Lugemisaeg: 1 minut

Ma nii väga tahaks, et kõik loomad võiksid saada kodu, kus neil on hea olla ja neid ei väärkohelda inimeste poolt. Kahjuks on väga palju selliseid loomi, kellel puuduvad eluks vajalikud tingimused.

Tavaliselt satuvad loomad varjupaikadesse nii, et võetakse liiga kergekäeliselt loom lastele või kaaslaseks vanuritele, aga ei  mõelda sellele, mis siis saab, kui see loom saab täiskasvanuks või juhtub selle omanikuga midagi ja ta ei saa enam hoolitseda oma looma eest ja siis satuvadki loomad tänavale ja varjupaikadesse. Üks viga, mida veel inimesed teevad, on see, kui võetakse loom ja ei steriliseerita teda ära ja siis toovad loomad järglased ja need järglased tihti peale visatakse metsa alla või uputatakse ära. Minu arust on see väga rumal inimestest, sest igal elusolendil on õigus elule ja kui inimene oli ise hooletu oma loomaga, tuleb tegeleda ise selle probleemiga. Mõnikord satuvad loomad varjupaika ka nii, et loom jookseb kodust ära ja ei leia kodu enam üles, aga selle ennetamiseks on palju lihtsam lasta panna loomale kiip ja kui ta üles leitakse, on üsna lihtne teha kindlaks, kes on looma omanik.

Me käisime Kunda Ühisgümnaasiumi õpilasesinduse liikmetega Virumaa loomade varjupaigas abivajavaid loomi abistamas, viies neile tekke, süüa ja veel muid tarvilikke asju. Pärast saime me väikese ekskursiooni varjupaigas. Väga kurb oli vaadata neid loomi, kes ootavad, et saada endale hooliv peremees, kes nendega tegeleb, aga väga paljud seda ei saa. Peale seda käiku ma hakkasin mõtlema, miks inimesed on nii mõtlematud ja kergekäelised loomade võtmisega, nad võiksid ennem natukene mõelda selle peale, kas neil on üldse raha, aega ja ruumi looma jaoks ja kuna minulgi on kodus koer ja kass, siis ma tean, kui raske on tegelikult looma kasvatamine.

Inimene ei pea olema hooliv mitte ainult inimese suhtes vaid võiks samaväärselt kohelda ka meie elusloodust.  Ma loodan, et kodutuid loomi jääb aina vähemaks.

KOMMENTEERI

Please enter your comment!
Please enter your name here