Kliimastreik?

130
"FridaysForFuture" protest in Berlin on 14 December 2018. Students Strike for Climate in front of the German parliament in Berlin. Foto: Leonhard Lenz

Ajaloolasena tean, et kliima kipub perioodiliselt kõikuma ning soojemad kliimaperioodid vahelduvad külmematega. Ka tänane kliimasoojenemine pole ilmselt varasematest erinev. Nagu eelnevast lähtub, olen inimtekkelise kliimasoojenemise skeptik, aga täna tahaksin võtta inimtekkelise kliimasoojenemise religiooni tunnistaja positsiooni ning vaadata, kuidas me saaksime selle vastu võidelda.

Hiina mõtleja Konfutsius arutles omal ajal selle üle, kuidas muuta ühiskonda paremaks, ning jõudis järeldusele, et alustada tuleb kõige lihtsamast, aga samas ka kõige raskemast – iseenda muutmisest.

Mida võiks soovitada noortele kliimastreikijatele sellist, mis suhteliselt mõttetu koolist popitegemise asemel aitaks kohe täna kaasa kliimasoojenemise vähenemisele? Kõigepealt, loobuge oma mobiilsest sõbrast ja suhelge inimestega otse. Mobiiltelefoni valmistamiseks on kulunud päris palju energiat, millest suur osa on saadud fossiilsete kütuste põletamisest, ja naftat, millest valmistatakse nt suur osa telefoni plastdetailidest. Üleüldse peaks loobuma kõigist plastesemetest, kaasa arvatud armastatud sülearvutist, kõigest, mis kannab kirja made in China, sest seal pissitakse kliimapoliitika peale väga kõrge kaarega ja kõik tootmisprotsessid energia tootmisest alates on äärmiselt räpased, saastavad ja kasvuhoonegaase tekitavad. Muidugi ka kõigist Venemaalt EL-i tarnitavatest energiakandjatest – nafta ja maagaas –, mille tootmise äärmiselt reostav jalajälg on EL-i kliimapoliitika pehmel kehaosal äärmiselt selgelt märgatav.

Üsna kliimavaenulikud on sotsiaalvõrgustikud ja muidugi üleüldse kogu internet. Üle maailma paiknevad serveripargid on ühed suuremad energiatarbijad. Paul Johnston ja Anne Currie andmeil kulus 2018. aastal andmekeskuste käigus hoidmisele umbes 2% kogu maailmas toodetavast elektrienergiast ning kogu nendega seonduv seadmestik, kaasa arvatud meie kasutuses ja käsutuses olevad seadmed veel umbes 12% kogu maailmas toodetavast elektrienergiast. Näiteks Baltimaade suurim, aga muidu üsna väike MCF Group Estonia OÜ andmekeskus tarbib 6 MW, aga on laiendatav 25 MW tarbimise peale. Lisaks paiskavad andmekeskused atmosfääri suures koguses soojusenergiat, mida muul otstarbel kasutatakse vähestes kohtades. Suurtel andmekeskustel kipub olema ka elektrienergia hinda tõstev toime.

Me armastame kasutada paljusid äppe, andmata endale aru neid haldavate korporatsioonide andmekeskuste jäetavast jalajäljest. Kõigi lemmikuid – Facebooki ja Instagrammi – „eetris“ hoidvad andmekeskused kasutasid Greenpeace’i väitel 2017. aastal kogu oma energiakasutusest vaid 67% rohelist energiat, Youtube ja Spotify 56%, Skype 32%, Netflix ja Soundcloud 17% ja Twitter 10% rohelist energiat.

Niisiis, heitke kõrvale oma seadmed, ärge suhelge sotsiaalvõrgustikes, vaid rääkige inimestega otse, ehk kui just muidu ei saa, siis kasutage FB-d ja FB Messangeri ning teadke, et Netflixi vaatavad ja Twitteris säutsuvad vaid vastutustundetud ja kliimahoolimatud tegelased.

KOMMENTEERI

Please enter your comment!
Please enter your name here