13 aug.

Miks ei ole tehtud Kunda soojatootmisse vajalikke investeeringuid?

Konkurentsiamet ei ole soojuse hinna kooskõlastamisel kohelnud ettevõtteid võrdselt. Amet on küll kehtestanud hinna kooskõlastamise põhimõtted, kuid pole neid rakendanud nii, et oleks tagatud läbipaistev ja kõiki tootjaid võrdselt kohtlev hinna kooskõlastamine.

Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 4. märts 2011 “Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel”

Tehtud investeeringud

Enne seda, kui asume vaatama, kuidas Märt Ots ja osanikud aastate jooksul erinevatest firmadest raha välja pumpasid, heidame korraks pilgu n-ö tehtud  investeeringutele. Me üldse ei välista, et meie amatöörlikus arvestuses võib mõni pisiviga olla, aga suurt pilti see ei muuda. Pooleteisest miljonist kroonist sai paarkümmend miljonit krooni justkui nõiaväel – paraku Kunda soojatarbijate arvelt.

Selleks et tagada kvaliteetsemat ning efektiivsemat teenust, tuleb küttepakkujal pidevalt investeerida oma seadmete ning muu põhivara korrashoidu ning kaasajastamisse.

Kunda Elamu soojavõrgu puhul on trassikaod olnud aastaid üle aktsepteeritava piiri. Kadu oli enam kui 30% veel 2009. aastal, kuigi Konkurentsiameti dokumentide järgi kehtis sellel aastal eeldatav tehniline miinimumnõue, et võrku antavast soojusest ei tohiks kaotsi minna rohkem kui 24%. Need arvud näitavad, et suur osa Kunda Elamu klientide rahast on lihtsalt tuulde lastud ning vajalikke investeeringuid ei ole piisaval määral tehtud.

Kuidas on Kunda soojatootjad ja -müüja oma ärisid majandanud, et tulemused kõvasti alla keskmise on? Huvitav on jälgida muudatusi Kunda Elamu ja Wille Service’i põhivaras, investeeringutes ja äri finantseerimises.

Vaatame kõigepealt investeeringuid ja kandeid põhivara osas.

2004. aasta keskel, vaid neli aastat peale asutamist, müüs Wille Service, mille põhivarainvesteeringuteks oli alates ettevõtte loomisest kulutatud 1,899 000 krooni, oma põhivara Kunda Elamule hinnaga 4,744,543 krooni (sisaldab käibemaksu ja lepingutasu).

Tabel 1: Wille Service OÜ põhivarainvesteeringud, EEK

Tabel 1: Wille Service OÜ põhivarainvesteeringud, EEK

Huvitav on siinkohal see, et Wille Service oli jõudnud osa põhivarast amortiseerida, nii et tehingule eelnenud aastaaruandes oli põhivara väärtus vaid 1,267,787 krooni.

Kunda Elamu maksis enda omanike ettevõttele, mille suurim omanik on Märt Ots, seega 3,476,756 krooni võrra kõrgemat hinda, kui oli selle vara raamatupidamislik väärtus, ning kaks ja pool korda kõrgemat hinda, kui oli tegelikult selle põhivara soetamiseks kulunud.

Sarnane trikk tehti ka juba Kunda Elamu enda bilansis oleva põhivaraga.

Tabel 2: Kunda Elamu tehingud põhivaraga, EEK

Tabel 2: Kunda Elamu tehingud põhivaraga, EEK

Esmane suurem varade üleshindamine toimus loetud kuud peale Märt Otsa ja tema partnerite 100% osaluse omandamist Kunda Elamus.

Soojavõrk, mille bilansiline väärtus oli 184,000 krooni, hinnati Otsa endiste kolleegide poolt sihtasutuses Regionaalsed Energiakeskused üles 8,071379 krooni võrra.

Seejärel, 2004. aastal, tehti mitu lepingut pangafinantseerimise saamiseks, mille käigus materiaalne põhivara tõusis bilansis 9,582 miljonilt 12,666 miljonile, ehkki otseseid rahalisi investeeringuid tehti materiaalsesse põhivarasse vaid 72 tuhat krooni.

Miks meid huvitavad Wille Service’i ja Kunda Elamu mahhinatsioonid põhivaraga?

Enne 2009. aastat kehtisid Soojuse Piirhinna Kooskõlastamise Põhimõtted, mille järgi Konkurentsiamet, mida juhtis Märt Ots, kooskõlastas tootjate jaoks soojahindu.

Selles dokumendis on eraldi ära toodud mõisted Reguleeritav vara ning Kapitalikulu arvestamine. Reguleeritav vara oli reguleeritavas tegevuses kasutatav materiaalne põhivara ning käibekapital. Reguleeritava vara määramine oli vajalik, kuna selle järgi arvestati põhivara kulumit ning arvestati ettevõtte põhjendatud tulukust, kuna ettevõtte tegevuse reguleerimisel reguleeritav vara võrdsustati ettevõttesse investeeritud kapitaliga.

Uurides natuke lähemalt nende kahe ettevõtte aastaaruandeid, selgub, et mitte ainult kord või kaks, vaid palju enamatel kordadel manipuleeriti põhivaraga nii, et see võimaldas näidata reguleeritava vara mahtu kordades suuremana, kui oleks olnud kohane, ning seetõttu on Kunda Elamu juba aastaid võtnud oma klientidelt põhjendamatult kõrget soojahinda. Samuti aitas selline manipuleerimine näidata justkui miljonilisi investeeringuid põhivara parendamiseks ja investeeringuteks, mida aga tegelikult ei tehtud. See seletab osaliselt ka uskumatult kõrged trassikaod Kunda Elamu soojavõrgus.

Sisuliselt näitas Fortum Termest eelnevalt kirjeldatud raamatupidamislikud vara üleshindlused ja butafooria uute investeeringutena “tootmise ja trasside efektiivsuse ja varustuskindluse tõstmiseks”, mis vabastas ta mitmeks aastaks uute investeeringute tegemisest.

Ostes Kunda Elamult 2007. aastal viimase vana ja suures osas amortiseerunud põhivara, näidati kogu ostuhinda “uute investeeringutena”, järgneva nelja aasta jooksul aga haigutab tootmise efektiivsuse investeeringute real nullirida:

Tabel 3: Fortum Termesti Investeeringud, mille alusel Konkurentsiamet kooskõlastas soojahindu (Juhime tähelepanu, et allolev tabel on tuhandetes eurodes)

Tabel 3: Fortum Termesti Investeeringud, mille alusel Konkurentsiamet kooskõlastas soojahindu (Juhime tähelepanu, et allolev tabel on tuhandetes eurodes)

Seega kokkuvõtteks: varjates osalusi sugulaste nimel, saades varasid kujundlikult sentide eest, korraldades varade korduvaid ümberhindamisi ja  kantimisi ühest ettevõttest teise erilisi investeeringuid tegemata, umbes 1,5 miljonist kroonist sai rohkem kui 20 miljonit krooni, korraldas Märt Otsa suuromanduses olev ettevõte Kunda Elamu müügi nii, et Fortum Termest ostis vaid varad.

Kui Fortum Termest oleks ostnud Kunda Elamu ja Wille Service’i kui ettevõtte, ei oleks läbi läinud trikk korduvalt nulli amortiseeritud varad nii kõrgele üles hinnata. Siis ei oleks läbi läinud katse näidata 2007. aastal Fortumi poolt ostetud ettevõtet suures osas vananenud põhivaraga kogu ulatuses “investeeringuna uutesse seadmetesse”koguväärtuses üle miljoni euro, sest neid investeeringuid tegelikult ei tehtud.

Sellise skeemiga oleks väga lihtne soojahind Kundas kahekordistada. Piisaks, kui Adven (varasem Fortum Termest) müüks nüüd trassid ja katlamajad edasi mõnele oma tütarettevõttele kaks korda kallima hinnaga. Kas Märt Ots pigistaks jälle silma kinni ja laseks selle kõik jälle uue investeeringuna kirja panna?

Tuleme korraks tagasi loo algul tsiteeritud Riigikontrolli Aruandele Riigikogule “Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel” juurde, mis annab hävitava hinnangu Konkurentsiameti tegevusele.

Riigkontroll väidab muuhulgas järgmist:

116. Riigikontrolli hinnangul ei ole kõikidele ettevõtetele rakendatud ühesuguseid reegleid hinna reguleerimisel, mistõttu ei ole tagatud ettevõtete ega tarbijate võrdne kohtlemine. Tarbijate jaoks tähendab hinna kujundamine eri reeglite järgi ka erinevat hinda ja teenuse ebaühtlast kvaliteeti. Maailmapank on oma analüüsis pidanud hinna kooskõlastamise reeglite pidevat muutumist, erinevate ja ebaõigesti rakendatavate meetodite kasutamist üheks peamiseks investeeringute tegemist takistavaks teguriks. Hinna kooskõlastamist puudutavate Riigikohtu lahendite läbivaatamisel selgus, et peamiseks vaidlusküsimuseks on hinna kooskõlastamise põhimõtted ja nende rakendamine. Konkurentsiameti ametnike ja ettevõtjate esindajate sõnul on hinna kooskõlastamise protsessi asjus praegu menetluses kohtuvaidlused, mis Riigikontrolli auditi ajal veel lahendusteni polnud jõudnud.

Järelevalve soojusetootjate üle ei toimi

126. Järelevalvet kaugkütteseaduse nõuete täitmise üle pidi Konkurentsiamet tegema üle 50 000 MWh aastatoodanguga soojusettevõtjate puhul ja kohalikud omavalitsused ülejäänud soojuse tootjate puhul. Järelevalve käigus tuleb kontrollida ettevõtte tegevuse vastavust kaugkütteseaduse nõuetele: nt reservkütuste olemasolu, soojuse hinnas sisalduvate kulutuste põhjendatust.

127. Auditi käigus selgus, et süsteemset ning planeeritud järelevalvet ettevõtete üle ei ole tehtud. Peamiselt saadi infot ettevõtete kohta siis, kui ettevõte tuli ise soojuse hinda kooskõlastama. Kuigi Konkurentsiamet väitis, et ettevõtetes on aeg-ajalt tehtud paikvaatlusi, ei olnud amet nende kohta järelevalveakte vormistanud. Seega ei olnud Riigikontrollil võimalik hinnata Konkurentsiameti tegevust järelevalve teostamisel. Esimese dokumenteeritud järelevalvemenetluse alustas Konkurentsiamet Riigikontrolli auditi ajal 2010. aasta reservkütuste kasutusvõimaluste kohta ja koostootmisjaama hinna kulupõhisuse kohta.

Samas aruandes kommenteerib Konkurentsiameti juht Märt Ots Riigikontrolli raportit sõnadega:

Konkurentsiameti peadirektori seisukoht: Tegemist on õiguslik-filosoofilise küsimusega, millisel määral peaks regulatsioon olema kirjeldatud seaduses.

Selle looga saab selgeks, et toimunud on suurejoooneline ja uskumatu varade kantimine ja üleshindamine ja Konkurentsiamet on selgelt Kunda elanikele liiga teinud, lubades Fortumil uute investeeringutena kajastada mitmekordselt amortiseeritud varad. See kajastub iga Kunda soojatarbija igakuisel küttearvel, sest kütte hinna üks oluline komponent on Reglueeritud vara.

Ja õhus on peale köetud ilma endiselt järgnevad küsimused:

Miks varjas Märt Ots oma osalust lähisugulase nimel? Kohaliku Info Keskus ootab siiani Märt Otsalt vastust.

Miks jäeti suur osa Kunda Elamut puudutavatest dokumentidest Fortum Termesti valdusesse? Millised dokumendid need olid? Kas Fortum Termestil on mingeid dokumente ja andmeid, mille avalikustamise ähvardusel saavad nad Märt Otsa ja seeläbi Konkurentsiametit kontrollida?

Kas Riigikontrolli poolt välja toodud Maailmapanga kriitika ja kirjeldatud korralagedus on Märt Otsa isiklikes huvides, et varjata aastatepikkust sahkerdamist Kunda Elamuga?

2 thoughts on “Miks ei ole tehtud Kunda soojatootmisse vajalikke investeeringuid?

    • See ei ole eriline saladus!
      Kui “Anonüümne” viitsiks lisasid lugeda, siis ta näeks Kunda Elamu aastaaruannetest selle ära.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga