EKO avalik seisukoht: tuumajaama rajamisega kaasneksid märkimisväärsed riskid

16

Seisame vastamisi globaalse kliimakriisiga ning selle leevendamiseks peame teadlaste hinnangul tegutsema nüüd ja kohe. Ka Eestis tuleb esimesel võimalusel üle minna kütusevabadele puhastele taastuvenergialahendustele, mis tagaksid koos energia salvestusvõimaluste ja rahvusvaheliste ühendustega meie energia varustuskindluse. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et III+ põlvkonna väikese reaktori rajamine Eestisse tekitaks keskkonnaprobleeme juurde, mitte ei aitaks neid lahendada.

Toome välja mõned olulisemad riskid, mis Fermi Energia plaanitava III+ põlvkonna moodulreaktoriga kaasneksid:

  1. Eestis tuleks hakata lõppladestama eluohtliku kiirgustasemega radioaktiivseid jäätmeid, mille ohutus tuleks riigil oma kuludega tagada tuhandeteks aastateks.
  2. Ajalugu näitab, et II ja III põlvkonna tuumajaamades on suurõnnetuste oht alati olemas. Kuigi tuumajaamu asub Eesti naabruses juba praegu, suurendaks uue kohaliku jaama ehitamine õnnetuste riski veelgi.
  3. Tuumajaama tööshoidmiseks peame hakkama importima tuumkütust, tehnoloogiat ja oskusteavet. See teeks meid püsivalt sõltuvaks välistest tarnijatest, samuti ei ole selline lahendus mõistlik, arvestades kohapealsete taastuvenergiaressursside olemasolu.
  4. Tuumajaama rajamine tähendab riigi jaoks enamat kui vaid ehitusloa andmist. Sellega kaasneb vajadus ümberkorraldusteks ja ressursside leidmiseks paljudes valdkondades, alates uutest seadustest ja ametnike koolitamisest kuni ohutust tagava infrastruktuuri rajamiseni ja elanikkonna esmase teadlikkuse tekitamiseni. Ühe elektritootja jaoks võimaluste loomiseks on selline kulu riigi jaoks ebaproportsionaalne ja välditav ning keskenduda tuleks juba kasutusel olevatele taastuvenergialahendustele.
  5. Suure investeeringu tagasiteenimiseks peab tuumajaam töötama umbes 40 aastat ning kiiresti muutuvas maailmas tähendab see suurt majanduslikku riski ja riski, et probleemide tekkides peab maksumaksja projekti päästma.

Arvestades eelmainitud tõsiseid riske ja seda, et olemas on keskkonnasõbralikumad ja ohutumad alternatiivid, ei poolda EKO Eestisse plaanitud tingimustel tuumajaama rajamist. EKO kaalub oma seisukoha ülevaatamist, kui maailmas on juba reaalselt rajatud tõestatult ohutud ning tuumajäätmeid korduvkasutavad IV põlvkonna tuumajaamad.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.