Veip-, tups- ja kuumutatud tooted e-müüki!

Täiendatud 24.04.2020 toimetuse kokkuvõttega teemaga seotud avalikust arutelust

267
Tarmo Kruusimäe, Riigikogu Suitsuvaba Eesti toetusrühm

See on meile juba pähe kulunud, et eriolukorras tuleb inimestel püsida kodus. Eks ikka selleks, et peatada viiruse levik. Aina enam ettevõtteid on pööranud suuremat rõhku e-kaubandusele, et müük oleks kontaktivaba ja inimestel poleks vajadust kodust välja minna. Küll aga on e-kaubandusest vähe kasu neile kümnetele tuhandetele Eestimaa inimestele (Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel pea 40 000 inimest), kes on teinud oma vaba valiku, et enda  tervise eest hoolt kanda ning otsustanud proovida suitsetamist maha jätta mõne vähem kahjulikuma toote abil. Hetkel räägin e-sigarettidest, aga mitte ainult.

Täna kahjuks muutub neil inimestel suitsetamisest loobumise jätkamine täiesti võimatuks, kuna kodunt väljumata ei saa vajalikke tooteid hankida, mistõttu minnakse mõnda avatuks jäänud kauplusesse kohapeale. Veel mõned nädalad tagasi asusid üle 60% e-sigareti kauplustest ostukeskustes.

Mis on lahendus ja mida me saame selle heaks teha?

Vähim, mida me nõuda saame, on absurdse riigisisese kaugmüügi keelu tühistamine. Riigisisene kaugmüügi keeld ei ole mitte midagi iseenesest mõistetavat ja püsivat (igavesest ajast igaveseks ajaks), vaid kõigest kaheksa kuud kestnud ettevõtluse ja tarbijate ahistamine, kui end poliitiliselt väga korrektselt väljendada. E-sigareti kauplused olid aastate jooksul välja arendanud korralikud ja soliidsed laialdase valikuga e-poed ja mis peamine – kuigi minu kui pool sajandit elanud mehele jaoks tüütu – toimiva ID-kaardiga audentimissüsteemiga paki kättesaamise korraldamine. Seega hülge jutt, et alaealistel on võimalik soetada e-vedelikke ja e-sigareti tarvikuid, ei päde ja ei hakkagi pädema NEVER. Tegemist on puhtal kujul ebapädevate sotsiaalministeeriumi üksikute ametnike isikliku kiusuga. Kumb on täna olulisem – kontaktivaba kaubandus ja inimeste turvalisus või ebaproportsionaalne e-müügi keeld? Ja me peame ennast E-Eestiks!

Suitsetamisest loobumine ei ole niisama lihtne, tean seda omast käest. Kui oled juba suitsetamisest loobumise ette võtnud, siis kõige hullem on see, kui keegi või miski takistab selle jätkamist. Küsimus on vaid ühes otsuses, millega lubada eriolukorras alternatiivset tubakatoodete e-kaubandust. Nii saavad inimesed võimaluse jätkata protsessi oma tervise parandamiseks. Ja see puudutab ka tupsu ehk tubakavaba nikotiinipadjakest.

Viimases riigikogu infotunnis pöördusin eriolukorra juhi peaminister Jüri Ratase poole sama palvega, et eriolukorras lubataks e-sigarettide e-kaubandus. Peaminister lubas uurida ja arutada. Loodan, et eriolukorras tullakse vastu nendele kümnetele tuhandetele inimestele, kes on suitsetamisest loobunud või loobumas e-sigarettide või tubakavaba snusi abiga. Kindlasti mõni targutab, et proovige siis seni apteegis müüdavaid nikotiinitooteid, sest neid saab interneti teel osta ja koju tellida. Kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes teaks kedagi, kes on nende toodete abil suitsetamisest loobunud? Sellest on paraku siiani olnud väga vähe kasu, sest apteegitoodete ebaõnnestunud proovimise järel ongi suitsetamisest loobujad jõudnud vähem kahjulike toodete juurde või lihtsalt käega löönud ja edasi suitsetanud. Ei ole ju mõistlik soovitada inimesele asja, mis ei tööta ja mis ei ole talle eeldatavat kasu toonud.

Heat not burn ehk kuumutatav tubakas

Täna on meil suur hulk inimesi (oli kasvav trend, oli), kes on leidnud endale suitsetamisest loobumiseks sobiva toote hoopis lähiriikides müüdava kuumutatava tubaka näol. Lähiriikidest, jälle Läti. Kõik need inimesed ootasid juba ammu pikisilmi, et riigikogu võtaks lõppude lõpuks vastu seadusemuudatuse, mis lubaks Eestis müüa kuumutatavaid tubakatooteid. Olime eelnõu menetlemisega juba lõpusirgel ning kui ei oleks eriolukorda tekkinud, siis tänaseks päevaks oleks vastu võetud seadus kandnud juba ka Eesti vabariigi presidendi allkirja. Nüüd kogub valmis seadus sotsiaalkomisjoni riiulil tolmu, kuigi sama hästi võiks selle juba ülejärgmisel nädalal vastu võtta. See eelnõu kannab numbrit SE 9, hiljutine lisaeelarve seaduse eelnõu SE 171. Kommentaarid on liigsed.

Mida kauem selle otsusega venitada, seda halvemaks muutub olukord. Sellal, kui legaalne turg proovib uute piirangutega toime tulla, on salaturg muutunud aina aktiivsemaks. Inimestele pakutakse muuhulgas kuumutatava tubaka tooteid, mida muidu saab osta ainult piiri tagant. Minuni on jõudnud teated, et salaturu hangeldajad viivad samuti kauba kontaktivabalt koduukseni ja küsivad nüüdseks toodete eest juba palju kõrgemat hinda. Liiakasuvõtt eriolukorras pole salaturu ainuke pahe, sest kes saab olla kindel, kust see kaup pärit on ja mida see tegelikult sisaldab. Selle nimi on rahva tervis ja rahva tervisega ei mängita.

Last but not least – suitsetamise mahajätmine ei ole alternatiivsete tubakatoodete kasutamise ainus ja peamine eesmärk. Tuletan meelde – see on täiskasvanud inimeste teadlik valik ja eelistus. Igal täiskasvanul on Eesti vabariigis võõrandamatu õigus omal vabal valikul tarbida täiskasvanutele mõeldud tooteid.

Loodan, et eriolukord möödub kiiresti ning edaspidi pööravad inimesed oma tervisele suuremat tähelepanu. Olge terved!


Kuumutatavate tubakatoodete reguleerimise kadalipp Eestis

Kui Eesti võttis 2016. aastal üle EL tubakadirektiivi (2014), siis jäid mitmed valdkonnad siseriiklikku tubakaseadusesse üle võtmata. Üheks selliseks valdkonnaks olid kuumutatavad tubakatooted. Kuna heat-not-burn tubakatoodete tarbimisel eraldub kahjulikke produke oluliselt vähem kui suitsetamisel, võiks neist kujuneda vähemkahjulik alternatiiv suitsetamisele, mis kokkuvõttes mõjuks rahva tervisele soodsalt.

2016. aasta mais pööras sellele Riigikogus tähelepanu saadik Vilja Toomast, kuid tema ettepanek uudseid tubakatoodete regulatsioon EL õigusega vastavusse viia ei leidnud toetust.

2018. aastal teatas sotsiaalministeerium, et ei näe endiselt vajadust kuumutatud tubakatooteid reguleerida ja tubakaseadust EL õigusega vastavusse viia. „Leiame, et Eesti ei peaks olema koht, kus uudseid tubakatooteid kõigi nendest tulenevate riskidega katsetada. Seepärast peame uudsete suitsuvabade tubakatoodete käitlemise keeldu põhjendatuks,“ teatas sotsiaalministeeriumi esindaja Eesti Päevalehes. Tegemist näib olevat õigusliku nihilismiga ametkondlikul tasandil, põhimõttel direktiiv-on-aga-meid-see-ei-huvita.

2019. aasta veebruaris riigikogus toimunud hääletamisel toetasid rahvasaadikud ülekaalukalt tubakaseaduse muutmist, mis nägi ühtlasi ette EL tubakadirektiivi ülevõtmist kuumutavate tubakatoodete osas ning piirangute vähendamist e-sigarettidele. Paljud saadikud tahtsid sellega kõrvaldada vastuolu EL õigusega ja vähendada juba tekkinud piirikaubandust.

Hääletamisele eelnenud hetkel üritas sotsiaalminister Riina Sikkut parlamenti manipuleerida ja teatas saadikutele, et kui nad ei hääleta nii, nagu tema tahab, kutsub ta eelnõu tagasi. Nii juhtuski. Kuna tubakaseaduse lugemine peatati, siis jäid vastu võtmata ka tubakatoodete elektroonilise jälgimise süsteemi muudatused, mida Eesti pidanuks rakendama juba kahe kuu pärast sellest hetkest.

2019. märtsis teatas Postimees sotsiaalministeeriumi eelnõu kavatsusest. Mais teatas majandusministeerium, et ei kooskõlasta sotsiaalministeeriumi eelnõud, kuna ebaselgeks jääb maitse- ja lõhnaainete keelu õiguspärasus ja vastavus EL-i tubakadirektiivi regulatsioonile. EL direktiiv ei näinud uudsetele toodetele ette täiendavaid piiranguid, sotsiaalministeerium üritas eelnõuga teha isetegevust ning direktiivist mööda minna.

14. juunil 2019 esitas sotsiaalministeerium omavoliliselt, Riigikogu teadmata Euroopa Komisjonile teavituse eelnõu kohta kus olid sees direktiiviga vastuolus olevad lõhna- ja maitseainete keelud. Eesti Ekspressi hinnangul oli ministeeriumi eesmärgiks nurjata direktiivi ülevõtmine. Selline ministeeriumi ametnike omavoli tekitas laialdast hämmeldust, kuna teavituse esemeks olev eelnõu ei olnud edukalt läbinud isegi mitte ministeeriumite vahelist kooskõlastusringi, rääkimata parlamendi poolt vastuvõtmisest.

Sama aasta juulis saatis Kaubandus- ja Tööstuskoda valitsusele arvamuse, milles teatas, et uudsete tubakatoodete vastu võitlemine on EL-i õiguse vastane. Koja hinnangul oli sotsiaalministeerium selleks hetkeks tubakatoodete direktiivi ülevõtmisega hilinenud kolm aastat. Jättes uudsed tubakatooted Eestis korrektselt reguleerimata, oli ministeerium koja sõnutsi soodustanud piirikaubanduse tekkimist ja selle kasvu antud toodete osas.

2020. aasta kevadeks ei ole kuumutatud tooted Eestis erinevatel põhjustel endiselt reguleeritud, kuid samal ajal kasvab kasutajaskond, must turg ja piirikaubandus kiiresti.

Jääb üle taas kord küsida, kes vastutab selle veidra jama eest? Olukord oleks isegi naljakas, kui direktiivi ülevõtmise torpedeerimine poleks tekitatud märkimisvääret kahju: parlamendi autoriteedi õõnestamine, piirikaubandus ja musta turu soodustamine, võimalikud tervisekahjud isikutel, kes on pidanud kasutama teadmata kvaliteediga tubakatooteid, kuna Eestis ei kehti EL õigus.

Tahame teada nende ametnike nimesid ja tahame näha, kuidas nad vastutavad nii õiguskorrale kui ka üksikindiviidide õigustele sülitamise eest.