03 veebr.

Kogukonnameedia tähtis päev

Sel nädalal peab oma kolmandat sünnipäeva üks suurimaid kogukonnahäälinguid – Tartus tegutsev Generaadio. Generaadio pakub sünnipäevanädalal rikkalikku eriprogrammi, mille raames arutletakse nii kodanikuajakirjanduse üle, lastakse raadioeetris head muusikat, räägitakse putukariigist kui ka peetakse Genialistide klubis sünnipäeva.

Generaadiol on valminud ka tore äpp, mille kaudu saab veebipleieris saatejuhtidega otse suhelda. Raadio peatoimetaja Raik Sõster möönab, et kolme aasta jooksul on tõesti olnud Generaadio areng pidevalt tõusujoones ja loodetakse jõuda ka palgaliste töökohtade loomiseni. Sünnipäevanädalal on aga põhifookuses mitmekesine raadioprogramm ja vabatahtlikud raadiotegijad, kelle arv on samuti viimase aastaga suurenenud.

Generaadio programmijuht Mari-Liis Leis ütleb: «Meie peamine väljakutse on jätkata Tartu kogukondadele ja subkultuuridele olulise platvormi pakkumist, säilitades samal ajal saatetoimetajate õhina.» Leisi sõnul uued saatejuhid hästi kohanenud ja eetrihirm kadunud kiiresti.

Generaadio on Tartu sõltumatu kogukondade raadio, mille missioon on pakkuda eri kogukondadele ja subkultuuridele kõlapinda ja kõneplatvormi, ühendades, lähendades ja mitmekesistades vaatenurki ühiskonnas toimuvale, levitada Eesti muusikute ja artistide loomingut, iseäranis aidata alustada ja leida publikut ning anda kõigile raadio- ja plaadikeerutamishuvilistele võimalus oma oskused proovile panna.

Kohaliku Info Keskus õnnitleb Generaadiot kolme tegutsemisaasta täitumise puhul. Meie toimetuse arvates on kogukondlikul ajakirjandusel tähtis roll, eriti kodanikuühiskonna aspektist lähtudes. Kohalikel ja kogukondlikel alustel põhinevad väljaanded näevad asju vahetult ja neil on võimalus ning tahe süübida kajastatavatesse teemadesse suurema põhjalikkusega, sest seda ei sunni teemade kajastamise kiirus, mis on tavapärane n-ö klikimeediale.

Mis peamine, kogukondlik meedia põhineb enamasti vabatahtlikkusel. Kuigi Generaadiol on plaan luua palgalised töökohad, siis on kindlasti nende senine tegevus näidanud, et inimesed teevad seda ühiskondlikkust missioonitundest, just nagu meiegi toimetus. Kuid missioonitunne tagab hea, südamest tuleva ajakirjanduse, mille eesmärk ei ole lihtsalt kajastamine, vaid süveneda ja välja uurida tõde, sest lugejatel on õigustatud ootus teada, mis tegelikult sünnib.

Kohaliku Info Keskus soovib Generaadiole väljaannetele jõudu ja jaksu ka edaspidiseks!

Tanel Kandle
toimetaja

20 sept.

Omavalitsused peavad politsei puudumisel palkama turvafirmasid

Korra tagamiseks ja politseinike nappuse ajendil on omavalitsused sunnitud palkama turvafirmasid, vahendab Eesti Päevaleht. Üheks näiteks on Paldiski linn, mis koostöös Paldiski ettevõtjate liiduga oli sunnitud palkama turvafirma G4Si, et linnas oleks ööpäev läbi tänavatel vormis isikud patrullimas. Paldiski linnapea Tiit Peedu sõnul ei jäänud midagi muud üle, kui palgata turvafirma, sest politseinikke ööpäevaringselt linnas patrullimas ei ole.

Pole täpselt teada, kui paljud omavalitsused veel turvafirmade abi on olnud sunnitud otsima, kuid G4Si sõnul on neil leping üle kümne omavalitsusega ja samuti on mõned G4Si konkurentide teenindada. Arvestades, et Eestis on  pisut üle 200 omavalitsuse, võib eeldada, et vähemalt 10% on olnud olukorras, kus korrakaitse tagamiseks on tulnud võtta vastu otsus palgata turvafirma.

Kohalike omavalitsuste juhid ei soovi otseselt politseid kritiseerida, kuid peavad oluliseks, et vallas või väikelinnas oleks ööpäev läbi kord tagatud. Vormiriietuses ametiisikutel on ka heidutav mõju, mundrimeeste nägemine hirmutab halbade kavatsustega inimesi. Enamasti palgataksegi turvafirma lisaturvatunde loomiseks, kuid erandiks võib tuua Keila linna, kus linnavõim palkas turvafirma, et ohjeldada lauluväljakut rüüstanud kampu.

Kuid oluline on märkida, et turvafirmade töötajatel on õigus kasutada ainult sõnajõudu, igasugune sanktsioneerimine on turvameestel keelatud. Loomisel on uus seadus, mis annaks turvafirmadele rohkem õigusi avaliku korra tagamiseks. G4Si valvedivisjoni direktori Villu Õuna sõnul kinnipidamise õigust ei taotleta, kuid turvateenistujatel võiks olla õigus isik tuvastada.

Kohaliku Info Keskuse toimetus loodab, et haldusreformi käigus pöörab riik tähelepanu ka piirkondade turvalisusele ja korrakaitse tagamiseks raha kokku ei hoita.

Tanel Kandle
toimetaja

26 aug.

Onu Heino uued seiklused: vaenlasega voodis?

Allar „Onu Heino“ Jõksi ja tema (äri)partnerite kohta ei taha vihjete ja andmete voog kuidagi lõppeda. Järjekordne infokild meie portaalile puudutab Soraineni advokaadibüroo kurioosset tempu, mis on Eesti juuramaailmas väidetavalt pretsedenditu. Üks advokaat, kellelt palusime kommentaari, vaikis ja vangutas pead. Teine hakkas lihtsalt naerma. Lugu on niivõrd kummaline, et kompab kõiki advokaadieetika kirjutatud ja kirjutamata reegleid. Kui pöördusime Jõksi enese poole selgituste saamiseks, siis Jõks meie päringule ei vastanud ega neid andmeid ümber ei lükanud. Seetõttu oleme veendumusel, et lugu võib vastata tõele ja esitame oma versiooni neist veidratest sündmustest ilma asjaosalise kommentaarita.

Lugu puudutab AS-i Tallinna Sadam, mille juhatusse valiti alates 27. augustist 2015 advokaadibüroo Sorainen partner ja juhatuse liige, vandeadvokaat Carri Ginter. Meie allikas väidab, et kuni Tallinna Sadama etteotsa valimiseni oli Ginter hoopis ühe sadamas tegutseva logistikafirma Transiidikeskuse AS õigusnõustaja. Nüüd läheb aga põnevaks – Transiidikeskusel oli samal ajal õiguslik vaidlus Tallinna Sadamaga. Et formaalselt vältida huvide konflikti, loobus Ginter seetõttu päevapealt Transiidikeskuse esindamisest Tallinna Sadama vastu. Meie allika väitel võttis Ginteri senise positsiooni Transiidikeskuse juriidilise esindajana sujuvalt üle advokaadibüroo Sorainen teine partner ja juhatuse liige – vandeadvokaat Allar Jõks. Kangesti tuleb meelde Putini ja Medvedjevi omavaheline vangerdus.

Esimene küsimus: kuidas on tervemõistuslikult võimalik tagada, et Ginter Transiidikeskuse konfidentsiaalset infot uue peremehe Tallinna Sadama kasuks ära ei kasutanud?

Teine küsimus: kuidas on võimalik kindel olla, et Soraineni büroo partnerid ja juhatuse liikmed, kes regulaarselt kõiki olulisi teemasid omavahel arutavad, vastaspoolte kliendiinfo konfidentsiaalsust ohtu ei seadnud või neid andmeid lihtlabaselt ei vahetanud?

Kolmas küsimus: kuidas on üldse võimalik soliidsete ja lugupeetud advokaatide puhul sellise lahenduse peale tulla? Meile mittejuristidena meenutab see teguviis paraku hoopis üht teist elukutset, mida mõned peavad maailma vanimaks.

Toimetus

final

26 aug.

Sularaha väljavõtmise teenus kolib poodidesse

Misso vallas olev Coopi ketti kuuluv A ja O kauplus on Tallinnast kaugeim koht, kust inimesed sularaha saavad välja võtta, kirjutas Maaleht. Seega võib öelda, et pangaautomaadid maapiirkondades on minevik.

Coop Eesti Keskühistu hakkas Skandinaavia pankade maakohtadest lahkumise mõjul andma väikelaene, ning võimaldama poest sularaha saada. Pangad, mis on otsustanud vähese asustusega piirkondadest oma automaadid ja kontorid likvideerida, vaatavad aga Coopile altkulmu. Meie hinnangul on see kohalikele inimestele vaieldamatult hea. Ja nutikas lahendus Coopi poolt.

Misso A ja O kaupluse juhataja Ilme Lang klientide puuduse üle ei kurda. Kliente, kes sularaha väljavõtmisest on huvitatud, jätkub.

„Sularaha võetakse välja isegi ainult kaks eurot, et osta bussipilet ja sõita Võrru, et sealt siis suurem kogus sularaha, näiteks pension, välja võtta,“ rääkis ligemale pool sajandit kaubanduses töötanud ja kauplust juhtinud Ilme Lang.

Teenuse vajalikkust kinnitab ka Kohaliku Info Keskuse Misso kaastööline, kelle sõnul on elanikud teenuse suhtes positiivselt meelestatud. „See aitab piirkonnal säilitada teatud konkurentsivõime ja naljaga pooleks öeldes, inimestel on ikkagi tunne, et veel oleme tsiviliseeritud maailma osa,“ sõnab ta.

Pankade hukkamõistev pilk Coopi suunas, võib olla tingitud konkurentsi pelgamisest, sest ka Swedbank on mitmete valdade, poodide ja ühistutega koostööle asunud ja hakanud võimaldama poodidest sularaha väljavõtmist. Kahtlemata on tegemist vajaliku teenusega, olenemata sellest, kes on teenuspakkujaks. Kui automaat on maakohas säilinudki, saavad väiksemad kupüürid kiirelt otsa ja enne järgmist täitmist on sageli automaat võimeline vaid 20- ja 50-euroseid rahatähti väljastama. Swedbank pakub antud võimalust ligi neljakümnes kohas ja raha saab välja võtta teenustasuta. Coop pakub võimalust 350-s kohas üle Eesti ja võtab teenustasu 2% summalt, mis siiski on odavam, kui raha võtta välja automaadist, mille klient ei olda.

Võib loota, et valdu liitev haldusreform meelitab ka pangad uutesse suurvaldadesse tagasi või innustab ka teisi panku poest väljavõtmise teenust pakkuma. Positiivselt võib ka mõjuda Nordea ja DNB otsus Balti riikides jõud ühendada ja luua uus pank, mille peakontor tuleb Eestisse.

Kohaliku Info Keskus jääb lootma, et sularaha väljamakse teenus, olenemata teenuspakkujast, jõuab ka nendesse piirkondadesse, kus antud võimalust hetkel pole.

Tanel Kandle
toimetaja

05 aug.

Uurimisorganid kohalikus poliitikas

Paide linna asutatud SA Paide Haldus on sattunud keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo luubi alla. Büroo juht Mati Ombler näeb sihtasutuse tegevuses võimalikku huvide konflikti ning jagab kirja teel soovitusi (korraldusi?) olukorra muutmiseks, sest sihtasutuse nõukogusse kuulub suur osa linnavolikogu liikmeid, vahendab BNS. Read More

20 juuli

Ärgem jätkem laste elusid juhuse hooleks!

Ilusal suvepäeval, teisipäeval, 19. juulil, tuli kurb uudis, et nädalavahetusel Antslas ümber kukkunud puuskulptuuri alla jäänud kuueaastane poiss suri haiglas. Artiklite pealkiri sisaldamas sõnapaari „hukkus laps“ on justkui muutumas igapäevaseks nähtuseks, mis riivab valusalt silma.

Õnnetuse ajal peeti kohaliku kultuuri- ja spordikeskuse õuel noori muusikuid koondava Hauka Rocki lõpulaagrit. Skulptuurid olid sinna tehtud eelmisel suvel kui peeti puuskulptuuride päevi ja kunstitudengid harjutasid puutüvede peal kätt. Kujud ei olnud kinnitatud, ning õnnetuse hetkel väidetavalt turnisid nende otsas lapsed.

Õnnetus ei hüüa tulles, kuid õnnetuse või ohtliku olukorra tekkimist saab enamasti ennetada ja vältida, ka selle juhtumi puhul. Ühelt poolt on ju kerge süüdistada skulptuuride eest vastutajaid, miks ei kinnitatud neid maa külge? See on igati õigustatud küsimus, kui arvestada, et tegemist oli kultuuri -ja spordikeskuse õuega, kus veedavad aega ka lapsed.

Teisalt ei pruukinud ei puuskulptuuride päevade korraldajad ega kujude autorid ette näha, et keegi kujude otsa turnima läheb. Sestap on väga oluline roll ka lapsevanematel endil, lisaks lapsel silma peal hoidmisele on tähtis ka ennetustöö, selgitada lapsele, mis on ohtlik.

Juuli alguspoolel juhtus koolilapsega mängumaal Vudila raske õnnetus, ning laps suri hiljem haiglas. Veel traagilisemaks muudab sündmuse asjaolu, et vaid üheksa-aastane poiss oli mängumaale läinud sõbra sünnipäevale. Ka kevadel, mis peaks olema ärkamise ja õidepuhkemise aeg, kustus traagilisel kombel kolme koolieeliku elu. Valgamaal jäi veoki tagaratta alla rattaga sõitnud viieaastane poiss, Raplamaal hukkus teepervel seisnud haagise tagant välja jooksnud laps, Tallinnas suri garaažiukse alla jäänud nelja-aastane poiss.

Liiklusõnnetuste puhul võib oletada, et tugevama suurem tähelepanu, vanema järelvalve ja tõsine selgitustöö võimalikest ohtudest oleks võinud laste elud päästa. Loomulikult ei tea, kas ennetustöö oleks lapsed säärastest tragöödiatest säästnud ja kas olid need pelgalt juhuslikud õnnetused, kuid üks on kindel, lapsed on meie kalleim vara, kelle elu ei peaks langema juhuse hooleks.

Väikelaste eludega lõppevate õnnetuste muutumine trendiks ei peaks äratama kogu ühiskonda pelgalt vaatama, mis on pildil valesti, sest vale pilt on kõigilegi ilmselge, vaid keskenduma analüüsile, miks on pilt valesti ja mida peab tegema teisiti? Säärased õnnetused ei tohi korduda. Rõhutan, ma ei taha kedagi süüdistada, seda teha on kõrvalseisjal alati liiga lihtne. Ütlen vaid, et hooligem üksteisest ja märgakem võimalikke ohtusid, märkamine võib päästa elusid.

Tanel Kandle
toimetaja

08 juuni

Soomlased õnneks julgevad Eestisse investeerida

Kuigi julgeolekuolukord Ida-Euroopas on pingeline, soovivad soomlased Eestisse uue tehase ehitada ning kulutada selleks suurema koguse raha. See on väga hea uudis ja tunnustus eesti naistele ja meestele, kes oskavad hästi tööd teha.
Soome kontsern Metsä teatas nimelt täna saja miljoni euro suurusest investeerimisprogrammist, millest pool kulutatakse Eestis uue vineeritehase ehituseks. Soome toormaterjalist vineeri tootma hakkav tehas käivitub tuleva aasta lõpus ja loob kuni 200 töökohta. Eestisse investeerimise põhjus on kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja meie lähedus Euroopa turgudele. Tehase asukoht pole veel välja valitud, läbirääkimised alles käivad. Huvitav on see, et puidumaterjal hakkab siia ilmselt saabuma hoopis Venemaalt, kust tuleb lõviosa Soome puiduimpordist.

Jörgen Pillau
toimetaja

26 veebr.

Oleme tõsises mures Ida-Virumaa masskoondamiste pärast

Viru Keemia Grupp teatas hiljuti Kiviter-tehnoloogial põhinevate põlevkiviõli tootmisseadmete konserveerimisest, mistõttu tuleb koondada ligi 500 töötajat. Naftahinna madalseisu ja praeguse poliitika jätkudes on koondamisi suure tõenäosusega oodata ka teistes õlitehastes. On selge, et mida rohkem inimesi koondatakse, seda lähemal on piirkond sotsiaalsele kriisile.

On märgitud, et kriis ei ole vältimatu ja kõne alla võiks tulla vähemalt kolm lahendust:

1) nutikam regulatsioon põlevkivitööstuses,

2) metsandussektori taassünd,

3) uute tööstuste teke.

Kulla valitsus, palun püüdke vältida tühje loosungeid ja soovmõtlemist. Siililegi on selge, et need kaunid lahendused ei sünni kuude ega võibolla isegi aastatega. Kuidas peavad koondatud inimeste hulgad oma peresid vahepeal ülal pidama? Jutt on piirkonnast, kus rahulolematuse kasv võib osutuda Eesti jaoks strateegiliseks ohuks.

Kutsume valitsust üles kriisimeetmete ettevalmistamisele seoses Ida-Viru masskoondamistega. Ei populismile ja poliitilisele kanapimedusele!

Jörgen Pillau
toimetaja

15 dets.

Hea uudis Viljandi külje all oleva Viiratsi rahvale

Viiratsi Saeveski investeerib 10 miljonit eurot saematerjali tootmise suurendamisse. Kohaliku Info Keskus loodab, et seoses toodangumahu kasvuga pakutakse ka enam töökohti kohalikule rahvale, kes saavad seeläbi rohkem tööd ja leiba.

Nordwoodi kaubamärgi all tegutsev AS Viiratsi Saeveski investeerib 10 miljonit eurot jämepalgi saagimise tehnoloogiasse. Muudatuste tulemusena on Viiratsi Saeveskis võimalik töödelda senisest suurema läbimõõduga toorainet. Tootmisvõimsus kahekordistub tasemele 200 000 m3 saematerjali aastas. Tooraine piiratud kättesaadavust arvestades on lähiaastate planeeritav toodangumaht 160 000 m3 saematerjali aastas.

Esimeses etapis 2015. aastal investeeriti palkide sorteerimisliini ja laoplatsidesse. Teises investeeringu etapis 2016. aastal toimub saematerjali sorteerimisliini ümberehitus ning 2017. aastal valmivad jämepalgi saagimisliin ja täiendavad saematerjali kuivatid. Nordwood on kolme saetööstuse, AS Viiratsi Saeveski , AS Aegviidu Puit ja AS Viru-Nigula Saeveski, ühine kaubamärk. Toodangumahult on Nordwood Eesti suuruselt teine saematerjali tootja. Toodetud saematerjal leiab kasutamist kodumaal ja eksportturgudel nii ehituses kui toorainena puidutööstustes.
Saeveskite emaettevõtted on Eesti kapitalil põhinevad ja juba üle 20 aasta edukalt puidutööstusgruppidena tegutsenud RAIT AS ja LEMEKS AS, kontsernides on kokku ligi 850 töötajat. Ettevõtted on orienteeritud ekspordile ning tegutsevad erinevatel turgudel Euroopas, Aasias, Venemaal, Austraalias. Puidutööstusgruppide tuntumateks kaubamärkideks on Raitwood, Parkwood, Palmako, Imprest, Pinest, AP Mets, Lemeks, Nordwood.

Ettevõtjad, palun võtke eeskuju ja investeerige regioonidesse!

Jörgen Pillau
toimetaja

18 mai

JOKK-toitlustus Midrimaa lasteaias

Alates jaanuarist Sauel Midrimaa lasteaias toitlustusteenust pakkuva P. Dussmann Eesti OÜ käe all on kahanenud laste toiduportsjonite kogused ja toiteväärtus, vallandatud staažikaid töötajaid ja šokeeritud lapsevanemaid, ent juriidiliselt paistab kõik korrektne olevat.

Vt: http://epl.delfi.ee/news/eesti/p-dussmann-eesti-ou-karpis-saue-lasteaias-toiduportse-juba-aasta-alguses?id=71381387

Kohalik.info toimetus jälgib edasisi arenguid tähelepanelikult, lootes, et asjale leitakse õiglane lahendus, kus kaotajaks ei jääks lapsed.