Veealused farmid vs kliimamuutused?

Kui meie eelmises jagatud dokumentaalfilmis läheneti intensiivsele kalakasvatusele, kui probleemsele saasteallikale, siis selles klipis püüavad merebioloogid pakkuda vastuseid küsimusele - kuidas vee all nõnda toitu kasvatada, et see oleks säästev ja jätkusuutlik.
video

Kalakasvatusest pärit Norra lõhe – maailma mürgiseim toit?

2017. aastal avaldas prantsuse tippkokk Marcus Guiliano dokumentaaluurimuse Norra fjordides kasvatatava lõhe mürgisusest. Ühes kohalike keskkonnakaitsjate ühe juhi Kurt Oddekalviga uurisid ja intervjueerisid nad mitme kuu jooksul keskkonnakaitsjaid, poliitikuid ja teadlasi ning koondasid leitu dokumentaalfilmiks, mis kõigile huvilistele vabalt vaatamiseks üleval. Anna teada, mida sina arvad sellest loost?

Eesti kodaniku passi saab nüüd taotleda ka iseteenindusest

Alates eelmise nädala lõpust saab Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonnas lisaks ID-kaardile taotleda ka Eesti kodaniku passi nii endale kui oma alaealisele lapsele.

Cantervilla mängumaa: päikesest rammestunult uue õnnetuse poole?

Õnnetused ei tule tavaliselt mitte ühest räigest möödalaskmisest. Sellise tunneme me üldiselt ära ja likvideerime. Õnnetuse juhtumiseks on vaja paljude pisikeste ja pealtnäha tühiste asjaolude kokkulangemist. Asjasse puutuvate inimeste igapäevaselt olukorraga harjunud ning rammestunud pilku.

Tasuta liikumiskultuuritus

Tartu rattaringluse esimestel päevadel sai mitmelt poolt meediast kuulda, kuidas osa rataste kasutajatest ei kasuta rattaid sihipäraselt. Üleüldse pole kahjuks räägitud sellest, kuidas rattaringlus on tekitanud jalgrattakultuurituse, mis vihastab nii autojuhte kui teisi jalgrattureid.

Eestis on jätkuvalt üle 10 000 vaba ametikoha

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta I kvartalis ligi 11 450 vaba ametikohta. Selline trend on püsinud 2017. aasta I kvartalist. Tänavu esimeses kvartalis oli vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 8% ja võrreldes IV kvartaliga 9% suurem. Ametikohtade koguarv (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) oli I kvartalis 608 150, mis on eelmise kvartaliga võrreldes ligi 2% suurem. Ametikohtade koguarvus on jätkuvalt suurim töötleva tööstuse (18%),...

Aastaid maad kaevandanud firma keeldub maaomanikele raha maksmast ja kaebas nad kohtusse

12.09.17 Eesti Päevalehes on lugu, milles sisaldub demokraatliku õigusriigi ühe põhimõtte äärmuslikus vormis näide. Nimelt on kohtusse pöördumine igaühele vaba ja seda võimalust võib kasutada erinevatel eesmärkidel. Maaomanikud Aivar Tamm ja tema abikaasa sõlmisid 2006. aastal AS-iga Kiirkandur lepingu nende maal kaevandamiseks. Leping sõlmiti kümneks aastaks ning sealjuures arutati notari juureks üksikasjaliku lepingu kõik punktid ettevaatlikult läbi. Üks põhiline tingimus oli, et kui kaevandaja kümne aasta jooksul kokkulepitud mahus ära e...

Väikepõllumajandusel on keerulised ajad

15.08.2017 ajalehe Valgamaalane andmetel on väiketootja sunnitud töökäte puudusel oma lehmad Poola müüma. Arvatavasti ootavad neid igavesed karjamaad. Meie hinnangul peaks Eesti valitsus põllumeestele appi tulema ja aitama luua lahendusi. Miks mitte tuua näiteks tööjõudu Ida-Virumaalt? 33 aastat tagasi Valgamaale Helme valda kolinud väiketootja Ilan Ilisson pidi oma veerandsada eesti punast ja holsteini tõugu piimaandjat poolakatele müüma, sest pole lihtsalt inimesi, kes tahaks ja saaks hakkama lehmade lüpsmise ja vasikate talutamisega. Pak...

Väärikas partner ja Kunda kontrastid

Mulle meeldib mõelda Kunda jõest, kui kohaliku elu allikast. Tuiksoonest, tänu millele me oleme täna sellised nagu me oleme. Alates 19. sajandi teisest poolest, mil Kunda toonase mõisahärra John Girard de Soucantoni uudishimu viis lubjamergli avastamiseni mõisa heinamaalt, on päris palju vett Kunda lahte voolanud. Vääramatult ja kindlalt. Luues ühelt poolt võimalusi paremaks toimetulekuks, teisalt kontraste, milledeta Kunda poleks see, millisena teda tuntakse. Ühel pool nutikad inimesed, kes on alati leidnud võimalusi ja vahendeid looduse kaas...

Sularaha väljavõtmise teenus kolib poodidesse

Misso vallas olev Coopi ketti kuuluv A ja O kauplus on Tallinnast kaugeim koht, kust inimesed sularaha saavad välja võtta, kirjutas Maaleht. Seega võib öelda, et pangaautomaadid maapiirkondades on minevik. Coop Eesti Keskühistu hakkas Skandinaavia pankade maakohtadest lahkumise mõjul andma väikelaene, ning võimaldama poest sularaha saada. Pangad, mis on otsustanud vähese asustusega piirkondadest oma automaadid ja kontorid likvideerida, vaatavad aga Coopile altkulmu. Meie hinnangul on see kohalikele inimestele vaieldamatult hea. Ja nutikas l...