Laupäeval, 31. augustil avas Viru-Nigula valla kohvikutepäeva raames 15 seltskonda uksed külalistele. Niiduveere õpipaiga eestvedajad pakkusid lisaks maitsvatele suupistetele pika, 12 tundi väldanud päeva jooksul ka mitmeid arutelusid ning õuekino.

Kohviku köögipoole eestvedajaks oli talu perenaine Maarika Veski, kes koos abilistega oli valmis meisterdanud äärmiselt mitmekesise ja peamiselt kohalikust toorainest menüü. Lisaks suupistetele said soovijad lõunaks ka kolme erinevat sooja toitu ning kaasa osta kohalikke ravimtaimi, krõbuskeid, koduleiba, köögivilja ja raamatuidki.

Maarika sõnul oli ettevalmistustöö küllaltki ajamahukas ja keeruline, kuid vääris ette võtmist: “Mul on nii hea meel, et Annika, Saile ja Katrinid appi tulid ning rõõmsalt kaasa lõid, üksi oleks olnud võimatu seda kõike hallata. Suur, suur tänu ka meie kõigi lastele!”

Päeva alustuseks tegi siinkirjutaja külalistele väikese ringkäigu õpipaiga territooriumil ning tutvustas idee sünnilugu ning edasisi plaane. Ettevõtmise taga seisab Virumaa Rahvaülikooli Selts ning projekti arengutega saab end edaspidi jooksvalt kursis hoida seltsi veebilehel.

Ugala teatri näitleja Vilma Luik mõtiskles huvilistega kuuldav olemise, oma hääle kasutamise ja säästmise üle. Arutluses osalesid lisaks kohvikulistele ka etenduskunstnik Kaja Kann ning ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk, kes oma hilisemas vestlusringis, mis kulges nii filosoofia kui ka religiooni radadel, ka partnerakrobaatikal peatusid.

Ajaloolane Uno Trumm arutles piirkonnas levinud kultusekividest kõnelenud ettekandes muu hulgas ka selle üle, kuidas me üht või teist ajalooteadmist tõlgendada võiksime või saaksime. Lisaks pakkus ta välja teooria, et kividel paiknevad lohud ei pruugi olla sugugi sinna mitte hõõrutud vaid hoopis toksitud. Lühikese demonstratsiooni põhjustatud elevuse tuules arvas nii mõnigi kuulaja, et ka tulevastele põlvedele võiks juurdlemiseks mõned värsked lohud tekitada või kasvõi õpipaiga lõkkeplatsi nõnda kujundada, et mõne tuhande aasta pärast selle eesmärki ja tekkelugu võimalikult keeruline tuvastada oleks.

Õhtu lõpetas õuekino. Pisut rõske, kuid samas selge tähistaeva ja ritsikate laulu saatel oli kõigil huvilistel võimalik osa saada Ron Fricke non-narrative dokumentaalist “Baraka”. Filmist, mis kõneleb millestki, mida ei ole kuulda ega näha, mis palub vaatajalt täieliku tähelepanuga kohalolekut kuid vastukaaluks pakub ei rohkem ega vähem kui Kõiksust.

Kokku külastas päeva jooksul kohvikut ca 130 inimest.

Järgmist sündmust Niiduveere õpipaigas pole aga kaua tarvis oodata. Nimelt juba 14. septembril astub seal kontsertkavaga kuulajate ette Kaire Rapur. Täpsem info lähiajal.