Arvamus

Seisame vastamisi globaalse kliimakriisiga ning selle leevendamiseks peame teadlaste hinnangul tegutsema nüüd ja kohe. Ka Eestis tuleb esimesel võimalusel üle minna kütusevabadele puhastele taastuvenergialahendustele, mis tagaksid koos energia salvestusvõimaluste ja rahvusvaheliste ühendustega meie energia varustuskindluse. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et III+ põlvkonna väikese reaktori rajamine Eestisse tekitaks keskkonnaprobleeme juurde, mitte ei aitaks neid lahendada.

Lõhilaste kudeaeg kestab ja västrapoisid passivad ahingutega jõgede ääres. Teised poisid, inspektorid ja vabatahtlikud kudevalvajad passivad esimesi. Vahel joppab ühtedel – leiavad rahuliku hetke, et paar kala ära torgata, vahepeal joppab kaladel ja mõni kuderahu rikkuja saab trahvi maksta.

Millest tuleb see, et isegi omaenda nahk sageli omavalitsusjuhi või erinevatele olukordadele kiire häda korral reageerijate selga on riputatud ning igasugune kriitiline ja tervemõistuslik (enese)analüüs alt veab?

Viimastel nädalatel on Eesti haridusavalikkust ärevil hoidnud põhikooli lõpueksamite kaotamine. Peetud on emotsionaalseid väitlusi („Suud puhtaks!“, Tallinna reaalkooli rahvusvaheline konverents) ning arvamust avaldatud läbi erinevate meediakanalite. Siiani peetud arutelu tasub aga lähemalt vaadelda – nii asja sisulise mõistmise kui ka protsessi juhtimises tehtud vigadest õppimiseks.

Käesolevat avaldust sundisid allakirjutanuid koostama Viru-Nigula vallas käärivad konfliktid. Oleme seisukohal, et senisel moel jätkamine pole enam võimalik ning teeme vallavalitsusele ettepaneku selgitada arusaadavalt ja konkreetselt enda seisukohti avalduses välja toodule.

Ajaloolasena tean, et kliima kipub perioodiliselt kõikuma ning soojemad kliimaperioodid vahelduvad külmematega. Ka tänane kliimasoojenemine pole ilmselt varasematest erinev. Nagu eelnevast lähtub, olen inimtekkelise kliimasoojenemise skeptik, aga täna tahaksin võtta inimtekkelise kliimasoojenemise religiooni tunnistaja positsiooni ning vaadata, kuidas me saaksime selle vastu võidelda.

Mõni aeg tagasi sattusin kuulama ühte vestlust teemal, kas gümnaasium on kutsekoolist etem. Arutelust käis läbi üks mõte, kus öeldi, et gümnaasium on tugevatele ning kutsekool nõrkadele. See oli lause, mis pani mind tagantjärgi sellele teemale pingsalt mõtlema. Miks suhtutakse aastal 2019 kutsekoolidesse endiselt nii negatiivselt?

Õnnetused ei tule tavaliselt mitte ühest räigest möödalaskmisest. Sellise tunneme me üldiselt ära ja likvideerime. Õnnetuse juhtumiseks on vaja paljude pisikeste ja pealtnäha tühiste asjaolude kokkulangemist. Asjasse puutuvate inimeste igapäevaselt olukorraga harjunud ning rammestunud pilku.

Varsti algab kool. Suurem osa õpilasi ei oota tõenäoliselt seda aega. Paljud seetõttu, et nad ei viitsi istuda taas kaheksa tundi koolis, pärast õppida ja järgmiseks päevaks ette valmistuda. Siiski on kahjuks meie hulga palju neid, kes ei oota kooli teistel põhjustel – neid kiusatakse. Nende inimeste jaoks on olnud kolm kuud suve justkui pääsetee ning nad ei taha mõelda sellele, mis hakkab saama, kui üheksa kuud kooli taas algab.

Tartu rattaringluse esimestel päevadel sai mitmelt poolt meediast kuulda, kuidas osa rataste kasutajatest ei kasuta rattaid sihipäraselt. Üleüldse pole kahjuks räägitud sellest, kuidas rattaringlus on tekitanud jalgrattakultuurituse, mis vihastab nii autojuhte kui teisi jalgrattureid.