18 aug.

Väikepõllumajandusel on keerulised ajad

15.08.2017 ajalehe Valgamaalane andmetel on väiketootja sunnitud töökäte puudusel oma lehmad Poola müüma. Arvatavasti ootavad neid igavesed karjamaad. Meie hinnangul peaks Eesti valitsus põllumeestele appi tulema ja aitama luua lahendusi. Miks mitte tuua näiteks tööjõudu Ida-Virumaalt?

33 aastat tagasi Valgamaale Helme valda kolinud väiketootja Ilan Ilisson pidi oma veerandsada eesti punast ja holsteini tõugu piimaandjat poolakatele müüma, sest pole lihtsalt inimesi, kes tahaks ja saaks hakkama lehmade lüpsmise ja vasikate talutamisega. Pakutud 800-eurone brutopalk ei toonud tublisid ja usaldusväärseid töökäsi ning talupidaja on nördinud, leides, et tänapäeva ühiskond ei soodusta laste tööharjumuste tekkimist ning vajaka jääb kohuse- ja vastutustundest.

Oma välja kujunenud kindlale klientuurile pakub Ilisson väga säästlikku tootmist, kus ühe tootmisest järele jäänut kasutatakse järgmise tegemisel – üleliigest piimast saab kohupiim, mille jääkidest omakorda juust, mis ühtlasi ka säilib kõige kauem. Tunne lehmade müügi pärast on kehv. Õnneks ei plaani oma koduses köögis väiketootmisega tegelev kõikjale oodatud piimamees pille päris kotti panna ning kavatseb toorainet sisse ostma hakata. Kas see end ära tasub, plaanib ta ajas vaadata. Ometi aitaks meest, kui väikestel tegijatel oleks mingi erisus suurtootjatest – mõni toetus või järeleandmine nõuetes. Ilisson toob võrdluse Prantsusmaa väiketootjaga, kes oma kaks korda kahemeetrises köögis tegi erilist juustu restoranide tarbeks, ning leiab, et ka tema võiks müüa seal, kus tahab, mitte vaid käest kätte. Mees soovib nõuete kehtestamisesse rohkem tervet mõistust.

Tanel Kandle
toimetaja

03 veebr.

Kogukonnameedia tähtis päev

Sel nädalal peab oma kolmandat sünnipäeva üks suurimaid kogukonnahäälinguid – Tartus tegutsev Generaadio. Generaadio pakub sünnipäevanädalal rikkalikku eriprogrammi, mille raames arutletakse nii kodanikuajakirjanduse üle, lastakse raadioeetris head muusikat, räägitakse putukariigist kui ka peetakse Genialistide klubis sünnipäeva.

Generaadiol on valminud ka tore äpp, mille kaudu saab veebipleieris saatejuhtidega otse suhelda. Raadio peatoimetaja Raik Sõster möönab, et kolme aasta jooksul on tõesti olnud Generaadio areng pidevalt tõusujoones ja loodetakse jõuda ka palgaliste töökohtade loomiseni. Sünnipäevanädalal on aga põhifookuses mitmekesine raadioprogramm ja vabatahtlikud raadiotegijad, kelle arv on samuti viimase aastaga suurenenud.

Generaadio programmijuht Mari-Liis Leis ütleb: «Meie peamine väljakutse on jätkata Tartu kogukondadele ja subkultuuridele olulise platvormi pakkumist, säilitades samal ajal saatetoimetajate õhina.» Leisi sõnul uued saatejuhid hästi kohanenud ja eetrihirm kadunud kiiresti.

Generaadio on Tartu sõltumatu kogukondade raadio, mille missioon on pakkuda eri kogukondadele ja subkultuuridele kõlapinda ja kõneplatvormi, ühendades, lähendades ja mitmekesistades vaatenurki ühiskonnas toimuvale, levitada Eesti muusikute ja artistide loomingut, iseäranis aidata alustada ja leida publikut ning anda kõigile raadio- ja plaadikeerutamishuvilistele võimalus oma oskused proovile panna.

Kohaliku Info Keskus õnnitleb Generaadiot kolme tegutsemisaasta täitumise puhul. Meie toimetuse arvates on kogukondlikul ajakirjandusel tähtis roll, eriti kodanikuühiskonna aspektist lähtudes. Kohalikel ja kogukondlikel alustel põhinevad väljaanded näevad asju vahetult ja neil on võimalus ning tahe süübida kajastatavatesse teemadesse suurema põhjalikkusega, sest seda ei sunni teemade kajastamise kiirus, mis on tavapärane n-ö klikimeediale.

Mis peamine, kogukondlik meedia põhineb enamasti vabatahtlikkusel. Kuigi Generaadiol on plaan luua palgalised töökohad, siis on kindlasti nende senine tegevus näidanud, et inimesed teevad seda ühiskondlikkust missioonitundest, just nagu meiegi toimetus. Kuid missioonitunne tagab hea, südamest tuleva ajakirjanduse, mille eesmärk ei ole lihtsalt kajastamine, vaid süveneda ja välja uurida tõde, sest lugejatel on õigustatud ootus teada, mis tegelikult sünnib.

Kohaliku Info Keskus soovib Generaadiole väljaannetele jõudu ja jaksu ka edaspidiseks!

Tanel Kandle
toimetaja

20 sept.

Omavalitsused peavad politsei puudumisel palkama turvafirmasid

Korra tagamiseks ja politseinike nappuse ajendil on omavalitsused sunnitud palkama turvafirmasid, vahendab Eesti Päevaleht. Üheks näiteks on Paldiski linn, mis koostöös Paldiski ettevõtjate liiduga oli sunnitud palkama turvafirma G4Si, et linnas oleks ööpäev läbi tänavatel vormis isikud patrullimas. Paldiski linnapea Tiit Peedu sõnul ei jäänud midagi muud üle, kui palgata turvafirma, sest politseinikke ööpäevaringselt linnas patrullimas ei ole.

Pole täpselt teada, kui paljud omavalitsused veel turvafirmade abi on olnud sunnitud otsima, kuid G4Si sõnul on neil leping üle kümne omavalitsusega ja samuti on mõned G4Si konkurentide teenindada. Arvestades, et Eestis on  pisut üle 200 omavalitsuse, võib eeldada, et vähemalt 10% on olnud olukorras, kus korrakaitse tagamiseks on tulnud võtta vastu otsus palgata turvafirma.

Kohalike omavalitsuste juhid ei soovi otseselt politseid kritiseerida, kuid peavad oluliseks, et vallas või väikelinnas oleks ööpäev läbi kord tagatud. Vormiriietuses ametiisikutel on ka heidutav mõju, mundrimeeste nägemine hirmutab halbade kavatsustega inimesi. Enamasti palgataksegi turvafirma lisaturvatunde loomiseks, kuid erandiks võib tuua Keila linna, kus linnavõim palkas turvafirma, et ohjeldada lauluväljakut rüüstanud kampu.

Kuid oluline on märkida, et turvafirmade töötajatel on õigus kasutada ainult sõnajõudu, igasugune sanktsioneerimine on turvameestel keelatud. Loomisel on uus seadus, mis annaks turvafirmadele rohkem õigusi avaliku korra tagamiseks. G4Si valvedivisjoni direktori Villu Õuna sõnul kinnipidamise õigust ei taotleta, kuid turvateenistujatel võiks olla õigus isik tuvastada.

Kohaliku Info Keskuse toimetus loodab, et haldusreformi käigus pöörab riik tähelepanu ka piirkondade turvalisusele ja korrakaitse tagamiseks raha kokku ei hoita.

Tanel Kandle
toimetaja

08 juuni

Soomlased õnneks julgevad Eestisse investeerida

Kuigi julgeolekuolukord Ida-Euroopas on pingeline, soovivad soomlased Eestisse uue tehase ehitada ning kulutada selleks suurema koguse raha. See on väga hea uudis ja tunnustus eesti naistele ja meestele, kes oskavad hästi tööd teha.
Soome kontsern Metsä teatas nimelt täna saja miljoni euro suurusest investeerimisprogrammist, millest pool kulutatakse Eestis uue vineeritehase ehituseks. Soome toormaterjalist vineeri tootma hakkav tehas käivitub tuleva aasta lõpus ja loob kuni 200 töökohta. Eestisse investeerimise põhjus on kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja meie lähedus Euroopa turgudele. Tehase asukoht pole veel välja valitud, läbirääkimised alles käivad. Huvitav on see, et puidumaterjal hakkab siia ilmselt saabuma hoopis Venemaalt, kust tuleb lõviosa Soome puiduimpordist.

Jörgen Pillau
toimetaja

26 veebr.

Oleme tõsises mures Ida-Virumaa masskoondamiste pärast

Viru Keemia Grupp teatas hiljuti Kiviter-tehnoloogial põhinevate põlevkiviõli tootmisseadmete konserveerimisest, mistõttu tuleb koondada ligi 500 töötajat. Naftahinna madalseisu ja praeguse poliitika jätkudes on koondamisi suure tõenäosusega oodata ka teistes õlitehastes. On selge, et mida rohkem inimesi koondatakse, seda lähemal on piirkond sotsiaalsele kriisile.

On märgitud, et kriis ei ole vältimatu ja kõne alla võiks tulla vähemalt kolm lahendust:

1) nutikam regulatsioon põlevkivitööstuses,

2) metsandussektori taassünd,

3) uute tööstuste teke.

Kulla valitsus, palun püüdke vältida tühje loosungeid ja soovmõtlemist. Siililegi on selge, et need kaunid lahendused ei sünni kuude ega võibolla isegi aastatega. Kuidas peavad koondatud inimeste hulgad oma peresid vahepeal ülal pidama? Jutt on piirkonnast, kus rahulolematuse kasv võib osutuda Eesti jaoks strateegiliseks ohuks.

Kutsume valitsust üles kriisimeetmete ettevalmistamisele seoses Ida-Viru masskoondamistega. Ei populismile ja poliitilisele kanapimedusele!

Jörgen Pillau
toimetaja

15 dets.

Hea uudis Viljandi külje all oleva Viiratsi rahvale

Viiratsi Saeveski investeerib 10 miljonit eurot saematerjali tootmise suurendamisse. Kohaliku Info Keskus loodab, et seoses toodangumahu kasvuga pakutakse ka enam töökohti kohalikule rahvale, kes saavad seeläbi rohkem tööd ja leiba.

Nordwoodi kaubamärgi all tegutsev AS Viiratsi Saeveski investeerib 10 miljonit eurot jämepalgi saagimise tehnoloogiasse. Muudatuste tulemusena on Viiratsi Saeveskis võimalik töödelda senisest suurema läbimõõduga toorainet. Tootmisvõimsus kahekordistub tasemele 200 000 m3 saematerjali aastas. Tooraine piiratud kättesaadavust arvestades on lähiaastate planeeritav toodangumaht 160 000 m3 saematerjali aastas.

Esimeses etapis 2015. aastal investeeriti palkide sorteerimisliini ja laoplatsidesse. Teises investeeringu etapis 2016. aastal toimub saematerjali sorteerimisliini ümberehitus ning 2017. aastal valmivad jämepalgi saagimisliin ja täiendavad saematerjali kuivatid. Nordwood on kolme saetööstuse, AS Viiratsi Saeveski , AS Aegviidu Puit ja AS Viru-Nigula Saeveski, ühine kaubamärk. Toodangumahult on Nordwood Eesti suuruselt teine saematerjali tootja. Toodetud saematerjal leiab kasutamist kodumaal ja eksportturgudel nii ehituses kui toorainena puidutööstustes.
Saeveskite emaettevõtted on Eesti kapitalil põhinevad ja juba üle 20 aasta edukalt puidutööstusgruppidena tegutsenud RAIT AS ja LEMEKS AS, kontsernides on kokku ligi 850 töötajat. Ettevõtted on orienteeritud ekspordile ning tegutsevad erinevatel turgudel Euroopas, Aasias, Venemaal, Austraalias. Puidutööstusgruppide tuntumateks kaubamärkideks on Raitwood, Parkwood, Palmako, Imprest, Pinest, AP Mets, Lemeks, Nordwood.

Ettevõtjad, palun võtke eeskuju ja investeerige regioonidesse!

Jörgen Pillau
toimetaja

22 jaan.

Ülekohus Kunda apteegiturul

Kunda proviisor Tiina Salusaar on sattunud Leedu apteegiketi Euroapteek rünnaku alla ja teda ähvardab väljatõstmine oma apteegist – loe lähemalt SIIT

Jälgime väga tähelepanelikult, mis toimub meie linna apteegiturul ning kas riik astub samme kohaliku väikeettevõtluse ja tervishoiupõhimõtete kaitseks apteeginduses või mitte. Tiina Salusaar on lugupeetud ja pühendunud kogukonna liige ning seetõttu kavatseme kõnealust teemat kajastada ka edaspidi.

29 sept.

Mõtisklusi munitsipaalpangandusest

Oleme viimasel ajal lähemate kaasamõtlejatega päris mitmel korral sattunud arutlema munitsipaalpanganduse võimalikkuse üle. Sageli ka selles valguses, mis puutub esimese vabariigi ajal laialt levinud ühistegevusse nii kaubanduses kui ka panganduses. Meie toimetusele on viimasel ajal hakanud tilkuma infokilde, mis praeguse aja ühistegevuses peituvaid ohte üsna ehmatavates toonides näitavad. Enne kui aeg nende avaldamiseks küps on, toome välja valiku peamistest arutelupunktidest seoses munitsipaalpangandusega. Suhteliselt hüplikult, eelkõige sooviga lugeja vaimu ergutada. Olete oodatud kaasa mõtlema.

Read More

13 nov.

Soojahinna sünnipäev

Praeguseks on möödunud aasta hetkest, kui Kunda linn oma soojahinnaga esile kerkis. See aasta on olnud pöörane. Keegi meist ei osanud oodata, et enda seisukohtade eest väljaastumine niivõrd tõsiste leidudeni viib.

24. oktoobril 2011 teatati Kunda linna veebilehel lakooniliselt, et 1. detsembrist 2011 tõuseb Kunda linnas soojuse piirhind 46 protsenti. Kolm päeva hiljem tegin ma avaliku pöördumise oma blogis ning küsisin – miks. Mulle, mitmelapselise pere toitjale, muidu toime tulevale inimesele, tundus see ränk. Infot- miks ja mis alustel- polnud kusagilt võtta. Mind ärritas väga, et rahva seas käärinud arutelule ei järgnenud linnavalitsuse poolt mingit reaktsiooni. Hiljem väideti, et selle asemel tehti hoopis tööd.

Read More

17 aug.

Kuhu kadus Kunda soojatootmises tekkinud raha?

Kui Kunda Elamu ja Märt Otsa teemal ilmus Postimehes artikkel selle kohta, kuidas Ots ja tema partnerid sentide eest Kunda Elamu ostsid ning kohe peale seda varad 44-kordselt üles hindasid, siis kommenteerisid asjaosalised, et tegelikult ei olnud asjad nii. Otsa sõnul ei olnud seda raha reaalselt olemas, vaid kuna Kunda Elamu suurendas omakapitali, siis tuli kajastada seda ka protsentuaalselt Klingsori (100% Ots) raamatupidamise aruandes.

Ka ettevõtte juht ja raamatupidaja Priidu Vilmer nentis, et tegu olla olnud pelgalt raamatupidamisliku kasumiga.

Kui aga vaadata kogumina Märt Otsa suuromanduses oleva Wille Service’i ja alates 2003. aastast ka Kunda Elamu aruandeid ja rahade liikumisi, siis räägivad faktid teist keelt.

Read More

13 aug.

Miks ei ole tehtud Kunda soojatootmisse vajalikke investeeringuid?

Konkurentsiamet ei ole soojuse hinna kooskõlastamisel kohelnud ettevõtteid võrdselt. Amet on küll kehtestanud hinna kooskõlastamise põhimõtted, kuid pole neid rakendanud nii, et oleks tagatud läbipaistev ja kõiki tootjaid võrdselt kohtlev hinna kooskõlastamine.

Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 4. märts 2011 “Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel”

Tehtud investeeringud

Enne seda, kui asume vaatama, kuidas Märt Ots ja osanikud aastate jooksul erinevatest firmadest raha välja pumpasid, heidame korraks pilgu n-ö tehtud  investeeringutele. Me üldse ei välista, et meie amatöörlikus arvestuses võib mõni pisiviga olla, aga suurt pilti see ei muuda. Pooleteisest miljonist kroonist sai paarkümmend miljonit krooni justkui nõiaväel – paraku Kunda soojatarbijate arvelt.

Read More

07 aug.

Kas Konkurentsiameti juht on Kunda elanikke aastaid ninapidi vedanud?

§ 1. Energiaturu Inspektsioon

(1)   Energiaturu Inspektsioon (edaspidi inspektsioon) on valitsusasutus Majandusministeeriumi valitsemisalas, mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Energiaturu Inspektsiooni põhimäärus

Kunda linn ja selle elanikud on pikki aastaid kandnud kahju ebasoodsate tehingute tõttu, mida tehti soojaettevõtte Kunda Elamu ja endise Energiaturu Inspektsiooni ja praeguse Konkurentsiameti juhi Märt Otsa suuromanduses olevate ettevõtete Wille Service ja Klingsor vahel.

Ajakirjanduse vahendusel ja Kohaliku Info Keskuse diskussioonides on korduvalt püütud seletada, et Kunda Elamu oli ühel hetkel, 1999. aastal, sundseisus ning vajas hädasti erakapitali tuge, et tagada kvaliteetne soojaenergia pakkumine Kunda linna tarbijatele. Tegelikult paistavad asjad olevat hoopis teistmoodi. Kvaliteetsest ja efektiivsest teenusepakkumisest oli asi üsna kaugel ka kümme aastat hiljem:  veel 2009. aastal kinnitas Konkurentsiamet, et Kunda Elamule kuuluvate soojatrasside kadu on enam kui 30%.

Read More