Arvamus

Staarperearst Karmen Joller on muutunud tunnustust väärt vaktsineerimise edendamise kõrval nii mõneski küsimuses sama pealiskaudseks kui Panso lavastatud samanimelise mängufilmi peategelane – näitleja Joller. "Näitleja Joller" on 1960. aastal valminud Eesti Telefilmi mängufilm. Filmi stsenaarium...

Riigiaparaat ja riigi rahakotist sõltuva perearstkonna mõned reklaamnäod pluss mõni valveviroloog rääkisid kaua, et koroona pole gripist ohtlikum, vastupidi. Nakkusoht pidi Eestis olema väike. Tõesti!?

Viimase aasta jooksul on räägitud tuumaelekrijaama rajamise võimalusest (ja vajadusest) Eestisse. Ühe võimalusena on kaalutud ka rajada jaam Kundasse. Teema on kahtlemata tundlik. Tuumasõda, tuumakatastroof, võidurelvastumine, tuumakiirgus – kõik selgelt negatiivse fooniga sõnad. Mäletame Tšernobõli ja Fukushima katastroofi.

Viru-Nigula vallavalitsusel on ainulaadne võimalus midagi ära teha kohaliku kogukonna jaoks, näidates välja oma head tahet elu paremaks muuta just Lontova kogukonna nimel. Senised Viru-Nigula valla plaanid ei arvesta Lontova ega Sadama tee elanike soovidega.

Kui sellest saagast keegi midagi võitnud on, siis on need uue ametikoha saanud Anu Vau, skandaali uuesti meediapilti libisemiseks kasutanud Eesti 200 ning ligi 4000 euro eest Lüganuse vallale suhtekorraldusteenust osutanud Powerhouse ja nii Lüganuse kui Heidi Uustalu juriidilised nõustajad. Teised on kaotanud enda aega, närve, sõdinud ilma asjata ja kolmandad, kes kogu seda trianglit mitu kuud meedia vahendusel pealt on vaadanud, mõtlevad, kas kogu jama mõlemalt poolelt veel piinlikumaks oleks saanud minna?

Rääkisin hiljuti tuttavale soojusenergeetikule uudist, et Eestis otsitakse pingsalt kohta uuele tuumajaamale. Tema küsis imestunult vastu: “Mis uudis see ka on? Mulle tehti TTÜ õpingute käigus juba aastaid tagasi selgeks, et Kundasse ehitame me tuumajaama!”.

Seisame vastamisi globaalse kliimakriisiga ning selle leevendamiseks peame teadlaste hinnangul tegutsema nüüd ja kohe. Ka Eestis tuleb esimesel võimalusel üle minna kütusevabadele puhastele taastuvenergialahendustele, mis tagaksid koos energia salvestusvõimaluste ja rahvusvaheliste ühendustega meie energia varustuskindluse. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et III+ põlvkonna väikese reaktori rajamine Eestisse tekitaks keskkonnaprobleeme juurde, mitte ei aitaks neid lahendada.

Lõhilaste kudeaeg kestab ja västrapoisid passivad ahingutega jõgede ääres. Teised poisid, inspektorid ja vabatahtlikud kudevalvajad passivad esimesi. Vahel joppab ühtedel – leiavad rahuliku hetke, et paar kala ära torgata, vahepeal joppab kaladel ja mõni kuderahu rikkuja saab trahvi maksta.

Millest tuleb see, et isegi omaenda nahk sageli omavalitsusjuhi või erinevatele olukordadele kiire häda korral reageerijate selga on riputatud ning igasugune kriitiline ja tervemõistuslik (enese)analüüs alt veab?

Viimastel nädalatel on Eesti haridusavalikkust ärevil hoidnud põhikooli lõpueksamite kaotamine. Peetud on emotsionaalseid väitlusi („Suud puhtaks!“, Tallinna reaalkooli rahvusvaheline konverents) ning arvamust avaldatud läbi erinevate meediakanalite. Siiani peetud arutelu tasub aga lähemalt vaadelda – nii asja sisulise mõistmise kui ka protsessi juhtimises tehtud vigadest õppimiseks.