Mis on rohepesu ja kuidas seda ära tunda?

0
Mõistega "rohepesu" peetakse eelkõige silmas n-ö ökoeksitamist, mille eesmärgiks on keskkonnavaenuliku tegevuse üldsusele positiivsena esitamine või tühiste keskkonnasõbralike praktikate abil keskkonnavaenuliku põhitegevuse varjamine.  Keskkonnablogija Liisa Aavik selgitab oma blogipostituses ü...

45. nädal

0
Sügisele omaselt (nii kurb kui see ka ei ole) on meie lõhejõed taas röövpüüdjate piiramisrõngas. Hoolimata Keskkonnainspektsiooni ja vabatahtlikult kalavalvega tegelevate inimeste pingutustele, leidub siiski arvestatav hulk kodanikke, kes ei pea sugugi probleemiks isevalmistatud ahingute ja muu kalavarudele suurt kahju tegeva arsenaliga kudemisest uimaseid kalu tappa. Olgu siis endale söögiks või teenimiseks.

Röövpüüdja on ka inimene

0
Lõhilaste kudeaeg kestab ja västrapoisid passivad ahingutega jõgede ääres. Teised poisid, inspektorid ja vabatahtlikud kudevalvajad passivad esimesi. Vahel joppab ühtedel – leiavad rahuliku hetke, et paar kala ära torgata, vahepeal joppab kaladel ja mõni kuderahu rikkuja saab trahvi maksta.

Mis tegelikult juhtub ära visatud plastikuga?

0
Erinevad keskkonnakaitselised teemad on juba pikalt püsinud teravdatud tähelepanu all. Seda, et me peaksime plastpakendeid taaskasutama, kuuleme me tüdimuseni. Mis aga juhtub plastikuga, kui me selle lihtsalt (loodusesse) minema viskame? Emma Bryce selgitab videos kolme erineva plastpudeli elutsüklit, tuues pisut valgust ohtudele, mida taolised jäätmed meie planeedile kujutavad.

Kliimastreik?

0
Ajaloolasena tean, et kliima kipub perioodiliselt kõikuma ning soojemad kliimaperioodid vahelduvad külmematega. Ka tänane kliimasoojenemine pole ilmselt varasematest erinev. Nagu eelnevast lähtub, olen inimtekkelise kliimasoojenemise skeptik, aga täna tahaksin võtta inimtekkelise kliimasoojenemise religiooni tunnistaja positsiooni ning vaadata, kuidas me saaksime selle vastu võidelda.

Veealused farmid vs kliimamuutused?

0
Kui meie eelmises jagatud dokumentaalfilmis läheneti intensiivsele kalakasvatusele, kui probleemsele saasteallikale, siis selles klipis püüavad merebioloogid pakkuda vastuseid küsimusele - kuidas vee all nõnda toitu kasvatada, et see oleks säästev ja jätkusuutlik.

Kalakasvatusest pärit Norra lõhe – maailma mürgiseim toit?

0
2017. aastal avaldas prantsuse tippkokk Marcus Guiliano dokumentaaluurimuse Norra fjordides kasvatatava lõhe mürgisusest. Ühes kohalike keskkonnakaitsjate ühe juhi Kurt Oddekalviga uurisid ja intervjueerisid nad mitme kuu jooksul keskkonnakaitsjaid, poliitikuid ja teadlasi ning koondasid leitu doku...

Kas lõhekahur võiks olla lahenduseks ka meie jõgedel?

0
Innovaatorid USA-st on välja töötanud seadme, mille abil saavad lõhed end ise (!) üle liikumist takistavate tammide tulistada. Kõlab ulmeliselt? Vaata videost järele. Kas sellised seadeldised võiksid olla lahenduseks ka meie jõgedel pikka aega jännatud probleemidele? Mine võta kinni. Seni tehtu ann...

Lisaks Aseri masuudile ähvardas Virumaa randa reostus ka merelt

0
20. aprillil tuvastas Politsei- ja Piirivalveameti laev Vaindloo lähistel merereostuse, mille likvideerimine võttis ligi ööpäeva. Laupäeval, 20. aprilli pärastlõunal teatas ühe laeva tüürimees Merevalvekeskusele võimalikust merereostusest Vaindloo saare lähistel. Merevalvekeskus suunas piirkond...

Aseris käärib pahameel

0
Aseri inimestele valmistab muret Viru-Nigula vallavalitsuse plaan kolida rahvamaja tegevus septembri alguseks koolihoonesse ning müüa 40 aastat kohaliku kultuurielu keskuseks olnud hoone Mittetulundusühingule Kristlik Misjon Jumala Otsijate Liikumine. Emotsioone on palju õhus ning aruteludel on ka kuulujuttude tunnuseid. Selle üle aga on raske imestada, kui asjad normaalsest kaasamisprotsessist niivõrd kaugele jäävad.