President Kersti Kaljulaid käis päevasel visiidil Viljandi vallas

9

Päeva alustasin Muraka farmis, kus on juba veerand sajandit tegutsetud piimakarja kasvatamise ja piimatootmisega. Viimased 7 aastat on see toimunud Karmo Männiku vedamisel, kes toona endalegi ootamatult sattus keset piimalehmi ja tootmist. Mulje kogu ettevõtmisest ja meeskonnast oli igal juhul väga soe – ühelt poolt on viimastel aastatel tehtud suuri ja olulisi investeeringuid, millega on kogu toomine muutunud oluliselt efektiivsemaks. Aga teisalt ka see soe tunne, et pererahvas teeb tõesti oma tööd hingega.

Nädalavahetuse torm ei jätnud puutumata ka Muraka farmi. Ja kuigi elektrikatkestus ei olnud seal väga pikk, olid põllumehed selleks väga hästi valmis – neil on oma generaator, mis neid selliseid hetki üle elada laseb. Jõudu tööle! 

Muraka farmis tutvusin peale piimalehmade veel päris paljude erinevate loomadega!

Kalmetu põhikoolis arutlesime pikalt kiusuvaba kooli ja KiVa programmi üle. Kalmetus on seda metoodikat rakendatud juba 6 aastat ning tegelikult hakati teadlikult koolikiusu vähendamisele tähelepanu pöörama juba enne seda. Kiusamine on väga keeruline suhete pundar, kus abi vajavad tegelikult kõik osapooled. Kõik algab märkamisest ning seejärel tunnistamisest, et on probleem. Kui see on olemas, saab juba tublide õpetajate ja tugitöötajate abiga tegeleda probleemi lahendamisega. Kalmetu koolis on see igal juhul õnnestunud ning sõna sellest, et see on kool, kus kiusamisel pole kohta, on levinud ka väljaspool koolimaja seinu. Iga laps peab saama minna igal hommikul kooli hea tundega ja ilma hirmuta!

Kalmetu põhikoolis ilmub ka koolileht Kalmetu Sõna. Andsin Kalmetu Sõna tublidele ajakirjanikele ka intervjuu, kus selgitasin nii seda, kas presidendi töö on keeruline kui ka seda, kuidas riik, elanikud ja ettevõtted saaks paremini valmis olla erinevateks kriisideks. Eks põhjus viimast küsimust küsida tõukus taaskord viimasest nädalavahetusest – ka Kalmetu kool pidi päeva hakkama saama ilma elektrita.

Sihtasutus Perekodu ja Jaagu kool on Viljandis omamoodi kompetentsikeskuseks, kus pakutakse nii asendushoolduse teenust kui lapsehoiu teenust raske ja sügava puudega lastele, samuti tugiisiku- ja rehabilitatsiooniteenust. Viimasel aastal on enda hooleks võetud ka Viljandi toidupanga tegevus. Tegemist on erivajadustega lastele teenuste pakkumise maastikul päris suure organisatsiooniga, kus kokku töötab üle 100 inimese, kuid tundub, et see on just selline suurus, kus hakkab tekkima ka mastaabiefekt – teadmisi saab omavahel hästi jagada, inimeste oskusi kombineerida ning kõige selle tulemusel pakkuda kompleksteenust. Ikka selleks, et kõik meie ühiskonna liikmed oleks hästi hoitud. Igal hetkel. Aitäh teile!

Ramsi lasteaed on Viljandi valla kõige uuem lasteaed. Loomulikult on see ehitatud ligi null-energia hoonena. Aga sellest olulisem on hoopis see, mis on hoone sees. Need inimesed ja see lähenemine, kus pööratakse hästi palju tähelepanu laste kehalise aktiivsuse soodustamisele. Nutiajastul igati kohane. Nii ujula kui igas rühmas olevad ronimisnurgad olid igaljuhul need, mis lastele tundusid kõige rohkem meeldivat!

Päeva viimane kohtumine toimus Heimtali põhikoolis, kus arutasime poolteist tundi vallajuhtidega nii valla olulisi küsimusi kui ka laiemalt Eesti elu. Aga enne arutelu istutasime mõisaparki ka tammepuu. Kuna käin tegelikult Heimtalis päris tihti, siis ilmselt saan ka edaspidi silma peal hoida puu sirgumisel.

Päeva lõpetas kohtumine Viljandi vallavolikoguga. See formaat on meil juba traditsiooniks saanud ja taaskord oli väga huvitav. Nii selle piirkonna käekäik ja haldusreformi järelmid, aga ka Eesti elu ja poliitika, rahvusvaheline olukord, julgeolekuküsimused ja Ukraina saatus, kliimaküsimused ja energiajulgeoleku tagamine – kõik need olid teemad, mida põhjalikult arutasime.