Pilt on joonistatud Postimehes 10.04.2020 ilmunud foto põhjal.

Staarperearst Karmen Joller on muutunud tunnustust väärt vaktsineerimise edendamise kõrval nii mõneski küsimuses sama pealiskaudseks kui Panso lavastatud samanimelise mängufilmi peategelane – näitleja Joller.

“Näitleja Joller” on 1960. aastal valminud Eesti Telefilmi mängufilm. Filmi stsenaarium põhineb Voldemar Panso samanimelisel jutustusel.

Karmen Joller on olnud perearst umbes kakskümmend aastat. Joller on populaarne ja talle on antud aasta arsti aunimetus. Joller paistab uskuvat, et kaamera armastab teda ja võibolla ta ei eksi. Küsimus on aga selles, kuidas leida mõistlik tasakaal meediafiguuriks olemise ja arstipraksise ning -eetika vahel. Kahjuks tuleb tõdeda, et nii mõnedki Jolleri esinemised meedias on jäänud pealiskaudseks ja meditsiinilise poole pealt küsitavaks. Kas Jolleri patsiendid saavad olla kindlad, et nende lemmikarstil jääb kaamera ja mikrofoni kõrvalt piisavalt aega süveneda päris inimestesse ja nende probleemidesse?

Karmen Joller (neiupõlvenimega Palts) töötas 2006 – 2016 Telliskivi Tervisekeskuses, mis sai kurikuulsaks selle poolest, et seal üritati inimesi ravida alternatiivravi meetodeid kasutades. Näiteks keelitati patsiente mitte kasutama paratsetamooli, sest see tekitavat vähki ja müüdi sularaha eest perearsti poolt soovitatud homöopaatilisi ravimeid. Viimase tegevuse tõttu kaotas noor naine väidetavalt neeru, mida uroloogi hinnangul oleks saanud õigeaegse raviga säästa (PM, 23.05.2018). Peamiselt seostati alternatiivravi meetoditega Urve Pritsi, kes töötab tänini Telliskivi keskuses perearstina.

See kõik ei tasuks praegu mainimist, kui Karmen Joller poleks umbes kuu pärast vastavate süüdistuste tekkimist ja videolindil esitatud materjali ilmumist (mis tõestas, et Telliskivi Tervisekeskuses tõesti homöopaatilisi „ravimeid“ müüdi, PM, 22.05.2018) nimetanud kõike toimunut “Terevisiooni” (19.06.2018) eetris kuulujutuks. Samuti pidas ta mittevajalikuks eksinud arstilt, kes juhtumisi oli ka tema kolleeg samas keskuses, tegutsemise õiguse ära võtmist. Mis veelgi üllatavam, Joller ei tauninud ebaravivõtteid resoluutselt, vaid soovitas teha alternatiivmeditsiiniga praktiseerivatel arstidel eraldi kabinet alternatiivteenuste pakkumiseks. Ma ei ole märganud, et Perearstide Selts või Arstide Liit oleks Jolleri öeldu suhtes mingi seisukoha võtnud. Joller on mõlema liidu juhatuse liige.

Ohtlik kriitikavabadus, meedia filtrifunktsioon nõrk

Alternatiivmeditsiini nõrga taunimise kõrval kolleegide perearstipraksises esitab ka Joller ise väiteid, mis kuuluvad alternatiivteaduse valdkonda. Enne suurema avaliku tuntuse saavutamist teatas Joller, kes muuhulgas on Seitsmenda Päeva Adventist, ETV kristlikus saates „Tähendamisi: Miks ma usun“ (01.03.2015), et ta ei suuda uskuda täielikult evolutsiooni. Samas saates, mis läks eetrisse 24.03.2015 rääkis Joller uuringutest, mis käsitlesid inimese tervise ja palvetamise seost.

Terevisioonis“ (11.06.2019, alates 44. minutist) väitis Joller: “Me ei ole geneetiliselt harjunud sööma näiteks paprikat ja avokaadot.” Tegemist on väitega, millele pole ühtegi teaduslikku kinnitust. Selline väide võib aga kahtlemata omada olulisi ühiskondlikke, aga ka tervisealaseid järelmeid. Ometigi levitasid seda nii ERR kui teisedki meediaväljaanded täiesti kriitikavabalt. Kas seepärast, et Wikipedia leht ütleb Karmen Jolleri kohta, et tegemist on teaduspõhise meditsiini propageerijaga? Edasi, Joller kritiseeris Raadio 2 saate „Hommik!“ (7.11.2019)  eetris alkoholitootjate esindusorganisatsiooni korraldatud vastutustundlikule ja tervist vähem kahjustavale alkoholitarbimisele suunatud kampaaniat „Kui võtad, võta vett vahele“, nimetades seda pseudokampaaniaks. Veider kriitika lugupeetud peretohtrilt, kes ise räägib palvetamise seosest tervisega või kommunikeerib faktide pähe asju, millel puudub igasugune teaduslik alus.

Sisuliselt ongi staarperearst Jollerile meedia poolt antud priipilet Eesti ajakirjandusmaastikul esinemiseks. Ilma, et ajakirjandusväljaanded rakendaks mingisugustki filtrit. Kahjuks ei ole tema ainus selline meedia lemmiklaps. Sellist kriitikavabadust esineb ajakirjanduses sageli ja see on meedia laiem probleem. Koroonakriis tuletab valusalt meelde, kui ohtlik võib olla, kui meedia unustab oma allikakriitilise ja faktipõhise info edastamise funktsiooni.

Mõned näited koroonaviiruse ajast. Joller väidab saates „Duubel“ (24.01.2020), et koroonaviirust pole vaja karta. Selleks ajaks olime kõik näinud välismaisest meediast, mis toimus Hiinas ja hiina tudengid ostsid Eesti apteekidest ja mujaltki maske hulgi kokku. Seejärel üritab Joller ajakirjandust vaigistada, sildistades riikliku koroonakommunikatsiooni kritiseerivad ajakirjanikud ebaprofessionaalseteks (PM Arter, 22.02.2020). Järgmiseks väidab Joller oma 20.03.2020 Facebooki postituses, et koroonadiagnoosi on võimalik edukalt panna ilma testimatagi. Ehkki väide on teaduslikus mõttes absurdne, ajades segadusse inimesi ning takistades nakkushaiguse levikut uurivate teadlaste tööd, kopeerisid ometi mitmed ajakirjandusväljaanded selle postituse sisu ilma igasuguse filtrita, ühegi küsimuseta, lisakommentaarideta.

“Üks suurimaid nakkusallikaid on mask”. Tõesti?

Viimane Jolleri üllatav avaldus pärineb 10.04.2020, mil ta oma Facebooki postituses teatas, et maskid on ühed suurimad koroona nakkusallikad. Päriselt? Suurimad nakkusallikad? Kasutatud maskid võivad ehk olla nakkusallikad (kui neid ära ei visata ja muid hügieeniprotseduure ei järgita), kuid see on sel juhul ehe tõestus, et mask ka aitab. Sest on viiruse kinni pidanud. Jolleri sõnastuses „tatilappide“ ehk maskide valesti kandmine olla aga kordades suurem oht kui mitte kandmine. Jolleri loogikat kasutades oleks ehk ka kondoomi valesti paigaldamise tagajärjel suguhaigustesse nakatumise oht suurem kui kondoomi üldse kasutamata jättes. Ja kondoom üks suuremaid nakkusallikaid.

Sõltumata taolise jutu mõttetusest, võib see ometi hirmutada inimesi maski kandmisest eemale, kuna luuakse mulje, et maski kasutamine on keeruline kui kvantfüüsika ja ohtlik nagu öö Chicagos. Ülivõrrete kohatu kasutamine ja kontekstuaalne ebatäpsus Jolleri poolt on pehmelt öeldes vastutustundetu. Ma isiklikult märkasin mitut sotsiaalmeedia postitust, kus inimesed Jolleri postituse põhjal ahastasid, et miks neid maske üldse vaja on. Ometi ollakse tänaseks valdavalt seisukohal, et mask siiski aitab viiruse leviku piiramisel.

Samuti väidab Joller, et maske ei saa desinfitseerida. Ometi tulevad praegusel ajal välismaalt uudised maskide desinfitseerimise kohta ja ajakirjanduses on avaldatud mitmeid allikaid, mille põhjal nähtub, et maskid säilitavad kuumtöötlemisel oma kasutuskõlblikkuse.

Kokkuvõttes ootaks meedialt veidi põhjalikumat süvenemist, taustatööd ja faktikontrolli enne, kui levitada mis tahes kategoorilisi väiteid, millel võib olla mõju inimeste tervisele või ühiskonna toimisele. Olgu nende autoriks kas või staarperearst.

****

Kuna artikli puhul tekkis sotsiaalmeedias küsimus, et miks Karmen Jollerile pole antud võimalust ennast kaitsta, siis avaldan ka kirjavahetuse temaga enne artikli ilmumist. Nagu näha, andsin Karmen Jollerile võimaluse selgitusteks. Ta ei tahtnud midagi ümber lükata ega täiendavalt selgitada.
Tanel Kandle

Kuvatõmmis. Kirjavahetus Karmen Jolleriga.
Kuvatõmmis. Kirjavahetus Karmen Jolleriga.



PS. Tegin selle kirjutisega väikese ajakirjandusliku eksperimendi: saatsin ta Õhtulehe, ERRi, Postimehe, Eesti Päevalehe ja Äripäeva arvamustoimetustesse küsimusega, kas oleks huvi avaldamise vastu. Praeguse seisuga on laekunud ainult kaks vastust  – üks Äripäeva arvamustoimetajalt Neeme Korvilt, kes võttis vaevaks teavitada, et Äripäev ei ole huvitatud ning teine ERRi portaali arvamustoimetajalt Kaupo Meielilt, kes teatas, et loobuvad avaldamisest. Aitäh neile tagasiside eest. Mida arvata neist keeldumistest ja ülejäänud toimetuste vaikimisest? Eks igaüks teeb oma järeldused ise.