Gümnaasium on tugevatele ja kutsekoolid nõrkadele?

Mõni aeg tagasi sattusin kuulama ühte vestlust teemal, kas gümnaasium on kutsekoolist etem. Arutelust käis läbi üks mõte, kus öeldi, et gümnaasium on tugevatele ning kutsekool nõrkadele. See oli lause, mis pani mind tagantjärgi sellele teemale pingsalt mõtlema. Miks suhtutakse aastal 2019 kutsekoolidesse endiselt nii negatiivselt?

Cantervilla mängumaa: päikesest rammestunult uue õnnetuse poole?

Õnnetused ei tule tavaliselt mitte ühest räigest möödalaskmisest. Sellise tunneme me üldiselt ära ja likvideerime. Õnnetuse juhtumiseks on vaja paljude pisikeste ja pealtnäha tühiste asjaolude kokkulangemist. Asjasse puutuvate inimeste igapäevaselt olukorraga harjunud ning rammestunud pilku.

Koolikiusamine on niikaua probleem, kuni selle all kannatab kasvõi üks õpilane

Varsti algab kool. Suurem osa õpilasi ei oota tõenäoliselt seda aega. Paljud seetõttu, et nad ei viitsi istuda taas kaheksa tundi koolis, pärast õppida ja järgmiseks päevaks ette valmistuda. Siiski on kahjuks meie hulga palju neid, kes ei oota kooli teistel põhjustel – neid kiusatakse. Nende inimeste jaoks on olnud kolm kuud suve justkui pääsetee ning nad ei taha mõelda sellele, mis hakkab saama, kui üheksa kuud kooli taas algab.

Tasuta liikumiskultuuritus

Tartu rattaringluse esimestel päevadel sai mitmelt poolt meediast kuulda, kuidas osa rataste kasutajatest ei kasuta rattaid sihipäraselt. Üleüldse pole kahjuks räägitud sellest, kuidas rattaringlus on tekitanud jalgrattakultuurituse, mis vihastab nii autojuhte kui teisi jalgrattureid.

Rahulolematus, mis sunnib lahkuma

Nii nagu leidub inimesi, kes tahavad leida kõrgepalgalist tööd, leidub ka inimesi, kes lahkuvad, et elada, ning ka neid, kes peavad n-ö korraks ära käima, et mõista, kus on hea.

Ka paljud korralikud õpilased teevad vahel aineid

Kohaliku Info Keskus avaldab lugejakirja kooliõpilaselt, kelle isik on toimetusele teada. Lugu on käsitleb igapäevaste narkoteemaliste krimiuudiste valguses sissevaadet sellesse, kui levinud on varateismeliste seas narkootiliste ainete tarbimine. Allolev lugu kutsub kaasa mõtlema, mida saaksid vanemad ja ühiskond noortele ajaveetmiseks pakkuda, mis oleks atraktiivsem kui sõpradega mõnuainete tarbimine. Olen 14-aastane tüdruk ja õpin ühes Tallinna kesklinna koolis. Enamik õpilasi minu klassis on korralikud, õpivad neljadele-viitele, käiv...

Laseks mõnikord lihtsalt minna…

Muru kasvab liiga kiiresti. Sääski on palju. Vihma pole, murugi ei kasva. Sooja on vähe. Lubab vihma. Ostame võimsama, kallima, automaatsema niiduki. Niidame kaks korda nädalas. Ostame mitmesotise sääsetapumasina. Kastame muru. Soojendame õue gaasiga. Trimmerdame ja kitkume murumigrante. Jahime võililli. Karjume naabri peale vähese niitmise pärast. Karjume naabri peale varajase niitmise pärast. Kirume. Neame. Mitu korda päevas. Kolm korda vähemalt. Korda 365 teeb ümardatult ca tonn needust aastas. Enda ümber. Õhus. J...

Euroopa Parlamendi valimised kujunesid magedaks

Taaskord on Euroopa Parlamenti valitud uued saadikud, kuigi valimistele jätab nii Eestis kui väga mitmel pool mujal Euroopas halva maigu hädine valijate osalusprotsent. Paremat maitset ei lisa ka asjaolu, et Eestis kujunesid valimised üldjoontes e-hääletuse protestivalimisteks. Valimas käis vaid 37,6% ja neist 67,5% tegid valiku interneti teel. E-hääletus iseenesest küll halvamaiguline pole, aga paha maitse on häältel küljes, sest üldjoontes ei valitud Euroopasse esindajaid, vaid anti umbusaldushääled koalitsiooni vastu. Eurovalimiste kamp...

Nii väga tahaks, et loomad leiaksid hea kodu

Ma nii väga tahaks, et kõik loomad võiksid saada kodu, kus neil on hea olla ja neid ei väärkohelda inimeste poolt. Kahjuks on väga palju selliseid loomi, kellel puuduvad eluks vajalikud tingimused. Tavaliselt satuvad loomad varjupaikadesse nii, et võetakse liiga kergekäeliselt loom lastele või kaaslaseks vanuritele, aga ei  mõelda sellele, mis siis saab, kui see loom saab täiskasvanuks või juhtub selle omanikuga midagi ja ta ei saa enam hoolitseda oma looma eest ja siis satuvadki loomad tänavale ja varjupaikadesse. Üks viga, mida veel ...

Vaimsest okupatsioonist

Umbes 2000 aastat tagasi kujunes praeguse Rumeenia ja Moldova aladel välja daaklaste riik – rikas, suure ja võimas, mis paljude aastate jooksul pidas edukaid sõdu isegi Rooma impeeriumiga. Daaklastel oli oma keel, kultuur ja religioon. 106. aastal õnnestus keiser Traianusel Daakia alistada ning selle viimane kuningas Decebalus sooritas vangistamise ja sellega kaasneva alandamise vältimiseks enesetapu. Roomlased okupeerisid Daakia, moodustasid sellest oma provintsi, küüditasid 50 000 daaklast Rooma orjadeks ning asustasid Daakiasse kümn...