14 sept.

Alkoholismi statistika – viina katk Eestis

Eesti Päevaleht käsitles 11–13.09 karmi teemat: joodiklust Eestis. Pole saladus, et alkoholikahjud ühiskonnale on summaarselt suuremad kui mis tahes illegaalse mõnuaine omad. Kuidas aga muuta suhtumist alkoholi?

Tervise arengu instituudi viimane alkoholi tarvitamist käsitlev uuring raporteerib, et inimesed häbenevad joomist tunnistada. Uuringus tehti nii telefoni- kui ka veebiküsitlus ning anonüümses keskkonnas julgeti tunnistada märksa suuremaid koguseid ning probleemidest räägiti avameelsemalt.

Üldiselt on igapäevaseid tarvitajaid vähe, ligi 5%. Kõige populaarsem jook on õlu, mida joob iga nädal kuni viiendik eestlasi, sagedamini meessoost, kuni põhiharidusega alla 30-aastased isikud. Veini joovad sagedamini alla 50-aastased kõrgema haridusastmega naised. Kangeid jooke on vähemalt mõnel päeval kuus tarbinud ligi kolmandik vastanutest. Uuringu järgi juuakse peamiselt seltskondlikel üritustel. Alkohoolikuid on TAI andmetel Eestis kuni 5% täiskasvanud elanikkonnast. Meeste seas on sõltuvus kaks korda levinum.

Eestis ei ole alkoholismi sundravi enam ammu. Ravi saamine ja järje peal püsimine on igaühe enda asi. Alkoholism on põhimõtteliselt eluaegne, seda ei saa välja ravida. Tagasilangused on raviprotsessi osa. PERH-i psühhiaatriakliiniku kuuenda osakonna juhataja psühhiaater Ants Kase sõnul on kaks valikut: nõustamine ja teraapia või tabletiravi (ka ampull). Siiski nendib ta, et alkoholism on käitumuslik probleem, mida ei saa tablettidega suuresti mõjutada.

Lootuse Külas saavad abi inimesed, kes ei pea tööl käima või ei suuda seda enam – programm kestab 10–12 kuud, mil keskuse territooriumilt lahkuda ei või. Lootuse Küla on kristlik organisatsioon, kuigi usku pöördumist otseselt kelleltki ei nõuta. Programm koosneb füüsilisest tööst ja sõltuvusprobleemiga tegelevatest õppetundidest. Toanaabrid valvavad ja toetavad üksteist, maja hoitakse ise korras ja ka süüa tehakse ise. Lootuse Küla asutaja Märt Vähi sõnul on alkoholismist vabanenute protsent läbi aastate u 68.

Kask ja Lootuse Küla inimesed nõustuvad, et ravi juures on oluline, et inimene saaks aru endast ja sellest, mis alkohol tema jaoks tähendab.

Psühholoog Jaan Saar ütleb, et alkohol ei ole kunagi joomise peamine põhjus. Kui elus on midagi üle või puudu, võtab koha alkohol. Olgu see siis lõõgastusvahend, ärevuse vähendaja või puudujäämiste kompenseerija. Probleem tekib siis, kui ilma enam ei saa.

Eelmise aasta augustist Viljandis tegutseva alkoholikabineti poole pöörduvad enamasti mehed. Seni üle 450 abiotsijast on umbes viiendik naisi. Kuigi ka joov mees on stigmatiseeritud, siis joodikust naisi peetakse eriti kohutavaks – seega nemad ka varjavad seda rohkem. Ravile minemist varjavad pea kõik. Kuigi alkohol pakub hetkelist leevendust, süvendab see olemasolevat probleemi (masendus, ärevus jne). Osa ravile jõudjatest teeb selle sammu mõne õnnetuse või suure muutuse pärast, näiteks on purunenud suhe või kaotatud töö. Kui füüsilisest sõltuvusest vabanetakse, jääb psühholoogiline sõltuvus siiski alles, seepärast on ravi suur osa probleemi selgeks tegemine ja uute käitumismustrite õppimine.

Tanel Kandle
toimetaja

13 sept.

Aastaid maad kaevandanud firma keeldub maaomanikele raha maksmast ja kaebas nad kohtusse

12.09.17 Eesti Päevalehes on lugu, milles sisaldub demokraatliku õigusriigi ühe põhimõtte äärmuslikus vormis näide. Nimelt on kohtusse pöördumine igaühele vaba ja seda võimalust võib kasutada erinevatel eesmärkidel.

Maaomanikud Aivar Tamm ja tema abikaasa sõlmisid 2006. aastal AS-iga Kiirkandur lepingu nende maal kaevandamiseks. Leping sõlmiti kümneks aastaks ning sealjuures arutati notari juureks üksikasjaliku lepingu kõik punktid ettevaatlikult läbi. Üks põhiline tingimus oli, et kui kaevandaja kümne aasta jooksul kokkulepitud mahus ära ei kaevanda, peab firma siiski tasuma kogu kokkulepitud mahu eest. Kiirkandur AS-i juht Tiit Ploom arvas ise toona, et nende maa kaevandatakse tühjaks kolme aastaga ning lubas perele tekkiva karjääri äärde liivarannagi tekitada.

2016. aastal, kui leping hakkas lõppema, hakkasid tekkima probleemid. Ploom soovis asja veel arutada ning väitis, et hind ei ole sobilik, maavara oli arvatust vähem ja lõpuks isegi selle kvaliteet halb. Ploom pakkus Aivar Tammele kokkulepitust palju väiksemat summat. Tamm tuli kaevandajale vastugi ja tegi ettepaneku, et pool summat tasutakse kohe, teine pool ajatatakse ning ta rendib oma maad ettevõttele edasi. AS Kiirkandur ei olnud millegagi nõus ja pakkus lõpuks, et ostab maa perelt ära ligi poole hinnaga, mida see maavarade poolest väärt on.

Enne, kui Tamm jõudis Kiirkandur AS-i lepingu rikkumise ja võla tõttu kohtusse kaevata, tabas teda üllatus, et ettevõte oli hoopis nende vastu hagi esitanud. Põhiline nõue on, et kohus tunnistaks kas heade kommetega vastuolu või ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuse tõttu tühiseks kümme aastat tagasi allkirjastatud lepingu põhilise punkti kokkuleppelise kaevandamismahu kohta. Kohus rahuldas ka ettevõtte nõude arestida kohtuvaidluse ajaks Tammede maa. Lisaks nõuab Kiirkandur AS, et pere maksaks tagasi neile lepingujärgselt pärast kaevandusloa saamist esimese 120 000 kuupmeetri pealt tasutud esimese osamakse 164 000 eurot, mis kanti Tammedele pika viivitamise järel. Pärast maksmist ei saatnud firma ka perele enam kaevandamise aruandeid ega lõhkamise teavitusi.

Arestitud maalt on vahepeal kadunud ka üks suur kruusavall, mille kohta tegi Aivar Tamm politseile ka avalduse. Tammede esindaja Ülar Maapalu nendib, et kaevandusfirma võib kohtuvaidluse aastate pikkuseks venitada ning pole kindel, kas firma selle lõpuks üldse enam eksisteerib või on varadest tühjaks kanditud. Maapalu pidas tähtsaks anda juhtumist laialdaselt teada kõigile, kes Kiirkanduriga asju ajavad. Tiit Ploom aga keeldus kohtuvaidlust sisuliselt kommenteerimast. Neid esindav vandeadvokaat Rivo Kaldvee keeldus samuti täpsustavatest kommentaaridest Kiirkandur AS-i ärisaladuse hoidmise nimel ning hoiatas ajakirjanikku selle avaldamise eest. Samuti taotles Kiirkandur AS kohtuvaidluse kinniseks muutmist.

Tanel Kandle
toimetaja

30 aug.

Narkomaanid surevad seal, kus pole süstlavahetuspunkte

23.08.2017 Eesti Päevalehe andmetel surevad Tallinna narkomaanid seal, kus pole süstlavahetuspunkte. Eesti suur narkosurmade suhtarv elanikkonnas on must häbiplekk Eesti jaoks. Oleme Euroopas selles mõttes esikohal ja vaja oleks radikaalseid meetmeid selle probleemiga tegelemiseks.

Narkootikumi üledoosi tõttu sureb enim inimesi Lasnamäel ja Põhja-Tallinna tipus – magalapiirkondades, kus elavad sotsiaal-majanduslikult kehvemal järjel inimesed ning ühtlasi puuduvad süstlavahetuskeskused, selgub politsei statistikast.

2017. aasta jaanuarist juulini suri uimasti üledoosi tõttu 63 inimest, neist 38 Tallinnas, sealhulgas 15 Lasnamäel ja 10 Põhja-Tallinnas. Põhja-Tallinna probleemseim piirkond on Sitsi asum, kuhu püütaksegi avada süstlavahetus- ja nõustamiskeskust. Saatuslikuks sai poolteist aastat tagasi suletud Erika tänava keskus ja sellele järgnenud vaidlused uue avamise üle. Pikaaegne aidsiennetustöötaja ja endise Erika tänava keskuse eestvedaja Nelli Kallikova sõnul on tulemused ka kohe näha. Tõrked ennetustöös avalduvad kohe statistikas. Tänavu on hakanud taas suurenema nii HIV-sse nakatumiste kui ka üledoosist põhjustatud surmade arv. Kuigi vastuseisjad on lausa väitnud, et Sitsi piirkonnas ei ole sõltlaste probleemi, näitab statistika siiski seda, et sõltlane tarvitab narkootikumi üsna ostukohas kohe pärast ostu sooritamist. Ka üledoos juhtub ostukohale väga lähedal. Seega toimub Sitsi asumis ka narkootikumide müük.

Tallinna linna ainuke süstlavahetuspunkt asub kesklinnas Lastekodu tänaval, kus toimub ka sotsiaal-psühholoogiline nõustamine. Kesklinna piirkonnas ei ole sel aastal olnud ühtegi üledoosist põhjustatud surmajuhtumit.

Tervise arengu instituut (TAI) on leidnud ruumid Sitsi tänava elumajas, kuid selle elanikud on keskuse avamisele vastu ning lubanud kasvõi kohtusse pöörduda. Neid toetab Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid, kes rõhutab, et riik ja linn peavad tegema koostööd ning toetab täielikult TAI soovi moodustada töörühm. Kui TAI loobub Sitsi 28 elumajasse keskuse rajamise plaanist, on Põhja-Tallinna linnaosa valmis suure panuse andma leidmaks hea lahendus kõikidele osapooltele. Kaljulaid leiab, et probleem vajab korralikku narkopoliitikat ning süüdistab nii valitsust juhtivat Keskerakonda kui ka sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööministrit Jegveni Ossinovskit loius suhtumises.

Politsei nõustub TAI-ga, et üle Tallinna oleks vaja kaheksat keskust, sh üht Sitsi piirkonda ja kaht Lasnamäele.

Tanel Kandle
toimetaja

18 aug.

Väikepõllumajandusel on keerulised ajad

15.08.2017 ajalehe Valgamaalane andmetel on väiketootja sunnitud töökäte puudusel oma lehmad Poola müüma. Arvatavasti ootavad neid igavesed karjamaad. Meie hinnangul peaks Eesti valitsus põllumeestele appi tulema ja aitama luua lahendusi. Miks mitte tuua näiteks tööjõudu Ida-Virumaalt?

33 aastat tagasi Valgamaale Helme valda kolinud väiketootja Ilan Ilisson pidi oma veerandsada eesti punast ja holsteini tõugu piimaandjat poolakatele müüma, sest pole lihtsalt inimesi, kes tahaks ja saaks hakkama lehmade lüpsmise ja vasikate talutamisega. Pakutud 800-eurone brutopalk ei toonud tublisid ja usaldusväärseid töökäsi ning talupidaja on nördinud, leides, et tänapäeva ühiskond ei soodusta laste tööharjumuste tekkimist ning vajaka jääb kohuse- ja vastutustundest.

Oma välja kujunenud kindlale klientuurile pakub Ilisson väga säästlikku tootmist, kus ühe tootmisest järele jäänut kasutatakse järgmise tegemisel – üleliigest piimast saab kohupiim, mille jääkidest omakorda juust, mis ühtlasi ka säilib kõige kauem. Tunne lehmade müügi pärast on kehv. Õnneks ei plaani oma koduses köögis väiketootmisega tegelev kõikjale oodatud piimamees pille päris kotti panna ning kavatseb toorainet sisse ostma hakata. Kas see end ära tasub, plaanib ta ajas vaadata. Ometi aitaks meest, kui väikestel tegijatel oleks mingi erisus suurtootjatest – mõni toetus või järeleandmine nõuetes. Ilisson toob võrdluse Prantsusmaa väiketootjaga, kes oma kaks korda kahemeetrises köögis tegi erilist juustu restoranide tarbeks, ning leiab, et ka tema võiks müüa seal, kus tahab, mitte vaid käest kätte. Mees soovib nõuete kehtestamisesse rohkem tervet mõistust.

Tanel Kandle
toimetaja

03 veebr.

Kogukonnameedia tähtis päev

Sel nädalal peab oma kolmandat sünnipäeva üks suurimaid kogukonnahäälinguid – Tartus tegutsev Generaadio. Generaadio pakub sünnipäevanädalal rikkalikku eriprogrammi, mille raames arutletakse nii kodanikuajakirjanduse üle, lastakse raadioeetris head muusikat, räägitakse putukariigist kui ka peetakse Genialistide klubis sünnipäeva.

Generaadiol on valminud ka tore äpp, mille kaudu saab veebipleieris saatejuhtidega otse suhelda. Raadio peatoimetaja Raik Sõster möönab, et kolme aasta jooksul on tõesti olnud Generaadio areng pidevalt tõusujoones ja loodetakse jõuda ka palgaliste töökohtade loomiseni. Sünnipäevanädalal on aga põhifookuses mitmekesine raadioprogramm ja vabatahtlikud raadiotegijad, kelle arv on samuti viimase aastaga suurenenud.

Generaadio programmijuht Mari-Liis Leis ütleb: «Meie peamine väljakutse on jätkata Tartu kogukondadele ja subkultuuridele olulise platvormi pakkumist, säilitades samal ajal saatetoimetajate õhina.» Leisi sõnul uued saatejuhid hästi kohanenud ja eetrihirm kadunud kiiresti.

Generaadio on Tartu sõltumatu kogukondade raadio, mille missioon on pakkuda eri kogukondadele ja subkultuuridele kõlapinda ja kõneplatvormi, ühendades, lähendades ja mitmekesistades vaatenurki ühiskonnas toimuvale, levitada Eesti muusikute ja artistide loomingut, iseäranis aidata alustada ja leida publikut ning anda kõigile raadio- ja plaadikeerutamishuvilistele võimalus oma oskused proovile panna.

Kohaliku Info Keskus õnnitleb Generaadiot kolme tegutsemisaasta täitumise puhul. Meie toimetuse arvates on kogukondlikul ajakirjandusel tähtis roll, eriti kodanikuühiskonna aspektist lähtudes. Kohalikel ja kogukondlikel alustel põhinevad väljaanded näevad asju vahetult ja neil on võimalus ning tahe süübida kajastatavatesse teemadesse suurema põhjalikkusega, sest seda ei sunni teemade kajastamise kiirus, mis on tavapärane n-ö klikimeediale.

Mis peamine, kogukondlik meedia põhineb enamasti vabatahtlikkusel. Kuigi Generaadiol on plaan luua palgalised töökohad, siis on kindlasti nende senine tegevus näidanud, et inimesed teevad seda ühiskondlikkust missioonitundest, just nagu meiegi toimetus. Kuid missioonitunne tagab hea, südamest tuleva ajakirjanduse, mille eesmärk ei ole lihtsalt kajastamine, vaid süveneda ja välja uurida tõde, sest lugejatel on õigustatud ootus teada, mis tegelikult sünnib.

Kohaliku Info Keskus soovib Generaadiole väljaannetele jõudu ja jaksu ka edaspidiseks!

Tanel Kandle
toimetaja

20 sept.

Omavalitsused peavad politsei puudumisel palkama turvafirmasid

Korra tagamiseks ja politseinike nappuse ajendil on omavalitsused sunnitud palkama turvafirmasid, vahendab Eesti Päevaleht. Üheks näiteks on Paldiski linn, mis koostöös Paldiski ettevõtjate liiduga oli sunnitud palkama turvafirma G4Si, et linnas oleks ööpäev läbi tänavatel vormis isikud patrullimas. Paldiski linnapea Tiit Peedu sõnul ei jäänud midagi muud üle, kui palgata turvafirma, sest politseinikke ööpäevaringselt linnas patrullimas ei ole.

Pole täpselt teada, kui paljud omavalitsused veel turvafirmade abi on olnud sunnitud otsima, kuid G4Si sõnul on neil leping üle kümne omavalitsusega ja samuti on mõned G4Si konkurentide teenindada. Arvestades, et Eestis on  pisut üle 200 omavalitsuse, võib eeldada, et vähemalt 10% on olnud olukorras, kus korrakaitse tagamiseks on tulnud võtta vastu otsus palgata turvafirma.

Kohalike omavalitsuste juhid ei soovi otseselt politseid kritiseerida, kuid peavad oluliseks, et vallas või väikelinnas oleks ööpäev läbi kord tagatud. Vormiriietuses ametiisikutel on ka heidutav mõju, mundrimeeste nägemine hirmutab halbade kavatsustega inimesi. Enamasti palgataksegi turvafirma lisaturvatunde loomiseks, kuid erandiks võib tuua Keila linna, kus linnavõim palkas turvafirma, et ohjeldada lauluväljakut rüüstanud kampu.

Kuid oluline on märkida, et turvafirmade töötajatel on õigus kasutada ainult sõnajõudu, igasugune sanktsioneerimine on turvameestel keelatud. Loomisel on uus seadus, mis annaks turvafirmadele rohkem õigusi avaliku korra tagamiseks. G4Si valvedivisjoni direktori Villu Õuna sõnul kinnipidamise õigust ei taotleta, kuid turvateenistujatel võiks olla õigus isik tuvastada.

Kohaliku Info Keskuse toimetus loodab, et haldusreformi käigus pöörab riik tähelepanu ka piirkondade turvalisusele ja korrakaitse tagamiseks raha kokku ei hoita.

Tanel Kandle
toimetaja

26 aug.

Sularaha väljavõtmise teenus kolib poodidesse

Misso vallas olev Coopi ketti kuuluv A ja O kauplus on Tallinnast kaugeim koht, kust inimesed sularaha saavad välja võtta, kirjutas Maaleht. Seega võib öelda, et pangaautomaadid maapiirkondades on minevik.

Coop Eesti Keskühistu hakkas Skandinaavia pankade maakohtadest lahkumise mõjul andma väikelaene, ning võimaldama poest sularaha saada. Pangad, mis on otsustanud vähese asustusega piirkondadest oma automaadid ja kontorid likvideerida, vaatavad aga Coopile altkulmu. Meie hinnangul on see kohalikele inimestele vaieldamatult hea. Ja nutikas lahendus Coopi poolt.

Misso A ja O kaupluse juhataja Ilme Lang klientide puuduse üle ei kurda. Kliente, kes sularaha väljavõtmisest on huvitatud, jätkub.

„Sularaha võetakse välja isegi ainult kaks eurot, et osta bussipilet ja sõita Võrru, et sealt siis suurem kogus sularaha, näiteks pension, välja võtta,“ rääkis ligemale pool sajandit kaubanduses töötanud ja kauplust juhtinud Ilme Lang.

Teenuse vajalikkust kinnitab ka Kohaliku Info Keskuse Misso kaastööline, kelle sõnul on elanikud teenuse suhtes positiivselt meelestatud. „See aitab piirkonnal säilitada teatud konkurentsivõime ja naljaga pooleks öeldes, inimestel on ikkagi tunne, et veel oleme tsiviliseeritud maailma osa,“ sõnab ta.

Pankade hukkamõistev pilk Coopi suunas, võib olla tingitud konkurentsi pelgamisest, sest ka Swedbank on mitmete valdade, poodide ja ühistutega koostööle asunud ja hakanud võimaldama poodidest sularaha väljavõtmist. Kahtlemata on tegemist vajaliku teenusega, olenemata sellest, kes on teenuspakkujaks. Kui automaat on maakohas säilinudki, saavad väiksemad kupüürid kiirelt otsa ja enne järgmist täitmist on sageli automaat võimeline vaid 20- ja 50-euroseid rahatähti väljastama. Swedbank pakub antud võimalust ligi neljakümnes kohas ja raha saab välja võtta teenustasuta. Coop pakub võimalust 350-s kohas üle Eesti ja võtab teenustasu 2% summalt, mis siiski on odavam, kui raha võtta välja automaadist, mille klient ei olda.

Võib loota, et valdu liitev haldusreform meelitab ka pangad uutesse suurvaldadesse tagasi või innustab ka teisi panku poest väljavõtmise teenust pakkuma. Positiivselt võib ka mõjuda Nordea ja DNB otsus Balti riikides jõud ühendada ja luua uus pank, mille peakontor tuleb Eestisse.

Kohaliku Info Keskus jääb lootma, et sularaha väljamakse teenus, olenemata teenuspakkujast, jõuab ka nendesse piirkondadesse, kus antud võimalust hetkel pole.

Tanel Kandle
toimetaja

05 aug.

Uurimisorganid kohalikus poliitikas

Paide linna asutatud SA Paide Haldus on sattunud keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo luubi alla. Büroo juht Mati Ombler näeb sihtasutuse tegevuses võimalikku huvide konflikti ning jagab kirja teel soovitusi (korraldusi?) olukorra muutmiseks, sest sihtasutuse nõukogusse kuulub suur osa linnavolikogu liikmeid, vahendab BNS. Read More

20 juuli

Ärgem jätkem laste elusid juhuse hooleks!

Ilusal suvepäeval, teisipäeval, 19. juulil, tuli kurb uudis, et nädalavahetusel Antslas ümber kukkunud puuskulptuuri alla jäänud kuueaastane poiss suri haiglas. Artiklite pealkiri sisaldamas sõnapaari „hukkus laps“ on justkui muutumas igapäevaseks nähtuseks, mis riivab valusalt silma.

Õnnetuse ajal peeti kohaliku kultuuri- ja spordikeskuse õuel noori muusikuid koondava Hauka Rocki lõpulaagrit. Skulptuurid olid sinna tehtud eelmisel suvel kui peeti puuskulptuuride päevi ja kunstitudengid harjutasid puutüvede peal kätt. Kujud ei olnud kinnitatud, ning õnnetuse hetkel väidetavalt turnisid nende otsas lapsed.

Õnnetus ei hüüa tulles, kuid õnnetuse või ohtliku olukorra tekkimist saab enamasti ennetada ja vältida, ka selle juhtumi puhul. Ühelt poolt on ju kerge süüdistada skulptuuride eest vastutajaid, miks ei kinnitatud neid maa külge? See on igati õigustatud küsimus, kui arvestada, et tegemist oli kultuuri -ja spordikeskuse õuega, kus veedavad aega ka lapsed.

Teisalt ei pruukinud ei puuskulptuuride päevade korraldajad ega kujude autorid ette näha, et keegi kujude otsa turnima läheb. Sestap on väga oluline roll ka lapsevanematel endil, lisaks lapsel silma peal hoidmisele on tähtis ka ennetustöö, selgitada lapsele, mis on ohtlik.

Juuli alguspoolel juhtus koolilapsega mängumaal Vudila raske õnnetus, ning laps suri hiljem haiglas. Veel traagilisemaks muudab sündmuse asjaolu, et vaid üheksa-aastane poiss oli mängumaale läinud sõbra sünnipäevale. Ka kevadel, mis peaks olema ärkamise ja õidepuhkemise aeg, kustus traagilisel kombel kolme koolieeliku elu. Valgamaal jäi veoki tagaratta alla rattaga sõitnud viieaastane poiss, Raplamaal hukkus teepervel seisnud haagise tagant välja jooksnud laps, Tallinnas suri garaažiukse alla jäänud nelja-aastane poiss.

Liiklusõnnetuste puhul võib oletada, et tugevama suurem tähelepanu, vanema järelvalve ja tõsine selgitustöö võimalikest ohtudest oleks võinud laste elud päästa. Loomulikult ei tea, kas ennetustöö oleks lapsed säärastest tragöödiatest säästnud ja kas olid need pelgalt juhuslikud õnnetused, kuid üks on kindel, lapsed on meie kalleim vara, kelle elu ei peaks langema juhuse hooleks.

Väikelaste eludega lõppevate õnnetuste muutumine trendiks ei peaks äratama kogu ühiskonda pelgalt vaatama, mis on pildil valesti, sest vale pilt on kõigilegi ilmselge, vaid keskenduma analüüsile, miks on pilt valesti ja mida peab tegema teisiti? Säärased õnnetused ei tohi korduda. Rõhutan, ma ei taha kedagi süüdistada, seda teha on kõrvalseisjal alati liiga lihtne. Ütlen vaid, et hooligem üksteisest ja märgakem võimalikke ohtusid, märkamine võib päästa elusid.

Tanel Kandle
toimetaja

08 juuni

Soomlased õnneks julgevad Eestisse investeerida

Kuigi julgeolekuolukord Ida-Euroopas on pingeline, soovivad soomlased Eestisse uue tehase ehitada ning kulutada selleks suurema koguse raha. See on väga hea uudis ja tunnustus eesti naistele ja meestele, kes oskavad hästi tööd teha.
Soome kontsern Metsä teatas nimelt täna saja miljoni euro suurusest investeerimisprogrammist, millest pool kulutatakse Eestis uue vineeritehase ehituseks. Soome toormaterjalist vineeri tootma hakkav tehas käivitub tuleva aasta lõpus ja loob kuni 200 töökohta. Eestisse investeerimise põhjus on kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja meie lähedus Euroopa turgudele. Tehase asukoht pole veel välja valitud, läbirääkimised alles käivad. Huvitav on see, et puidumaterjal hakkab siia ilmselt saabuma hoopis Venemaalt, kust tuleb lõviosa Soome puiduimpordist.

Jörgen Pillau
toimetaja

26 veebr.

Oleme tõsises mures Ida-Virumaa masskoondamiste pärast

Viru Keemia Grupp teatas hiljuti Kiviter-tehnoloogial põhinevate põlevkiviõli tootmisseadmete konserveerimisest, mistõttu tuleb koondada ligi 500 töötajat. Naftahinna madalseisu ja praeguse poliitika jätkudes on koondamisi suure tõenäosusega oodata ka teistes õlitehastes. On selge, et mida rohkem inimesi koondatakse, seda lähemal on piirkond sotsiaalsele kriisile.

On märgitud, et kriis ei ole vältimatu ja kõne alla võiks tulla vähemalt kolm lahendust:

1) nutikam regulatsioon põlevkivitööstuses,

2) metsandussektori taassünd,

3) uute tööstuste teke.

Kulla valitsus, palun püüdke vältida tühje loosungeid ja soovmõtlemist. Siililegi on selge, et need kaunid lahendused ei sünni kuude ega võibolla isegi aastatega. Kuidas peavad koondatud inimeste hulgad oma peresid vahepeal ülal pidama? Jutt on piirkonnast, kus rahulolematuse kasv võib osutuda Eesti jaoks strateegiliseks ohuks.

Kutsume valitsust üles kriisimeetmete ettevalmistamisele seoses Ida-Viru masskoondamistega. Ei populismile ja poliitilisele kanapimedusele!

Jörgen Pillau
toimetaja

15 dets.

Hea uudis Viljandi külje all oleva Viiratsi rahvale

Viiratsi Saeveski investeerib 10 miljonit eurot saematerjali tootmise suurendamisse. Kohaliku Info Keskus loodab, et seoses toodangumahu kasvuga pakutakse ka enam töökohti kohalikule rahvale, kes saavad seeläbi rohkem tööd ja leiba.

Nordwoodi kaubamärgi all tegutsev AS Viiratsi Saeveski investeerib 10 miljonit eurot jämepalgi saagimise tehnoloogiasse. Muudatuste tulemusena on Viiratsi Saeveskis võimalik töödelda senisest suurema läbimõõduga toorainet. Tootmisvõimsus kahekordistub tasemele 200 000 m3 saematerjali aastas. Tooraine piiratud kättesaadavust arvestades on lähiaastate planeeritav toodangumaht 160 000 m3 saematerjali aastas.

Esimeses etapis 2015. aastal investeeriti palkide sorteerimisliini ja laoplatsidesse. Teises investeeringu etapis 2016. aastal toimub saematerjali sorteerimisliini ümberehitus ning 2017. aastal valmivad jämepalgi saagimisliin ja täiendavad saematerjali kuivatid. Nordwood on kolme saetööstuse, AS Viiratsi Saeveski , AS Aegviidu Puit ja AS Viru-Nigula Saeveski, ühine kaubamärk. Toodangumahult on Nordwood Eesti suuruselt teine saematerjali tootja. Toodetud saematerjal leiab kasutamist kodumaal ja eksportturgudel nii ehituses kui toorainena puidutööstustes.
Saeveskite emaettevõtted on Eesti kapitalil põhinevad ja juba üle 20 aasta edukalt puidutööstusgruppidena tegutsenud RAIT AS ja LEMEKS AS, kontsernides on kokku ligi 850 töötajat. Ettevõtted on orienteeritud ekspordile ning tegutsevad erinevatel turgudel Euroopas, Aasias, Venemaal, Austraalias. Puidutööstusgruppide tuntumateks kaubamärkideks on Raitwood, Parkwood, Palmako, Imprest, Pinest, AP Mets, Lemeks, Nordwood.

Ettevõtjad, palun võtke eeskuju ja investeerige regioonidesse!

Jörgen Pillau
toimetaja

18 mai

JOKK-toitlustus Midrimaa lasteaias

Alates jaanuarist Sauel Midrimaa lasteaias toitlustusteenust pakkuva P. Dussmann Eesti OÜ käe all on kahanenud laste toiduportsjonite kogused ja toiteväärtus, vallandatud staažikaid töötajaid ja šokeeritud lapsevanemaid, ent juriidiliselt paistab kõik korrektne olevat.

Vt: http://epl.delfi.ee/news/eesti/p-dussmann-eesti-ou-karpis-saue-lasteaias-toiduportse-juba-aasta-alguses?id=71381387

Kohalik.info toimetus jälgib edasisi arenguid tähelepanelikult, lootes, et asjale leitakse õiglane lahendus, kus kaotajaks ei jääks lapsed.