Lontovas põrkuvad ärihuvid looduse ja elanike huvidega

1752
Ants Tull

Viru-Nigula vallas asuva Kunda linna üks kõige vanemaid piirkondi on Lontova ehk nn Vana-Kunda. Algselt oli tegemist iseseisva asulaga, mis ühendati 20. sajandi alguses Kundaga. Lontova on ajalooliselt oluline asupaik, kuna 1805. aastal allkirjastati keiser Aleksander I poolt määrus, millega rajati Lontovasse sadam, mistõttu soodustas just Lontova piirkond lokaalset arengut ja oli otsustava tähtsusega tsemenditööstuse rajamisel.

Muuhulgas on Lontova oluline paik teadusajaloo seisukohast, sest sealt on pärit maailmakuulus astrofüüsik Ernst Julius Öpik. Kaasajal arendatakse piirkonnas seiklusturismi, kuna ala läbib nii Balti klint kui ka Kunda jõe ürgorg. Seega valitsevad Lontovas geoloogia ja ökoloogia seisukohalt ainulaadsed looduslikud tingimused – sügavasse orgu lõikunud Kunda jões käivad kudemas haruldased kalaliigid.

Lontovale on iseloomulik eripärane taimkate – kevadel tärkav looduskaitsealune karulauk olevat siia toodud viikingite ajal. 2019. a muutis vallavalitsus eesotsas vallavanemaga Lontovas asuva 125 hektari suuruse Madala kinnistu tootmismaaks, ilma et oleks kaalutud keskkonnakaitselisi aspekte. Alast moodustab 61 ha metsamaa, 10 ha looduslik rohumaa ja 53 ha muu maa. See 125-hektariline maatükk on hetkel omaette toimiv looduslik kooslus.

Selle maalapi lõunaosas paikneb vääriselupaik, kus leidub haruldasi liike ja kooslusi. Saja-aastaste saarepuude all kasvab lopsakas kaitsealune karulauk, lamapuidul ja tüügastel toitub valgeselg-kirjurähn, keda võib näiteks Rootsist elupaikade kadumise tõttu leida ainult loomaaiast. Muuhulgas elutsevad alal kõige tavalisemad metsloomad, nagu põdrad, metskitsed, ilvesed, karud, rääkimata eri linnu-, sambla, samblike ja taimeliikidest.

Nüüd tahab vald selle toimiva koosluse hävitada, et rajada tuumajaam. Viru-Nigula vald ei erine globaalses mastaabis teistest maailma paikadest, kus hävitatakse vastutustundetult looduslikke elupaiku, et arendada ja toota. Maakera looduslikke elupaiku võetakse lahti nagu üht suurt puslet – kannatajad aga kahjuks sõna sekka öelda ei saa. Tegelikult ei kaitse ka Eesti seadusandlus looduslikke elupaiku väljaspool kaitsealasid, näiteks puudub looduslikul kooslusel ja sealsetel elavatel (isegi teise ja kolmanda kaitsekategooria) liikidel väärtus (hind). Seega on täiesti reguleerimata valdkond, mis puudutab looduskeskkonna tööstuskeskkonnaks muutmise õiglast maksustamist.

Kahjuks puudub ka vallal ruumilise planeerimise tahe, mille käigus valitaks välja alad, mis oleksid tööstuse arendamise jaoks sobilikumad. Lisaks toob Viru-Nigula vallale majanduslikku kasu lähedal asuv Kunda sadam. Sellest lähtuvalt on soodustatud sadama laiendamist. Seetõttu põrkuvad Lontova piirkonnas majanduslikud ärihuvid ainulaadse looduse ja kohalike elanike huvidega. Näiteks tungib kohalike elanike eramutele peale laienev sadama territoorium ning kunagised kariloomadega majandatud rannaniidud on kaetud eri puidufirmade laoplatsidega. Üsna hiljuti leidus veel laoplatside aladel kaitsealuseid orhideede ja kahepaiksete liike, kes nüüdseks on maetud laoplatside alla.

Tehtud on suuri investeeringuid kohaliku looduse ja inimeste arvelt. Lühemas ajaskaalas on pakutud inimestele hüvesid, et taluda firmade poolt põhjustatud häiringuid (müra, saasteained, tolm, valgusreostus, hävinev looduskeskkond).

Kui lühemas ajaskaalas (aastad) firmade poolt pakutavad hüved (ajutine majanduslik kasu, üksikud töökohad, puit vms) tasakaalustavad kahjusid, siis pikemas ajaskaalas (aastakümned) ei ületa lühiajalised pakutavad hüved kahjusid (häiringutest põhjustatud haiguseid, elamata jäänud eluaastaid, hävinud looduslikku keskkonda ja looduse poolt pakutavaid teenuseid ei suuda tehiskeskkond asendada).  

Seega on Lontova elanikkond jõudnud järeldusele, et samamoodi jätkates kaob aja- ja looduslooliselt oluline piirkond. Seega on vaja senistest arengutest tulenevalt vastupidist arengut, mis peab olema tasakaalustatud, jätkusuutlik ja kohalike inimestega arvestav.

Esimeseks tasakaalustatuks meetmeks peaks olema senisel kujul üldplaneeringu ümbertegemine, mis näeb ette tootmisplatse otse Lontova ja Sadama tee elamute ette ja tuumajaama Lontova elamute taha. Tegemist pole kaasajale või tulevikku suunatud jätkusuutlikku arengut toetava dokumendiga, mis lähtuks kohaliku kogukonna huvidest. Senine sadama laiendamisprotsess on näidanud, et inimestel puuduvad alternatiivid ümberasumiseks. Kui detailplaneeringu protsess on käivitunud, langeb kinnisvara hind märkimisväärselt, mistõttu ei saada kinnisvara eest õiglast kompensatsiooni nagu Sadama tänava elanikud eelmise sadama omanike käest.

Sadama laienduse käigus on majad ümbritsetud terminalidega, elamistingimused on alla igasugust arvestust ja inimesed ei saa oma kinnisvara eest enam õiglast hinda – investeeritud on tunduvalt rohkem, kui (eelmise) arendaja poolt pakuti. Selline majanduslik manipuleerimine arendamise käigus on ebaeetiline ja ei kõlba Eesti ühiskonda. Toodud näide peaks olema eeskujuks, et enam ei tehtaks vigu, kus inimesed sunnitakse kodudest lahkuma, “küüditades” neid majandusliku kasu nimel mujale.

Seega on vaja rakendada meedet, mis on tulevikku vaatav ja arvestab esmalt kohaliku inimese endaga. Viru-Nigula vallavalitsusel on sellest johtuvalt ainulaadne võimalus midagi ära teha kohaliku kogukonna jaoks, näidates välja oma head tahet elu paremaks muuta just Lontova kogukonna nimel. Senised Viru-Nigula valla plaanid ei arvesta Lontova ega Sadama tee elanike soovidega.

Korduvalt on pöördutud vallavalitsuse poole, et lõpetataks Lontova piirkonna industrialiseerimine vallavalitsuse poolt johtuvalt Lontova ajaloolistest, miljööväärtuslikest ja looduslikest tingimustest. Seda enam, et Kunda linn on koondatud ühisesse haldusüksusesse (Viru-Nigula vald) koos Viru-Nigula ja Aserigia. Seetõttu tuleks juba ainuüksi varasemad linna arenguplaanid üle vaadata ja neisse kaasata Viru-Nigula ja Aseri kui ka teiste vallaelanike soovid ning ettepanekud.

Teeme ettepaneku üle vaadata valla praegused ja tulevased potentsiaalsed tootmismaad ning eraldada varajases etapis tootmismaadeks asupaigad, mis jäävad inimelamutest kaugemale ega hõlmaks looduslikke maid, et oleks välistatud konfliktsed olukorrad inimeste ja ettevõtjate vahel ning et planeeringud arvestaks looduskeskkonnaga. Seega tuleks hinnata ja välja valida territooriumid, kuhu tulevikus oleks võimalik rajada ettevõtteid nii, et vältida kokkupõrkeid kohaliku kogukonnaga.