17 aug.

Kuhu kadus Kunda soojatootmises tekkinud raha?

Kui Kunda Elamu ja Märt Otsa teemal ilmus Postimehes artikkel selle kohta, kuidas Ots ja tema partnerid sentide eest Kunda Elamu ostsid ning kohe peale seda varad 44-kordselt üles hindasid, siis kommenteerisid asjaosalised, et tegelikult ei olnud asjad nii. Otsa sõnul ei olnud seda raha reaalselt olemas, vaid kuna Kunda Elamu suurendas omakapitali, siis tuli kajastada seda ka protsentuaalselt Klingsori (100% Ots) raamatupidamise aruandes.

Ka ettevõtte juht ja raamatupidaja Priidu Vilmer nentis, et tegu olla olnud pelgalt raamatupidamisliku kasumiga.

Kui aga vaadata kogumina Märt Otsa suuromanduses oleva Wille Service’i ja alates 2003. aastast ka Kunda Elamu aruandeid ja rahade liikumisi, siis räägivad faktid teist keelt.

Sisuliselt toimus asi nii, et Wille Service võttis sisuliselt Kunda Elamu enda rahaga Kunda Elamu 100% üle ning teenis järgneva nelja aasta jooksul miljoneid.

Lühikokkuvõttes paistab Kunda Elamu ülevõtmine välja nii, et aastal 2001 maksis Kunda Elamu Otsa ettevõttele Wille Service trahvi 536,365 krooni. Järgmisel aastal maksab Wille Service400,000 krooni Kunda Elamu aktsiakapitali laiendamiseks ning saab seeläbi 80% Kunda Elamu omanikuks. Aastal 2003 tehakse leping ülejäänud 20% Kunda Elamu aktsiate ostmiseks Wille Service’i poolt summas 700,000 krooni.

Sellest summast koheselt tasuti vaid 200,000 krooni. Samas teeb Wille Service kohe lepingu, mille alusel Kunda Elamu kohustub Wille Service’ile maksma sama summa –  700,000 krooni pumbaseadmete ostuks ja ehituskulude katmiseks. Niisiis kaetakse aktsiate ostusumma risk kroon-kroonilt lepinguga, millega Ots ja partnereid oma raha tagasi saavad.

Edasi läheb aga asi hoopis huvitavaks. Kohe peale viimase 20% ostu tellib Ots oma kunagistelt alluvatelt sihtasutusest Regionaalsed Energiakeskused hinnangu, mille alusel veel sama, 2003. aasta lõpus hinnatakse Kunda Elamu varad, mille Ots ja partnerid just sentide eest soetanud on, üles 8,071,379 krooni võrra. Kui Märt Ots üritab Postimehes väita, et see oli vaid arvestuslik kasum ja ei olnud “reaalne raha”, siis kuidas selgitada üleshindamisele järgnenud tehinguid juba pool aastat hiljem?

2004. aasta keskel sõlmitakse üleshinnatud varade abil pangaga mitu liisinglepingut, mille abil tuuakse Kunda Elamusse raha, et see Otsale ja tema partneritele koheselt välja maksta. Sõprade abil saadud varade meeletu üleshindlus teeb pangalt laenu saamise lihtsaks. Kas seda liisinguraha aga Kunda tarbijatele tegelikult vaja oli? Raha liikumise järgi ei olnud, sest suurem osa sellest liikus kohe Otsa ja tema partnerite taskusse.

Liisinglepingu alusel saadud rahaga osteti Wille Service’ilt kogu viimasele kuuluv soojatootmiseks vajaminev põhivara mitu korda kõrgema hinnaga, kui see Wille Service’i bilansis oli. Maksti ka mitu miljonit kõrgem hind, kui Ots ja tema partnerid nende varade eest kunagi maksnud olid.

Alljärgnevalt toome ära Wille Service’i omakapitali dünaamika, tehingud seotud osapooltega ning dividendimaksed. Huvitav on jälgida, kuidas ajal, kui Kunda Elamu justkui vireles majandusraskustes, siis Wille Service teenis Kundale sooja müües korralikku kasumit ning suutis omanikele isegi dividende maksta.

Tabel 1: Wille Service’i maksed omanikele ning omakapitali dünaamika, EEK

Tabel 1: Wille Service’i maksed omanikele ning omakapitali dünaamika, EEK

Wille Service’i varade ostmine ei olnud ainus põhjus, miks Kunda Elamule liisingud ja laenud peale võeti. Aastatel 2004-2006 soetati ka põhivara ja tehti investeeringuid summas 960,000 krooni. Samas oli endiselt põhieesmärk omanikele võimalikult palju raha ettevõttest välja pumbata. Summa, mis samal perioodil seotud osapoolte tehingutega või dividendidena välja võeti, oli 1,589,571 krooni. Aruannetest paistab, et suurem osa laenudega kaasnevast intressikulust, mille Kunda Elamu soojaostjad pidid aastatega kinni maksma, läks omanikele väljamaksete tegemiseks, mitte soojatootmise ja jaotusvõrgu parendamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks.

Tabel 2:Kunda Elamu maksed omanikele ning omakapitali dünaamika, EEK

Tabel 2:Kunda Elamu maksed omanikele ning omakapitali dünaamika, EEK

Kordame igaks juhuks üle, et kuna Märt Ots Kohaliku Info Keskusele ei vasta ja ka teistelt osapooltelt pole peale hämamise konkreetseid vastuseid tulnud, siis saame endiselt järeldusi teha vaid avalike aruannete järgi. Muidugi võib olla, et kusagil on meil mõni investeering märkamata jäänud, kuid suur pilt on ikkagi selge.

Eraldi teema on teabenõuded Konkurentisametile monopoolsete ettevõtete kohta. Konkurentsiamet varjab andmeid ja palub ettevõtetel neid varjata, viidates ärisaladusele. Millises ärisaladusest saab aga monopoli puhul juttu olla? Milline on konkurent, kes saab talle kahju teha? Monopolil pole juba definitsiooni järgi konkurenti.

Kuid tagasi põhiteema juurde: aastaaruannetest võib järeldada, et kordades rohkem raha on viimaste aastate jooksul läinud Konkurentsiameti juhi ja tema partnerite taskusse kui soojatootmise parendamisse, efektiivsemaks muutmisse ning Kunda elanike jaoks kulude vähendamisse.

Osa Otsale ja partneritele läinud rahast maksti dividendidena, osa arvete tasumise kaudu nende ettevõtetele ning osa jäi Otsa ja partnerite ühiste ettevõtete kontodele, mida investeeriti väärtpaberitesse jms. tulu teenimise eesmärgil. Lühike kokkuvõte sellest on toodud allolevas tabelis.

Tabel 3: Märt Otsa ja tema partnerite Kunda soojamajandusest teenitud kasum aastatel 1999-2007, EEK

Tabel 3: Märt Otsa ja tema partnerite Kunda soojamajandusest teenitud kasum aastatel 1999-2007, EEK

Aruannete järgi on aastatel 2000-2007 Kunda Elamu investeerinud põhivarasse, masinatesse ja seadmetesse 2,407,442 krooni. Ilmselt seletab viimane number, miks veel 2009. aastal üle 30% Kunda soojatarbijate kinnimakstud soojaenergiast läbi amortiseerunud trasside õhku haihtus.

Ehk oleks pidanud need summad olema vastupidised, st. omanikele makstud summa 2,4 miljonit ning uuteks investeeringuteks ja soojamajanduse parendamiseks 23,8 miljonit krooni?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga