Kas meie riik liigub tagasi nõukogude aega?

60

Koroonaviiruse levikuga jääb aina rohkem mulje, nagu tahetaks nõrgad, eakad ning puuetega inimesed ühiskonnast isoleerida. „Ära peita“ nagu nõukogude ajal.

Rohkem kui nädal tagasi toimus kauaoodatud Rally Estonia. Väidetavalt oli kõik väga hästi kontrollitud ja korraldatud. Tegelik pilt oli aga hoopis midagi muud: rahvast vooris tribüünidel meeletutes kogustes, ei hoitud distantsi. Jah, kanti küll makse, kuid söögikohad olid puupüsti rahvast täis ning seal ju maske ei kantud. Lisaks mindi peale rallielamust alkoholi tarbima ning sel juhul puudus kindlasti nii mõnelgi igasugune ettevaatus. Üks pealtvaataja osutus hiljem ka koroonapositiivseks.

Riik lubas sellisel sündmusel toimuda? Pärast on jälle hala ja häda koroonaleviku teemal ning rõhutatakse riskirühma kaitsmise tähtsust. Riskirühm elagu kuid ja kuid isoleeritult „enda huvides“, sel ajal kui teised elu naudivad.

Võib arvata, et peale rallietappi lähevad jälle kõik hooldekodud karantiini. Niigi pole osa veel külastajatele avatud olnudki. Inimesi hoitakse eemale elust ja lähedastest, sest see on väidetavalt nende enda turvalisuse pärast. Samal ajal olen ma küll ja küll kuulnuid eakaid ütlemas, et nad enne sureksid, kui oleksid eemal oma lähedastest. Paljud surevadki otseses mõttes kurvastusse. Kas varsti hakkavad jälle telereklaamid süstima inimestesse süüd, kui külastatakse kodus elavat eakat lähedast? Kas tõesti on see nüüd peamine, et riskirühm oleks kaitstud, võttes ära neilt  vähimagi rõõmu? Samal ajal avatakse riigipiire ning lubatakse üritusi. Kas meie riik tõesti arvab, et teatud rühmad ei oska end ise hoida? Usuvad nad tõesti, et neile on peamine, et nad ei jääks koroonasse?

Mina ise sain alles hiljuti esimest korda elus üksinda linnapilti ja see oli väga meeldiv kogemus. Selge on aga see, et puudega inimene vajab rohkem teenindajate või kaaskodanike abi. Kuidas see aga peaks toimima, kui on näiteks kohustus hoida kaks meetrit vahet? Maailm ongi riskirühmale alati ohtlikum, aga neil on õigus oma elu nautida. Võimalik on ennast kaitsta maski kandes.

Mida peaksid tegema aga hingamisraskustega inimesed? On kuulda arvamusi, et sellised inimesed ei peakski praegusel ajal ringi liikuma. Meie ühiskonnas on väga palju kroonilisi haigeid, kes siiani on elus, kes sageli köhides isegi suud ei kata, kui ringi liiguvad rasked viirused. Koroonaviirus võib ju ohtlikum olla, kuid riskirühmad ei saa igavesti peitu jääda.

Ka hooldekodudes võiks olla nii, et iga eakas ning puudega inimene võiks otsustada, kas ta tahab külalisi või ei, ning see ei peaks olema iga hooldekodu enda otsus. Külastuseks võiksid olla spetsiaalsed ruumid. Sellised süüd tekitavad reklaamikampaaniad peaksid olema nüüd keelatud. Miks meie vabariik justkui keelaks riskirühma inimestel elada? Kas tõesti ei saada aru, et ka nemad on sotsiaalsed olendid? Ilmselt ei taheta näha tõelist olukorda: koroonapiirangud mõjuvad neile juba niigi laastavalt, lisaks muidugi veel koroonaviirus ise. Kas need inimesed, kes tahavad veeta viimaseid hetki oma eaka või haige lähedasega, on vastutustundetud ja halvad?

Kas tõesti võivad teised reisida, nautida suurüritusi, käia ja olla, samal ajal kui riskirühm püsigu peidus? Mis ajast on hooldekodud kinnipidamisasutused?