegi elu praegu mureta ole, sest põhiturud Lääne-Euroopas on languses.

Elektroonikaseadmeid tootev ettevõte Scanfil Eesti on Pärnu suuruselt teine tööandja, kelle palgal on rohkem kui 500 inimest. Ettevõte on sealkandis tegutsenud 23 aastat ja tegevdirektori Jari Linnala sõnul on nende töötajad Scanfili suurim vara. Nagu ikka, ei ole katkestused tarneahelates neidki puutumata jätnud, ent vähemalt Aasia poolelt paistab, et tegevus on seal taastumas, nüüd on vaja vaid logistikapool uuesti käima saada.