26 aug.

Sularaha väljavõtmise teenus kolib poodidesse

Misso vallas olev Coopi ketti kuuluv A ja O kauplus on Tallinnast kaugeim koht, kust inimesed sularaha saavad välja võtta, kirjutas Maaleht. Seega võib öelda, et pangaautomaadid maapiirkondades on minevik.

Coop Eesti Keskühistu hakkas Skandinaavia pankade maakohtadest lahkumise mõjul andma väikelaene, ning võimaldama poest sularaha saada. Pangad, mis on otsustanud vähese asustusega piirkondadest oma automaadid ja kontorid likvideerida, vaatavad aga Coopile altkulmu. Meie hinnangul on see kohalikele inimestele vaieldamatult hea. Ja nutikas lahendus Coopi poolt.

Misso A ja O kaupluse juhataja Ilme Lang klientide puuduse üle ei kurda. Kliente, kes sularaha väljavõtmisest on huvitatud, jätkub.

„Sularaha võetakse välja isegi ainult kaks eurot, et osta bussipilet ja sõita Võrru, et sealt siis suurem kogus sularaha, näiteks pension, välja võtta,“ rääkis ligemale pool sajandit kaubanduses töötanud ja kauplust juhtinud Ilme Lang.

Teenuse vajalikkust kinnitab ka Kohaliku Info Keskuse Misso kaastööline, kelle sõnul on elanikud teenuse suhtes positiivselt meelestatud. „See aitab piirkonnal säilitada teatud konkurentsivõime ja naljaga pooleks öeldes, inimestel on ikkagi tunne, et veel oleme tsiviliseeritud maailma osa,“ sõnab ta.

Pankade hukkamõistev pilk Coopi suunas, võib olla tingitud konkurentsi pelgamisest, sest ka Swedbank on mitmete valdade, poodide ja ühistutega koostööle asunud ja hakanud võimaldama poodidest sularaha väljavõtmist. Kahtlemata on tegemist vajaliku teenusega, olenemata sellest, kes on teenuspakkujaks. Kui automaat on maakohas säilinudki, saavad väiksemad kupüürid kiirelt otsa ja enne järgmist täitmist on sageli automaat võimeline vaid 20- ja 50-euroseid rahatähti väljastama. Swedbank pakub antud võimalust ligi neljakümnes kohas ja raha saab välja võtta teenustasuta. Coop pakub võimalust 350-s kohas üle Eesti ja võtab teenustasu 2% summalt, mis siiski on odavam, kui raha võtta välja automaadist, mille klient ei olda.

Võib loota, et valdu liitev haldusreform meelitab ka pangad uutesse suurvaldadesse tagasi või innustab ka teisi panku poest väljavõtmise teenust pakkuma. Positiivselt võib ka mõjuda Nordea ja DNB otsus Balti riikides jõud ühendada ja luua uus pank, mille peakontor tuleb Eestisse.

Kohaliku Info Keskus jääb lootma, et sularaha väljamakse teenus, olenemata teenuspakkujast, jõuab ka nendesse piirkondadesse, kus antud võimalust hetkel pole.

Tanel Kandle
toimetaja

05 aug.

Uurimisorganid kohalikus poliitikas

Paide linna asutatud SA Paide Haldus on sattunud keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo luubi alla. Büroo juht Mati Ombler näeb sihtasutuse tegevuses võimalikku huvide konflikti ning jagab kirja teel soovitusi (korraldusi?) olukorra muutmiseks, sest sihtasutuse nõukogusse kuulub suur osa linnavolikogu liikmeid, vahendab BNS. Read More

20 juuli

Ärgem jätkem laste elusid juhuse hooleks!

Ilusal suvepäeval, teisipäeval, 19. juulil, tuli kurb uudis, et nädalavahetusel Antslas ümber kukkunud puuskulptuuri alla jäänud kuueaastane poiss suri haiglas. Artiklite pealkiri sisaldamas sõnapaari „hukkus laps“ on justkui muutumas igapäevaseks nähtuseks, mis riivab valusalt silma.

Õnnetuse ajal peeti kohaliku kultuuri- ja spordikeskuse õuel noori muusikuid koondava Hauka Rocki lõpulaagrit. Skulptuurid olid sinna tehtud eelmisel suvel kui peeti puuskulptuuride päevi ja kunstitudengid harjutasid puutüvede peal kätt. Kujud ei olnud kinnitatud, ning õnnetuse hetkel väidetavalt turnisid nende otsas lapsed.

Õnnetus ei hüüa tulles, kuid õnnetuse või ohtliku olukorra tekkimist saab enamasti ennetada ja vältida, ka selle juhtumi puhul. Ühelt poolt on ju kerge süüdistada skulptuuride eest vastutajaid, miks ei kinnitatud neid maa külge? See on igati õigustatud küsimus, kui arvestada, et tegemist oli kultuuri -ja spordikeskuse õuega, kus veedavad aega ka lapsed.

Teisalt ei pruukinud ei puuskulptuuride päevade korraldajad ega kujude autorid ette näha, et keegi kujude otsa turnima läheb. Sestap on väga oluline roll ka lapsevanematel endil, lisaks lapsel silma peal hoidmisele on tähtis ka ennetustöö, selgitada lapsele, mis on ohtlik.

Juuli alguspoolel juhtus koolilapsega mängumaal Vudila raske õnnetus, ning laps suri hiljem haiglas. Veel traagilisemaks muudab sündmuse asjaolu, et vaid üheksa-aastane poiss oli mängumaale läinud sõbra sünnipäevale. Ka kevadel, mis peaks olema ärkamise ja õidepuhkemise aeg, kustus traagilisel kombel kolme koolieeliku elu. Valgamaal jäi veoki tagaratta alla rattaga sõitnud viieaastane poiss, Raplamaal hukkus teepervel seisnud haagise tagant välja jooksnud laps, Tallinnas suri garaažiukse alla jäänud nelja-aastane poiss.

Liiklusõnnetuste puhul võib oletada, et tugevama suurem tähelepanu, vanema järelvalve ja tõsine selgitustöö võimalikest ohtudest oleks võinud laste elud päästa. Loomulikult ei tea, kas ennetustöö oleks lapsed säärastest tragöödiatest säästnud ja kas olid need pelgalt juhuslikud õnnetused, kuid üks on kindel, lapsed on meie kalleim vara, kelle elu ei peaks langema juhuse hooleks.

Väikelaste eludega lõppevate õnnetuste muutumine trendiks ei peaks äratama kogu ühiskonda pelgalt vaatama, mis on pildil valesti, sest vale pilt on kõigilegi ilmselge, vaid keskenduma analüüsile, miks on pilt valesti ja mida peab tegema teisiti? Säärased õnnetused ei tohi korduda. Rõhutan, ma ei taha kedagi süüdistada, seda teha on kõrvalseisjal alati liiga lihtne. Ütlen vaid, et hooligem üksteisest ja märgakem võimalikke ohtusid, märkamine võib päästa elusid.

Tanel Kandle
toimetaja

22 apr.

Probleemid seoses Viru-Nigula koolibussiga

Kaido Veski 22.04.13 09:04

Lp Ülle Viller, Ervins Veitsurs ja Karin Nasikovski

Juba mõnda aega on Viru-Nigula vallas valitsenud probleem, kus mõned õpilased ei saa arvestada koolibussiga ning sellest lähtuvalt turvalise kodu ja kooli vahelise liiklemisega. On esinenud intsidente, kus algklasside lapsi jäetakse bussijuhi suva järgi bussipeatusesse ning nendega käitutakse väga ebapedagoogiliselt sekkudes kummalise retoorika abil isegi klassijuhataja töösse. Näiteks on bussijuht öelnud lapsele, et ta ei võta teda bussi peale kuna tal on halvad hinded või on kooli minev poisike bussijuhi hinnangul üleüldiselt halbade käitumismaneeridega või hoopiski liiga räpane. Seoses sellega on lapsevanematel tekkinud üsnagi õigustatult järgnevad küsimused:

Read More

24 aug.

Kolm küsimust Märt Otsale

Kaido Veski 24.08.12 16:56

Lp. Märt Ots,

Kuidas läheb?

Saatsin Teile juba kaks ja pool nädalat tagasi kolm küsimust seoses Kunda soojateemaga, kuid pole senini nendele vastuseid saanud. Milles on asi? Lugesin tänasest Postimehest, et tervitate meie teemakäsitlust, kuid pole ise midagi valesti teinud. Väga tore, kuid miks te siis nendele küsimustele vastata ei taha ja väldite selgituste jagamist?

Panen oma eelmise kirja igaks juhuks siia uuesti.

Read More

18 aug.

Kaheksa küsimust minister Juhan Partsile

Kaido Veski 18.08.12 16:56

Minister Juhan Parts ütles 26.01.2012 Postimehele: “Kindlasti tuleb aga asja uurida, kui tekib väiksemgi kahtluseuss Konkurentsiameti erapooletuses.”

See oli peaaegu aasta peale seda, kui Riigikontroll oma aruandes Riigikogule selgesõnaliselt välja ütles: “Konkurentsiamet ei ole soojuse hinna kooskõlastamisel kohelnud ettevõtteid võrdselt.”

Võttes arvesse kõiki selle aasta jooksul avalikuks saanud asjaolusid Konkurentsiameti juhi Märt Otsa osalusel Kundas tehtud soojaärist, küsivad Kunda elanikud minister Juhan Partsilt järgmised küsimused:

Read More

26 jaan.

Monopolide valvaja omas Kundas monopoli?

Kaido Veski 26.01.12 20:57

Lp Anne Tasuja, Riina Sooäär, Priidu Vilmer, Arvo Vainlo, Allar Aron ja Jaak Jalakas.

Neljapäevases Postimehes (26.01.) ilmus Tuuli Kochi sulest artikkel pealkirjaga “Monopolide valvaja omas ise monopoli.” Sellest võib lugeda erinevate daatumite kõrval üsna kummastavaid fakte Kunda soojamajanduse hetkeolukorda mõjutanud otsustest. Artiklit võib lähemalt lugeda siit: http://www.e24.ee/716680/monopolide-valvaja-omas-ise-monopoli/

Sellega seoses on tekkinud küsimused, millele loodan õige pea saada teilt piisavalt lihtsalt sõnastatud vastused.

  1. Millistel põhjustel maksti 2001. aastal sisuliselt Kunda linnaelanike taskust Wille Service OÜ-le 536 365 krooni leppetrahvi?
  2. Mis olid need objektiivsed põhjused, miks Kunda linnavolikogu otsustas aastal 2002 Kunda Elamu AS-i maha müüa ja miks just sellise hinnaga?
  3. Kes praegustest ja endistest Kunda poliitikutest kuulusid mainitud sündmuste toimumisajal Kunda Elamu nõukogusse?
  4. Milline on Teie isiklik hinnang olukorrale, kus oma sissetulekutest väga suure osa soojakuludeks maksev Kunda linnakodanik peab tagantjärgi ajakirjanduse vahendusel teada saama, et linna soojamajandus sisuliselt tema enda raha eest, turuhinnast 44 korda odavamalt energiaturu inspektsiooni juhile maha müüdi?

Küsimused ja vastused nendele avaldatakse Kohaliku Info Keskuses (www.kohalik.info).

Ette tänades

Kaido Veski
Kohaliku Info Keskus

Read More

15 dets.

Millega põhjendatakse otsust tõsta aastast 2012 Kundas maamaksu piirmäära?

Kaido Veski 14.12.11 21:35

Lp Kunda linnavolikogu liikmed Heldur Lahne, Jaak Jalakas ja Vladimir Parovart.

Esmaspäeval, 12. detsembril tõstis Kunda linnavolikogu teie ettepanekul 2012 aastal maamaksu piirmäära 2,5% peale maa maksustamishinnast aastas. Seoses sellega on minul ja ka paljudel teistel linnakodanikel tekkinud küsimused, milledele loodame õige pea saada piisavalt lihtsalt sõnastatud vastused.

  1. Millega te põhjendate niigi meeletult kasvavate kodukulude foonil maamaksu tõusu vajalikkust Kundas?
  2. Mis on selle põhjuseks, et hiljuti lõppenud Kunda linna läbiva tee remondi esimene osa kohaliku linnavõimu juures nõnda palju probleeme tekitab?
  3. Mis oli põhjuseks, et teie omavaheline kokkulepe hääletamisel Kasemäe põiktänava avamiseks ei toiminud?

Küsimused ja vastused nendele avaldatakse Kohaliku Info Keskuses (www.kohalik.info) rubriigis Kodanik küsib.

Ette tänades!

Kaido Veski
Kohaliku Info Keskus

Read More

14 dets.

Millisel määral mõjutab 12.12.2011 linnavolikogus vastu võetud maamaksu tõusu puudutav otsus Kunda inimese rahakotti?

Kaido Veski 14.12.11 15:46

  1. Kui palju laekub maamaksust linnaeelarvesse raha?
  2. Kui palju laekub ettevõtetelt ja kui palju eraisikutelt?
  3. Kui suur on hinnatõus tüüpilises kolmetoalises korteris (ca 60 m2) elavale perele?
  4. Kui suur on hinnatõus Koidu tänaval keskmises eramajas elavale perele?

Palun võimaluse korral vastused välja tuua summadena – enne, nüüd ja vahe.

Ette tänades!

Kaido Veski
Kohaliku Info Keskus

Read More

27 okt.

Avalik pöördumine Kunda linnavalitsuse poole

Kaido Veski 27.10.11 16:53

Va Allar Aron

Esmaspäeval, 24. oktoobril avaldati Kunda linna veebilehel teade, et alates 1. detsembrist 2011 tõuseb Kunda linnas maagaasi hinnast tingituna soojuse piirhind. Kui senine piirhind oli 51,12 €/MWh, siis uueks hinnaks saab olema 74,73 €/MWh. Lihtsad arvutused näitavad, et seda on enam kui 46% rohkem kui seni. Võttes aluseks praegust majanduslikku olukorda ning tundes muret väga paljude, juba praegu oma kommunaalmaksete eest võlgu olevate inimeste pärast ning ka nende pärast, kes hetkel üsna õhukesel võlgu-jäämiseta-toime-tulemise-piiril vaaguvad, tundub tänavune talv üsna kurb tulevat!

Sellega seoses soovin vastuseid alljärgnevatele küsimustele:

  1. Milline on Teie isiklik seisukoht selles tavakodanike jaoks tõsiselt põhjendatud mures?
  2. Miks erineb piirhind piirkonniti niivõrd suures ulatuses?
  3. Miks on hinnatõus protsentuaalselt piirkonniti niivõrd erinev?
  4. Mida olete ette võtnud, et seda hinnatõusu pidurdada, edasi lükata või soojaettevõttele kas või võimalikult ebamugavaks teha?

Eeldan, et omate kõne all oleva ettevõtte esindajate kontakte ning soovin, et sõnastate vastused kõikidele esitatud küsimustele ise ja viivitamata.

26 linnakodaniku nimel
Kaido Veski

Read More