06 nov.

Silmamoondus tervishoiuvaldkonnas – kas ebapädevus või populism? Või mõlemat?

18.10.2017 kirjutas Eesti Ekspress suurepärase artikli „Ossinovski hambaravis on augud“. Ilmekalt paljastus seal sisutühi, välisele žestile rajatud mäng hambaravihüvitistega.

Oktoobri alguses teatas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, et tahab täiskasvanute hambaravi toetuse tõsta 30 eurolt 50 eurole. Seda tõiga tõttu, et raha selleks kulub aasta lõpuks oodatust poole vähem. 2017. aasta teiseks pooleks oli hambaravihüvitisteks ette nähtud 6 miljonit eurot. Kolme kuuga on seda kasutanud 34 000 inimest 1,4 miljoni euro ulatuses.

Põhjus, miks hüvitisi on nii vähe kasutatud, peitub aga selles, et vaid 30% hambaraviteenuse osutajaid on haigekassaga vastava lepingu sõlminud. Kuigi riik on loonud võimaluse, et täiskasvanud saaks hambaid soodsamalt ravida, pole seda võimalik teha, sest hambaraviasutused ei tee haigekassaga koostööd.

Kaarli Hambapolikliiniku tegevjuhi Piret Uudekülli sõnul erakliinikud (mis moodustavad enamiku hambaravikabinettidest) endale hammaste ravi riiklikult kehtestatud madalate hindadega lubada ei saa. Haigekassa hüvitisega liitunud 30% teenusepakkujate seas on peamiselt riiklikud sihtasutused, nagu näiteks Lääne-Tallinna Keskhaigla, Kuressaare Hambapolikliinik ja Tartu Ülikooli Kliinikum.

Maxilla hambakliiniku juhatuse liikme Mari-Ann Abeli sõnul ei liituta lepinguga, sest haigekassa kehtestatud teenuste hinnad on valdavalt alla omahinna. Siiski on enamik kliinikuid lepinguga liitumise üle mõelnud, sest hinnatakse riigi tuge elanikkonna hambaravisse investeerimisel.

Eesti Hambaarstide Liidu (EHL) sõnul on haigekassa piirhinnad turuhindadest kohati lausa kolm korda madalamad. Abel toob näite täidise panemisest, mis haigekassa hinnangul maksab 15–27 eurot, tegelikult aga 52–73 eurot. EHL on seisukohal, et haigekassa pakutud piirhinnad ja arvutamise metoodika ei sobi.

Haigekassa hindade juures ei ole võimalik samal tasemel ravikvaliteeti pakkuda. Alla omahinna aga ei saa töötada ükski eraettevõte. Lisaks ei kajastu haigekassa piirhindades materjali-, haldus- ja kommunaalkulud, rääkimata tööjõu palga- ja koolitamiskuludest ning seadmete ja hambaraviinstrumentide uuendamisega seotud kuludest.

Haigekasse ei muretse, vaid leiab, et hüvitamine on kolme kuu jooksul lausa hästi käivitunud, täiskasvanute hambaraviks on haigekassaga lepingu sõlminud 127 teenusepakkujat. Esmatasandi talituse juht Külli Friedemann ütleb, et piirhinnad loodi referentskliinikute andmete põhjal – nendeks on Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliinik, Kaarli hambapolikliinik ja ODE Hambakliinik.

Piirhindade analüüs valmib alles selle aasta lõpus.

Uudeküll soovitab hambaravihüvitise siduda isikuga ja mitte hambaravikabinetiga – nagu süsteem varem toimis.

Tanel Kandle
toimetaja

14 sept.

Alkoholismi statistika – viina katk Eestis

Eesti Päevaleht käsitles 11–13.09 karmi teemat: joodiklust Eestis. Pole saladus, et alkoholikahjud ühiskonnale on summaarselt suuremad kui mis tahes illegaalse mõnuaine omad. Kuidas aga muuta suhtumist alkoholi?

Tervise arengu instituudi viimane alkoholi tarvitamist käsitlev uuring raporteerib, et inimesed häbenevad joomist tunnistada. Uuringus tehti nii telefoni- kui ka veebiküsitlus ning anonüümses keskkonnas julgeti tunnistada märksa suuremaid koguseid ning probleemidest räägiti avameelsemalt.

Üldiselt on igapäevaseid tarvitajaid vähe, ligi 5%. Kõige populaarsem jook on õlu, mida joob iga nädal kuni viiendik eestlasi, sagedamini meessoost, kuni põhiharidusega alla 30-aastased isikud. Veini joovad sagedamini alla 50-aastased kõrgema haridusastmega naised. Kangeid jooke on vähemalt mõnel päeval kuus tarbinud ligi kolmandik vastanutest. Uuringu järgi juuakse peamiselt seltskondlikel üritustel. Alkohoolikuid on TAI andmetel Eestis kuni 5% täiskasvanud elanikkonnast. Meeste seas on sõltuvus kaks korda levinum.

Eestis ei ole alkoholismi sundravi enam ammu. Ravi saamine ja järje peal püsimine on igaühe enda asi. Alkoholism on põhimõtteliselt eluaegne, seda ei saa välja ravida. Tagasilangused on raviprotsessi osa. PERH-i psühhiaatriakliiniku kuuenda osakonna juhataja psühhiaater Ants Kase sõnul on kaks valikut: nõustamine ja teraapia või tabletiravi (ka ampull). Siiski nendib ta, et alkoholism on käitumuslik probleem, mida ei saa tablettidega suuresti mõjutada.

Lootuse Külas saavad abi inimesed, kes ei pea tööl käima või ei suuda seda enam – programm kestab 10–12 kuud, mil keskuse territooriumilt lahkuda ei või. Lootuse Küla on kristlik organisatsioon, kuigi usku pöördumist otseselt kelleltki ei nõuta. Programm koosneb füüsilisest tööst ja sõltuvusprobleemiga tegelevatest õppetundidest. Toanaabrid valvavad ja toetavad üksteist, maja hoitakse ise korras ja ka süüa tehakse ise. Lootuse Küla asutaja Märt Vähi sõnul on alkoholismist vabanenute protsent läbi aastate u 68.

Kask ja Lootuse Küla inimesed nõustuvad, et ravi juures on oluline, et inimene saaks aru endast ja sellest, mis alkohol tema jaoks tähendab.

Psühholoog Jaan Saar ütleb, et alkohol ei ole kunagi joomise peamine põhjus. Kui elus on midagi üle või puudu, võtab koha alkohol. Olgu see siis lõõgastusvahend, ärevuse vähendaja või puudujäämiste kompenseerija. Probleem tekib siis, kui ilma enam ei saa.

Eelmise aasta augustist Viljandis tegutseva alkoholikabineti poole pöörduvad enamasti mehed. Seni üle 450 abiotsijast on umbes viiendik naisi. Kuigi ka joov mees on stigmatiseeritud, siis joodikust naisi peetakse eriti kohutavaks – seega nemad ka varjavad seda rohkem. Ravile minemist varjavad pea kõik. Kuigi alkohol pakub hetkelist leevendust, süvendab see olemasolevat probleemi (masendus, ärevus jne). Osa ravile jõudjatest teeb selle sammu mõne õnnetuse või suure muutuse pärast, näiteks on purunenud suhe või kaotatud töö. Kui füüsilisest sõltuvusest vabanetakse, jääb psühholoogiline sõltuvus siiski alles, seepärast on ravi suur osa probleemi selgeks tegemine ja uute käitumismustrite õppimine.

Tanel Kandle
toimetaja

13 sept.

Aastaid maad kaevandanud firma keeldub maaomanikele raha maksmast ja kaebas nad kohtusse

12.09.17 Eesti Päevalehes on lugu, milles sisaldub demokraatliku õigusriigi ühe põhimõtte äärmuslikus vormis näide. Nimelt on kohtusse pöördumine igaühele vaba ja seda võimalust võib kasutada erinevatel eesmärkidel.

Maaomanikud Aivar Tamm ja tema abikaasa sõlmisid 2006. aastal AS-iga Kiirkandur lepingu nende maal kaevandamiseks. Leping sõlmiti kümneks aastaks ning sealjuures arutati notari juureks üksikasjaliku lepingu kõik punktid ettevaatlikult läbi. Üks põhiline tingimus oli, et kui kaevandaja kümne aasta jooksul kokkulepitud mahus ära ei kaevanda, peab firma siiski tasuma kogu kokkulepitud mahu eest. Kiirkandur AS-i juht Tiit Ploom arvas ise toona, et nende maa kaevandatakse tühjaks kolme aastaga ning lubas perele tekkiva karjääri äärde liivarannagi tekitada.

2016. aastal, kui leping hakkas lõppema, hakkasid tekkima probleemid. Ploom soovis asja veel arutada ning väitis, et hind ei ole sobilik, maavara oli arvatust vähem ja lõpuks isegi selle kvaliteet halb. Ploom pakkus Aivar Tammele kokkulepitust palju väiksemat summat. Tamm tuli kaevandajale vastugi ja tegi ettepaneku, et pool summat tasutakse kohe, teine pool ajatatakse ning ta rendib oma maad ettevõttele edasi. AS Kiirkandur ei olnud millegagi nõus ja pakkus lõpuks, et ostab maa perelt ära ligi poole hinnaga, mida see maavarade poolest väärt on.

Enne, kui Tamm jõudis Kiirkandur AS-i lepingu rikkumise ja võla tõttu kohtusse kaevata, tabas teda üllatus, et ettevõte oli hoopis nende vastu hagi esitanud. Põhiline nõue on, et kohus tunnistaks kas heade kommetega vastuolu või ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuse tõttu tühiseks kümme aastat tagasi allkirjastatud lepingu põhilise punkti kokkuleppelise kaevandamismahu kohta. Kohus rahuldas ka ettevõtte nõude arestida kohtuvaidluse ajaks Tammede maa. Lisaks nõuab Kiirkandur AS, et pere maksaks tagasi neile lepingujärgselt pärast kaevandusloa saamist esimese 120 000 kuupmeetri pealt tasutud esimese osamakse 164 000 eurot, mis kanti Tammedele pika viivitamise järel. Pärast maksmist ei saatnud firma ka perele enam kaevandamise aruandeid ega lõhkamise teavitusi.

Arestitud maalt on vahepeal kadunud ka üks suur kruusavall, mille kohta tegi Aivar Tamm politseile ka avalduse. Tammede esindaja Ülar Maapalu nendib, et kaevandusfirma võib kohtuvaidluse aastate pikkuseks venitada ning pole kindel, kas firma selle lõpuks üldse enam eksisteerib või on varadest tühjaks kanditud. Maapalu pidas tähtsaks anda juhtumist laialdaselt teada kõigile, kes Kiirkanduriga asju ajavad. Tiit Ploom aga keeldus kohtuvaidlust sisuliselt kommenteerimast. Neid esindav vandeadvokaat Rivo Kaldvee keeldus samuti täpsustavatest kommentaaridest Kiirkandur AS-i ärisaladuse hoidmise nimel ning hoiatas ajakirjanikku selle avaldamise eest. Samuti taotles Kiirkandur AS kohtuvaidluse kinniseks muutmist.

Tanel Kandle
toimetaja

30 aug.

Narkomaanid surevad seal, kus pole süstlavahetuspunkte

23.08.2017 Eesti Päevalehe andmetel surevad Tallinna narkomaanid seal, kus pole süstlavahetuspunkte. Eesti suur narkosurmade suhtarv elanikkonnas on must häbiplekk Eesti jaoks. Oleme Euroopas selles mõttes esikohal ja vaja oleks radikaalseid meetmeid selle probleemiga tegelemiseks.

Narkootikumi üledoosi tõttu sureb enim inimesi Lasnamäel ja Põhja-Tallinna tipus – magalapiirkondades, kus elavad sotsiaal-majanduslikult kehvemal järjel inimesed ning ühtlasi puuduvad süstlavahetuskeskused, selgub politsei statistikast.

2017. aasta jaanuarist juulini suri uimasti üledoosi tõttu 63 inimest, neist 38 Tallinnas, sealhulgas 15 Lasnamäel ja 10 Põhja-Tallinnas. Põhja-Tallinna probleemseim piirkond on Sitsi asum, kuhu püütaksegi avada süstlavahetus- ja nõustamiskeskust. Saatuslikuks sai poolteist aastat tagasi suletud Erika tänava keskus ja sellele järgnenud vaidlused uue avamise üle. Pikaaegne aidsiennetustöötaja ja endise Erika tänava keskuse eestvedaja Nelli Kallikova sõnul on tulemused ka kohe näha. Tõrked ennetustöös avalduvad kohe statistikas. Tänavu on hakanud taas suurenema nii HIV-sse nakatumiste kui ka üledoosist põhjustatud surmade arv. Kuigi vastuseisjad on lausa väitnud, et Sitsi piirkonnas ei ole sõltlaste probleemi, näitab statistika siiski seda, et sõltlane tarvitab narkootikumi üsna ostukohas kohe pärast ostu sooritamist. Ka üledoos juhtub ostukohale väga lähedal. Seega toimub Sitsi asumis ka narkootikumide müük.

Tallinna linna ainuke süstlavahetuspunkt asub kesklinnas Lastekodu tänaval, kus toimub ka sotsiaal-psühholoogiline nõustamine. Kesklinna piirkonnas ei ole sel aastal olnud ühtegi üledoosist põhjustatud surmajuhtumit.

Tervise arengu instituut (TAI) on leidnud ruumid Sitsi tänava elumajas, kuid selle elanikud on keskuse avamisele vastu ning lubanud kasvõi kohtusse pöörduda. Neid toetab Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid, kes rõhutab, et riik ja linn peavad tegema koostööd ning toetab täielikult TAI soovi moodustada töörühm. Kui TAI loobub Sitsi 28 elumajasse keskuse rajamise plaanist, on Põhja-Tallinna linnaosa valmis suure panuse andma leidmaks hea lahendus kõikidele osapooltele. Kaljulaid leiab, et probleem vajab korralikku narkopoliitikat ning süüdistab nii valitsust juhtivat Keskerakonda kui ka sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööministrit Jegveni Ossinovskit loius suhtumises.

Politsei nõustub TAI-ga, et üle Tallinna oleks vaja kaheksat keskust, sh üht Sitsi piirkonda ja kaht Lasnamäele.

Tanel Kandle
toimetaja

18 aug.

Väikepõllumajandusel on keerulised ajad

15.08.2017 ajalehe Valgamaalane andmetel on väiketootja sunnitud töökäte puudusel oma lehmad Poola müüma. Arvatavasti ootavad neid igavesed karjamaad. Meie hinnangul peaks Eesti valitsus põllumeestele appi tulema ja aitama luua lahendusi. Miks mitte tuua näiteks tööjõudu Ida-Virumaalt?

33 aastat tagasi Valgamaale Helme valda kolinud väiketootja Ilan Ilisson pidi oma veerandsada eesti punast ja holsteini tõugu piimaandjat poolakatele müüma, sest pole lihtsalt inimesi, kes tahaks ja saaks hakkama lehmade lüpsmise ja vasikate talutamisega. Pakutud 800-eurone brutopalk ei toonud tublisid ja usaldusväärseid töökäsi ning talupidaja on nördinud, leides, et tänapäeva ühiskond ei soodusta laste tööharjumuste tekkimist ning vajaka jääb kohuse- ja vastutustundest.

Oma välja kujunenud kindlale klientuurile pakub Ilisson väga säästlikku tootmist, kus ühe tootmisest järele jäänut kasutatakse järgmise tegemisel – üleliigest piimast saab kohupiim, mille jääkidest omakorda juust, mis ühtlasi ka säilib kõige kauem. Tunne lehmade müügi pärast on kehv. Õnneks ei plaani oma koduses köögis väiketootmisega tegelev kõikjale oodatud piimamees pille päris kotti panna ning kavatseb toorainet sisse ostma hakata. Kas see end ära tasub, plaanib ta ajas vaadata. Ometi aitaks meest, kui väikestel tegijatel oleks mingi erisus suurtootjatest – mõni toetus või järeleandmine nõuetes. Ilisson toob võrdluse Prantsusmaa väiketootjaga, kes oma kaks korda kahemeetrises köögis tegi erilist juustu restoranide tarbeks, ning leiab, et ka tema võiks müüa seal, kus tahab, mitte vaid käest kätte. Mees soovib nõuete kehtestamisesse rohkem tervet mõistust.

Tanel Kandle
toimetaja

03 veebr.

Kogukonnameedia tähtis päev

Sel nädalal peab oma kolmandat sünnipäeva üks suurimaid kogukonnahäälinguid – Tartus tegutsev Generaadio. Generaadio pakub sünnipäevanädalal rikkalikku eriprogrammi, mille raames arutletakse nii kodanikuajakirjanduse üle, lastakse raadioeetris head muusikat, räägitakse putukariigist kui ka peetakse Genialistide klubis sünnipäeva.

Generaadiol on valminud ka tore äpp, mille kaudu saab veebipleieris saatejuhtidega otse suhelda. Raadio peatoimetaja Raik Sõster möönab, et kolme aasta jooksul on tõesti olnud Generaadio areng pidevalt tõusujoones ja loodetakse jõuda ka palgaliste töökohtade loomiseni. Sünnipäevanädalal on aga põhifookuses mitmekesine raadioprogramm ja vabatahtlikud raadiotegijad, kelle arv on samuti viimase aastaga suurenenud.

Generaadio programmijuht Mari-Liis Leis ütleb: «Meie peamine väljakutse on jätkata Tartu kogukondadele ja subkultuuridele olulise platvormi pakkumist, säilitades samal ajal saatetoimetajate õhina.» Leisi sõnul uued saatejuhid hästi kohanenud ja eetrihirm kadunud kiiresti.

Generaadio on Tartu sõltumatu kogukondade raadio, mille missioon on pakkuda eri kogukondadele ja subkultuuridele kõlapinda ja kõneplatvormi, ühendades, lähendades ja mitmekesistades vaatenurki ühiskonnas toimuvale, levitada Eesti muusikute ja artistide loomingut, iseäranis aidata alustada ja leida publikut ning anda kõigile raadio- ja plaadikeerutamishuvilistele võimalus oma oskused proovile panna.

Kohaliku Info Keskus õnnitleb Generaadiot kolme tegutsemisaasta täitumise puhul. Meie toimetuse arvates on kogukondlikul ajakirjandusel tähtis roll, eriti kodanikuühiskonna aspektist lähtudes. Kohalikel ja kogukondlikel alustel põhinevad väljaanded näevad asju vahetult ja neil on võimalus ning tahe süübida kajastatavatesse teemadesse suurema põhjalikkusega, sest seda ei sunni teemade kajastamise kiirus, mis on tavapärane n-ö klikimeediale.

Mis peamine, kogukondlik meedia põhineb enamasti vabatahtlikkusel. Kuigi Generaadiol on plaan luua palgalised töökohad, siis on kindlasti nende senine tegevus näidanud, et inimesed teevad seda ühiskondlikkust missioonitundest, just nagu meiegi toimetus. Kuid missioonitunne tagab hea, südamest tuleva ajakirjanduse, mille eesmärk ei ole lihtsalt kajastamine, vaid süveneda ja välja uurida tõde, sest lugejatel on õigustatud ootus teada, mis tegelikult sünnib.

Kohaliku Info Keskus soovib Generaadiole väljaannetele jõudu ja jaksu ka edaspidiseks!

Tanel Kandle
toimetaja

20 sept.

Omavalitsused peavad politsei puudumisel palkama turvafirmasid

Korra tagamiseks ja politseinike nappuse ajendil on omavalitsused sunnitud palkama turvafirmasid, vahendab Eesti Päevaleht. Üheks näiteks on Paldiski linn, mis koostöös Paldiski ettevõtjate liiduga oli sunnitud palkama turvafirma G4Si, et linnas oleks ööpäev läbi tänavatel vormis isikud patrullimas. Paldiski linnapea Tiit Peedu sõnul ei jäänud midagi muud üle, kui palgata turvafirma, sest politseinikke ööpäevaringselt linnas patrullimas ei ole.

Pole täpselt teada, kui paljud omavalitsused veel turvafirmade abi on olnud sunnitud otsima, kuid G4Si sõnul on neil leping üle kümne omavalitsusega ja samuti on mõned G4Si konkurentide teenindada. Arvestades, et Eestis on  pisut üle 200 omavalitsuse, võib eeldada, et vähemalt 10% on olnud olukorras, kus korrakaitse tagamiseks on tulnud võtta vastu otsus palgata turvafirma.

Kohalike omavalitsuste juhid ei soovi otseselt politseid kritiseerida, kuid peavad oluliseks, et vallas või väikelinnas oleks ööpäev läbi kord tagatud. Vormiriietuses ametiisikutel on ka heidutav mõju, mundrimeeste nägemine hirmutab halbade kavatsustega inimesi. Enamasti palgataksegi turvafirma lisaturvatunde loomiseks, kuid erandiks võib tuua Keila linna, kus linnavõim palkas turvafirma, et ohjeldada lauluväljakut rüüstanud kampu.

Kuid oluline on märkida, et turvafirmade töötajatel on õigus kasutada ainult sõnajõudu, igasugune sanktsioneerimine on turvameestel keelatud. Loomisel on uus seadus, mis annaks turvafirmadele rohkem õigusi avaliku korra tagamiseks. G4Si valvedivisjoni direktori Villu Õuna sõnul kinnipidamise õigust ei taotleta, kuid turvateenistujatel võiks olla õigus isik tuvastada.

Kohaliku Info Keskuse toimetus loodab, et haldusreformi käigus pöörab riik tähelepanu ka piirkondade turvalisusele ja korrakaitse tagamiseks raha kokku ei hoita.

Tanel Kandle
toimetaja

08 juuni

Soomlased õnneks julgevad Eestisse investeerida

Kuigi julgeolekuolukord Ida-Euroopas on pingeline, soovivad soomlased Eestisse uue tehase ehitada ning kulutada selleks suurema koguse raha. See on väga hea uudis ja tunnustus eesti naistele ja meestele, kes oskavad hästi tööd teha.
Soome kontsern Metsä teatas nimelt täna saja miljoni euro suurusest investeerimisprogrammist, millest pool kulutatakse Eestis uue vineeritehase ehituseks. Soome toormaterjalist vineeri tootma hakkav tehas käivitub tuleva aasta lõpus ja loob kuni 200 töökohta. Eestisse investeerimise põhjus on kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja meie lähedus Euroopa turgudele. Tehase asukoht pole veel välja valitud, läbirääkimised alles käivad. Huvitav on see, et puidumaterjal hakkab siia ilmselt saabuma hoopis Venemaalt, kust tuleb lõviosa Soome puiduimpordist.

Jörgen Pillau
toimetaja

26 veebr.

Oleme tõsises mures Ida-Virumaa masskoondamiste pärast

Viru Keemia Grupp teatas hiljuti Kiviter-tehnoloogial põhinevate põlevkiviõli tootmisseadmete konserveerimisest, mistõttu tuleb koondada ligi 500 töötajat. Naftahinna madalseisu ja praeguse poliitika jätkudes on koondamisi suure tõenäosusega oodata ka teistes õlitehastes. On selge, et mida rohkem inimesi koondatakse, seda lähemal on piirkond sotsiaalsele kriisile.

On märgitud, et kriis ei ole vältimatu ja kõne alla võiks tulla vähemalt kolm lahendust:

1) nutikam regulatsioon põlevkivitööstuses,

2) metsandussektori taassünd,

3) uute tööstuste teke.

Kulla valitsus, palun püüdke vältida tühje loosungeid ja soovmõtlemist. Siililegi on selge, et need kaunid lahendused ei sünni kuude ega võibolla isegi aastatega. Kuidas peavad koondatud inimeste hulgad oma peresid vahepeal ülal pidama? Jutt on piirkonnast, kus rahulolematuse kasv võib osutuda Eesti jaoks strateegiliseks ohuks.

Kutsume valitsust üles kriisimeetmete ettevalmistamisele seoses Ida-Viru masskoondamistega. Ei populismile ja poliitilisele kanapimedusele!

Jörgen Pillau
toimetaja

15 dets.

Hea uudis Viljandi külje all oleva Viiratsi rahvale

Viiratsi Saeveski investeerib 10 miljonit eurot saematerjali tootmise suurendamisse. Kohaliku Info Keskus loodab, et seoses toodangumahu kasvuga pakutakse ka enam töökohti kohalikule rahvale, kes saavad seeläbi rohkem tööd ja leiba.

Nordwoodi kaubamärgi all tegutsev AS Viiratsi Saeveski investeerib 10 miljonit eurot jämepalgi saagimise tehnoloogiasse. Muudatuste tulemusena on Viiratsi Saeveskis võimalik töödelda senisest suurema läbimõõduga toorainet. Tootmisvõimsus kahekordistub tasemele 200 000 m3 saematerjali aastas. Tooraine piiratud kättesaadavust arvestades on lähiaastate planeeritav toodangumaht 160 000 m3 saematerjali aastas.

Esimeses etapis 2015. aastal investeeriti palkide sorteerimisliini ja laoplatsidesse. Teises investeeringu etapis 2016. aastal toimub saematerjali sorteerimisliini ümberehitus ning 2017. aastal valmivad jämepalgi saagimisliin ja täiendavad saematerjali kuivatid. Nordwood on kolme saetööstuse, AS Viiratsi Saeveski , AS Aegviidu Puit ja AS Viru-Nigula Saeveski, ühine kaubamärk. Toodangumahult on Nordwood Eesti suuruselt teine saematerjali tootja. Toodetud saematerjal leiab kasutamist kodumaal ja eksportturgudel nii ehituses kui toorainena puidutööstustes.
Saeveskite emaettevõtted on Eesti kapitalil põhinevad ja juba üle 20 aasta edukalt puidutööstusgruppidena tegutsenud RAIT AS ja LEMEKS AS, kontsernides on kokku ligi 850 töötajat. Ettevõtted on orienteeritud ekspordile ning tegutsevad erinevatel turgudel Euroopas, Aasias, Venemaal, Austraalias. Puidutööstusgruppide tuntumateks kaubamärkideks on Raitwood, Parkwood, Palmako, Imprest, Pinest, AP Mets, Lemeks, Nordwood.

Ettevõtjad, palun võtke eeskuju ja investeerige regioonidesse!

Jörgen Pillau
toimetaja

22 jaan.

Ülekohus Kunda apteegiturul

Kunda proviisor Tiina Salusaar on sattunud Leedu apteegiketi Euroapteek rünnaku alla ja teda ähvardab väljatõstmine oma apteegist – loe lähemalt SIIT

Jälgime väga tähelepanelikult, mis toimub meie linna apteegiturul ning kas riik astub samme kohaliku väikeettevõtluse ja tervishoiupõhimõtete kaitseks apteeginduses või mitte. Tiina Salusaar on lugupeetud ja pühendunud kogukonna liige ning seetõttu kavatseme kõnealust teemat kajastada ka edaspidi.

29 sept.

Mõtisklusi munitsipaalpangandusest

Oleme viimasel ajal lähemate kaasamõtlejatega päris mitmel korral sattunud arutlema munitsipaalpanganduse võimalikkuse üle. Sageli ka selles valguses, mis puutub esimese vabariigi ajal laialt levinud ühistegevusse nii kaubanduses kui ka panganduses. Meie toimetusele on viimasel ajal hakanud tilkuma infokilde, mis praeguse aja ühistegevuses peituvaid ohte üsna ehmatavates toonides näitavad. Enne kui aeg nende avaldamiseks küps on, toome välja valiku peamistest arutelupunktidest seoses munitsipaalpangandusega. Suhteliselt hüplikult, eelkõige sooviga lugeja vaimu ergutada. Olete oodatud kaasa mõtlema.

Read More

13 nov.

Soojahinna sünnipäev

Praeguseks on möödunud aasta hetkest, kui Kunda linn oma soojahinnaga esile kerkis. See aasta on olnud pöörane. Keegi meist ei osanud oodata, et enda seisukohtade eest väljaastumine niivõrd tõsiste leidudeni viib.

24. oktoobril 2011 teatati Kunda linna veebilehel lakooniliselt, et 1. detsembrist 2011 tõuseb Kunda linnas soojuse piirhind 46 protsenti. Kolm päeva hiljem tegin ma avaliku pöördumise oma blogis ning küsisin – miks. Mulle, mitmelapselise pere toitjale, muidu toime tulevale inimesele, tundus see ränk. Infot- miks ja mis alustel- polnud kusagilt võtta. Mind ärritas väga, et rahva seas käärinud arutelule ei järgnenud linnavalitsuse poolt mingit reaktsiooni. Hiljem väideti, et selle asemel tehti hoopis tööd.

Read More

17 aug.

Kuhu kadus Kunda soojatootmises tekkinud raha?

Kui Kunda Elamu ja Märt Otsa teemal ilmus Postimehes artikkel selle kohta, kuidas Ots ja tema partnerid sentide eest Kunda Elamu ostsid ning kohe peale seda varad 44-kordselt üles hindasid, siis kommenteerisid asjaosalised, et tegelikult ei olnud asjad nii. Otsa sõnul ei olnud seda raha reaalselt olemas, vaid kuna Kunda Elamu suurendas omakapitali, siis tuli kajastada seda ka protsentuaalselt Klingsori (100% Ots) raamatupidamise aruandes.

Ka ettevõtte juht ja raamatupidaja Priidu Vilmer nentis, et tegu olla olnud pelgalt raamatupidamisliku kasumiga.

Kui aga vaadata kogumina Märt Otsa suuromanduses oleva Wille Service’i ja alates 2003. aastast ka Kunda Elamu aruandeid ja rahade liikumisi, siis räägivad faktid teist keelt.

Read More

13 aug.

Miks ei ole tehtud Kunda soojatootmisse vajalikke investeeringuid?

Konkurentsiamet ei ole soojuse hinna kooskõlastamisel kohelnud ettevõtteid võrdselt. Amet on küll kehtestanud hinna kooskõlastamise põhimõtted, kuid pole neid rakendanud nii, et oleks tagatud läbipaistev ja kõiki tootjaid võrdselt kohtlev hinna kooskõlastamine.

Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 4. märts 2011 “Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel”

Tehtud investeeringud

Enne seda, kui asume vaatama, kuidas Märt Ots ja osanikud aastate jooksul erinevatest firmadest raha välja pumpasid, heidame korraks pilgu n-ö tehtud  investeeringutele. Me üldse ei välista, et meie amatöörlikus arvestuses võib mõni pisiviga olla, aga suurt pilti see ei muuda. Pooleteisest miljonist kroonist sai paarkümmend miljonit krooni justkui nõiaväel – paraku Kunda soojatarbijate arvelt.

Read More

07 aug.

Kas Konkurentsiameti juht on Kunda elanikke aastaid ninapidi vedanud?

§ 1. Energiaturu Inspektsioon

(1)   Energiaturu Inspektsioon (edaspidi inspektsioon) on valitsusasutus Majandusministeeriumi valitsemisalas, mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Energiaturu Inspektsiooni põhimäärus

Kunda linn ja selle elanikud on pikki aastaid kandnud kahju ebasoodsate tehingute tõttu, mida tehti soojaettevõtte Kunda Elamu ja endise Energiaturu Inspektsiooni ja praeguse Konkurentsiameti juhi Märt Otsa suuromanduses olevate ettevõtete Wille Service ja Klingsor vahel.

Ajakirjanduse vahendusel ja Kohaliku Info Keskuse diskussioonides on korduvalt püütud seletada, et Kunda Elamu oli ühel hetkel, 1999. aastal, sundseisus ning vajas hädasti erakapitali tuge, et tagada kvaliteetne soojaenergia pakkumine Kunda linna tarbijatele. Tegelikult paistavad asjad olevat hoopis teistmoodi. Kvaliteetsest ja efektiivsest teenusepakkumisest oli asi üsna kaugel ka kümme aastat hiljem:  veel 2009. aastal kinnitas Konkurentsiamet, et Kunda Elamule kuuluvate soojatrasside kadu on enam kui 30%.

Read More