Seekord mõtlesin, et võtan jõulud inimese moodi vastu, tõin kuuse, otsisin kapi ülemiselt riiulilt tolmunud kuuseehted välja, nühkisin puhtaks ja riputasin üles. Nagu lapsepõlves. Jõulud on tagasivaatamise pühad, mina mingi ostuhullusega kaasa ei läinud, turult võtsin seaprae jaoks kamaka liha ja hapukapsaid, verivorsti ma ei söö, see maitseb ja näeb välja nagu sitt, seda on elus niigi küll. Liitrise valge viina võtsin, seda peab kodus olema, arstirohuks, mine tea, lõikad näppu, siis on vaja millegagi desinfitseerida. Aga plaan oli jõulud kainelt mööda saata.

Novot, telekas mängib, tuba kuuselõhna täis ja siis kell 7 õhtul koputatakse uksele. Mõtlesin, et milline naisterahvas nüüd asjast aru ei saanud, mul on enesega olemise aeg, läksin uksele, tegin selle lahti ja põmaki – ukse taga seisab jõuluvana.

Ütlesin talle, käi perse, tont, tõmbasin ukse kinni, habemik pani jala ukse vahele ja ütles: “Anna andeks, Jukka, mul oli vaja rääkida, ma loodan, et sina ei tõuka mind ära.” Siis vajus mul karp lahti – need vesihallid nukrad silmad, muidugi, ja järgmisel hetkel olime üksteise embuses ja kallistasime.

Kutsusin Mati Karlovitši tuppa, pikka aega polnud kohtunud, ta tõmbas valge habeme eest ja vajus tugitooli. “Jukka, ma ei ole süüdi,” ütles ta. “Ma tean, Mati Karlovitš,” ütlesin vastu. Tõin kapist Viru Valge ja panin lauale. Näed, süda nagu ütles, et seda võib vaja minna. Alaveri-poiss, vana sõber, meil on olnud ühiseid ja toredaid aegu. Lõikasin seaprae lahti, valasin pitsid täis, lasime litaka ära ja siis lihtsalt vaikisime.

Hea oli Mati Karlovitš kõiges süüdi teha ja eesti suusatamine kaardilt kustutada. Hävitada mees, kes on endast maailma suusatamisele kõik andnud. Veerpalu karjääri algusaastatel meil ei olnud midagi, suuski, suusaasaapaid, suusamääret, 1992. aastal Albertville’i taliolümpiamängudel, kui Andrus sai 10 km klassikas 21. koha, olid tal Visu suusad ja määrde asemel kasutasime parafiini. Siis vaatasime Alaveriga üksteisele otsa ja mõistsime, et nii ei saa.

Siis hakkasime kuseärikateks. Vana valge külmikuga Ford buss oli mul tollal, lasime külje peale kollased kusetilgad teha, kes teadis, see teadis, teised kõik mõtlesid, et apelsinimahl, aga kes asjaga kursis, said muidugi aru. Autokülmikus olid külmutatud kusi, 1993 võis juba öelda, et kelle kust meil autos küll ei olnud. Harri Kirvesniemi kust, Lukaš Baueri oma,  Sami Jauhojärvi, Anders Södergreni ja- ja Johan Olssoni kust. Haruldustest oli meil Odd-Björn Hjelmeseti ja isegi Giorgio di Centa kust. Mul oli isegi mingi aeg plaan kusemuuseum teha, aga see jäi kuidagi soiku.

Asi nägi välja nii: suusataja annab meile enne dopingu võtmist oma puhast kust, siis paneb dopingulitaka ära, sõidab distantsi ära, meie võtame tal kahtlase kuse põiest ära ja paneme puhta asemele tagasi, dopingukontrollile lastakse topsi head ja puhast kraami. Muulaks oli Veerpalu, tal oli toona külje peal selline auk tehtud, sinna käis lehter sisse, pärast võistlusi kusesid kõik ennast tema sisse tühjaks, siis käisid kiiresti meil autost läbi, panime puhta kuse asemele ja korras!

Sealtmaalt sai eesti suusatamine uue hingamise. Meil oli raha, varustust, määret, me saime reisida, poisse treeninglaagritesse saata.

Pikalt purjetasime, kuni 2011-ni, siis läks kõik perse, Veerpalu andis positiivse dopinguproovi. Ta jäi mune sügama ja ei jõudnud ennast tühjaks kallata, dopingukütid lendasid peale, Andrusel oli põis lõhkemas, see oli Norra, Soome ja Valgevene koondise kust silmini täis. Aga Andruse väide, et tema pole dopingut suu sissegi võtnud, oli õige. Andrus oli puhas poiss. Ta ei joonud kust, see oli meil kontrolli all.

Seda Norra, Soome ja Valgevene koondise kust Veerpalu oma pähe uuriti ikka kaua. Pilve Aivar tõestas lõpuks ära, et see ei ole mingi inimese kusi.

Tunni vaikisime, mis sa ikka teada asju üle räägid, siis Mati Karlovitš tõusis, ütles, et oli hea näha, tõmbas habeme näo ette tagasi ja astus uksest välja.

Näed, kuidas võib minna – tahad parimat, annad endast kõik ja läheb ikka nii, nagu läheb. Oleks toona selle kusemuuseumi ikka ära teinud, oleks praegu mõlemad võis. Aga saad sa kõike elus 100% ette näha?

KOMMENTEERI

Please enter your comment!
Please enter your name here