Vaimsest okupatsioonist

39
Daaklaste ja roomlaste vahelise lahingu stseen Traianuse sambal. Joe Mabel – photo by Joe Mabel, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=837731

Umbes 2000 aastat tagasi kujunes praeguse Rumeenia ja Moldova aladel välja daaklaste riik – rikas, suure ja võimas, mis paljude aastate jooksul pidas edukaid sõdu isegi Rooma impeeriumiga. Daaklastel oli oma keel, kultuur ja religioon. 106. aastal õnnestus keiser Traianusel Daakia alistada ning selle viimane kuningas Decebalus sooritas vangistamise ja sellega kaasneva alandamise vältimiseks enesetapu.

Roomlased okupeerisid Daakia, moodustasid sellest oma provintsi, küüditasid 50 000 daaklast Rooma orjadeks ning asustasid Daakiasse kümneid tuhandeid ladina keelt rääkivaid koloniste ja romaniseerisid Daakia lühikese ajaga. 160 aastat hiljem, mil roomlased sealt lahkusid, polnud daaklaste keelest, kultuurist ega religioonist jäänud mälestustki ning tänapäevalgi räägitakse selles piirkonnas rumeenia keelt, mida peetakse üheks ladina keelele kõige lähemaks romaani keeleks.

Eespool kirjeldatu oli siiski vaid väline. Tundub, et sealses ühiskonnas toimus ühes sõjalise lüüasaamisega ka teatud vaimne murdumine, mis tegi võõra meelelaadi, keele, kultuuri ja kommete vastuvõtmise oluliselt lihtsamaks. Kuna „oma“ ei vedanud välja, võeti üle võõras, mis pidi kindlasti olema „kõrgem, parem, tõhusam ja edukam“.

Sisuliselt sama taktikat kasutasid kommunistid ka Eestis. Nõukogude provintsi nn vabariigi loomine, küüditamine, kolonistide sissetoomine ja võõra keele pealesurumine nn rahvuste vahelise suhtlemise keelena on üldtuntud. Meie õnneks kestis kommunistide võimutsemine Eestis piisavalt lühikest aega, suutmata meid täielikult sovetiseerida, paraku õnnestus see neil näiteks vene rahvaga. Tundub, et kahju on siiski tehtud. Vaatamata sellele, et Eesti taasiseseisvus pea 30 aastat tagasi, on vaimse okupatsiooni säilmed visad kaduma ning tunduvad puhuti isegi süvenevat, mitte kaduvat.

Me lahkusime totalitaarsest ühe ideoloogiaga (kommunism) mittedemokraatlikust ja suletud majandusega Nõukogude Liidust, kuid ei osanud ise olla ning ühinesime teise sisuliselt samasuguse moodustisega. Nagu NL-is ei moodustu ka EL-i juhtorganid demokraatlikult, välja arvatud Europarlament, millel on aga sisuliselt ainult jututoa funktsioon. Euroopa Komisjon pannakse kokku suvaliselt, poliitiliste kokkulepete abil, mil demokraatiaga pole mingit pistmist. EL-is on üks lubatud ideoloogia, nn liberaalne demokraatia, ning näiteks rahvuslus on demoniseeritud nagu NL-iski. Liberaalsest majandusest pole mõtet rääkidagi, sest see ei käi kokku tuhandete regulatsioonide ega üleüldise toetuste süsteemiga. Tuletaks siinkohal meelde vaba majanduse ainsat reeglit: laske teha ja ärge segage vahele!

Murettekitavad on ka argielus silmatorkavad nähtused. Me rahvastume kiiresti ümber, oleme valmis jätma eesti keele nn „köögikeeleks“ ning eeldame, et teistest rahvustest inimestega peab rääkima nende keeles. Tallinna Tehnikaülikooli ümbernimetamine TalTechiks pole muud kui vaimselt okupeeritud inimeste alaväärsuskompleksi väljendus. Samamoodi kommunistide religiooni – ateismi – ülevõtmine või võõraste tähtpäevade tähistamine omade asemel. Mardipäev, kadripäev ja emadepäev ei kõlba, nende asemel olgu hälouiin, valentinipäev ja nõukogude naistepäev.

Daaklaste saatusest lahutab eestlasi ainult üks samm. Ainus võimalus selle vältimiseks on vaimsest okupatsioonist vabanemine.

KOMMENTEERI

Please enter your comment!
Please enter your name here