06 märts

Partnerlus tervishoius on edu pant

Eesti Päevaleht on 14.02.2018 avaldanud liigutava loo elundidoonorlusest „Soome ja Rootsi elundidoonorid on vähem kui aastaga päästnud seitse eestimaalast“.

See on ilmekas näide, kuidas koostöö abil on võimalik saavutada tervishoius paremaid tulemusi ning päästa inimelusid. Meie toimetus soovitab otsida veel teisigi koostöövõimalusi.

Tänu sellele, et siirdamiskeskus liitus Põhjamaade organisatsiooniga Scandiatransplant, on Eesti patsiendid abi saanud. Põhjamaade elundisiirdamiskeskusi hõlmava organisatsiooni Scandiatransplant liikmeks võeti Tartu ülikooli kliinikumi siirdamiskeskus 2017. aasta maikuus. Igapäevatöö algas 1. oktoobrist ning tänu riikidevahelisele koostööle on juba seitse Eesti patsienti abi saanud. Väikeses 1,3 miljoni elanikuga Eestis on aastas alla viiekümne doonori ning õigel ajal sobivat doonorelundit leida on väga keeruline. Peamiselt mõjutab see hädasolevaid lapsi, korduvsiirdamiste ootajaid ja patsiente, kellel on elundipuudulikkus tekkinud väga kiiresti. Nüüd aga pärast Scandiatransplantiga liitumist on olukord tunduvalt paranenud, sest ühtekokku kuulub selle alla 28 miljonit inimest ning tõenäosus leida sobiv doonorelund, on seega palju suurem. TÜK transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall hindab tulemust positiivseks. Osad, näiteks südamesiirdamised ja väikelaste siirdamised, tehakse peamiselt Soomes. Ka varem tegid Soome kolleegid Eesti patsientidele siirdamisi, kuid siis pidi sobilik doonorelund olema endal kaasa anda. Nüüd on aga doonorruum ühine ja elundi saab see, kellel seda parasjagu kõige rohkem vaja läheb. Näiteks alates 1. oktoobrist on TÜK intensiivravi osakonnas olnud neli kiiret siirdamist vajanud haiget, kellele paluti naabritelt abi. Kahel juhul saadi doonormaks Rootsist, ühel juhul juhtusid sobivad doonorkopsud olema Eestis. Üks patsient kahjuks suri olles ootelehel olnud vaid ühe ööpäeva. Pärast siirdamiskeskusi ühendava organisatsiooniga liitumist on Eestisse saadud kaks maksa ja kaks kopsu, Eestist välja on liikunud kolm südant, kolm maksa ja kolm neeru. Iga elundi puhul on seatud kindlad reeglid, millal võib seda teistelt küsida. Näiteks kui arstid hindavad, et ilma maksa siirdamiseta ei elaks patsient kauem kui 72 tundi, võivad nad seda küsida ning sellele antakse kõige kiirem prioriteet ehk ükskõik mis keskusel sobiv doonor on, peab selle kohe loovutama. Varem liikusid elundid valdavalt Eestist välja, kuid nüüd tuleb neid ka vastu, jutustab dr Pall.

Dr Pallile teeb muret aga inimeste vähene teadlikkus elundidoonorlusest ning selle visa paranemine. Viimase kolme aasta jooksul on küsitud lähedaste nõusolekut 98 korral ning 69 vastust olid positiivsed. Keeldumise põhjust arstid ei küsi, kuid olulisim oleks olnud just lahkunu enda nõusolek. Meie ühiskonnas pole kombeks surmast rääkida, see võib otsust mõjutada. Pall nendib, et samas on esinenud ka eestlaslikku kadedust, et miks peaks teistel hästi minema, kui meil läks nii halvasti. Samas on sellisel hetkel kõigi emotsioonid keerulised ja rasked ning tuleb aru saada. Otsus tuleb teha kiiresti, aega mõtlemiseks palju pole. Head retsepti positiivse vastuse saamiseks arstidel pole. Kahjuks pole ka leitud, et meil see teema sotsiaalkampaaniat vääriks. Igapäevatöö kõrvalt käivad siirdamiskeskuse töötajad jõudumööda koolides ja ettevõtetes teavitustööd tegemas. Koolides näiteks teadlaste öö ja tervisenädalate raames, kui mõne kooli aktiivsem terviseõpetuse õpetaja on kutsunud.

Kuna doonoreid jääb vähemaks ning inimeste teadlikkus on väike, plaanitakse sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaigu sõnul teadlikkust parandada ning selleks on aasta teises pooles kavas tellida uuring, et selgitada välja elundidoonorlust puudutavad hoiakud. Uuringut rahastab Eesti teadusagentuur.

Oma soovi pärast surma elundeid annetada või ka sellest keelduda saab väljendada tahteavaldusega patsiendiportaalis www.digilugu.ee. 2018. aasta alguse seisuga on tahteavalduse surmajärgse rakkude, kudede ja elundidoonorluse kohta täitnud vaid 4856 inimest ehk 0,37% rahvastikust. Kindlasti tuleks oma otsusest rääkida ka lähedastele.

Tanel Kandle
toimetaja

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga