Sissejuhatus

Tunnen tänast kokkuvõtet tegema hakates end üpris sandisti. Tegelikult on tunne lähedane olnud kõik need korrad, mil ma seda teinud olen. Kuidas ma seda nüüd siis jälle sõnastama peaks? Kuidas ma kirjutan üles kõik selle sousti millega me täna jälle tegelesime?

Kui eeldada, et lugejate hulgas on ka noori, võib-olla oma ühiskondliku aktiivsuse esimesi rohelisi samme astuvaid kohalikke gümnasiste, siis millist eeskuju me neile anname? Mul on mõnikord tunne, et ma hääletaksin vastu, kui peaksime otsustama istungite veebi otse üle kandmise üle…

Olen jännis ka tänasele postitusele illustreeriva taustafoto valimisega. Üks osa minust tahaks kasutada kaklevaid karjalambaid, kellena me viimased (ma arvan, et kõik minu poolt üles täheldatud istungid) käitunud oleme, teisalt pelgan, et valan sellega veel omalt poolt õli tulle. Täna rõhutati mitmel korral, et keegi olla kellegi väljaütlemiste peale solvunud ning ähvardati kohtuga. Iseenesest oleks ju põnev ja kõnekas jälgida, kes esimesena oma pahameelt sellele fotole väljendab...

Istungi avamine

Saabun 10 minutit enne algust. Tundub, et meeleolu on hea, ruumi täidab rõõmus loba. Anname allkirjad ja võtame kohad sisse. R. Kutsar vaatab allkirjalehe üle ning teatab, et kohal on 15 volikogu liiget 21-st. Puudumisest on teada andnud O. Kreen ja J. Frolov. A. Aron teatab, et K. Hein ilmselt ei jõua. G. Kentem ja R. Heinmets on teada andnud, et hilinevad. M. Parijõest ei tea keegi midagi. Riho peab veel vajalikuks lisada, et vallavanem on “Tallinnas transpordi asju ajamas.”

R. Kutsar: Päevakorras on täna 9 punkti, kas kellelgi on ettepanekuid?

Ettepanekuid ei ole, päevakord kinnitatakse ühehäälselt.

1. Volikogu otsuse eelnõu “Eelläbirääkimistega pakkumise konkursi tulemusel parima pakkumise edukaks tunnistamine ja volituse andmine”

Käesoleva päevakorrapunkti n-ö eellooks on volikogu 25. aprilli istungil päevakorrapunktina nr 13 (loe siit juurde) vastu võetud otsus. Täpsemalt – vallavalitsusele loa andmine eelläbirääkimistega pakkumise konkursi korraldamiseks Kunda hooldekodu rendile andmiseks ja operaatortegevuse võõrandamiseks. Vahepeal on peetud üksjagu läbirääkimisi, konkursikomisjon (ka mina olin selle liige) on kolmel korral koos käinud ning selle kohta saab lähemalt lugeda päevakorrapunkti juures esitatud materjalidest (vaata otsuse eelnõud ühes lepingut täiendavate tingimustega ning seletuskirja). Lisaks saadeti volikogu liikmetele täiendava materjalina finantsanalüüs, mille abil põhjendatakse sellise lahenduse vajalikkust. Vaata seda siit.

Punkti kannavad ette R. Tetto ja A. Kapp.

A. Kapp: Teemaga on tegeletud pikka aega, eelnevate otsustega olete kursis. Tänane eelnõu on siis pakkumiste võtmise tulemuste kinnitamine. Teile on saadetud põhjalik seletuskiri, mis ma oskan lisada. Hooldekodu on pikalt kahjumis töötanud ja vallal puudub investeeringute tegemise võimekus, seetõttu tuli ka vallavalitsuselt võõrandamise ettepanek.

Kohale jõudis G. Kentem.

R. Tetto: Konkursi teade avaldati ajalehes Äripäev ja Viru-Nigula valla kodulehel. 2. juuliks ootasime pakkumisi, esitati kaks. Järgmisel päeval võttis üks pakkuja oma pakkumise tagasi. Saadetud kirjas selgitas, et koostöö võimaliku rahastajaga katkes. Komisjon saatis selle pakkumise pakkujale tagasi. Lauale jäi arutamiseks Südamekodud OÜ tehtud pakkumine. Edasine protsess on seletuskirjas lahti kirjutatud. Küsimusi?

E. Tull: Mul on ettepanek. Teema on väga tundlik, kuna eakaid inimesi on palju. Väga mõistlik oleks, kui valla- ja maakonnalehes kajastaksime erinevaid hooldamise võimalusi. Invapoe pakutavd teenused, erinevad hoolekandeasutused jmt. Tuleks hirme maha võtta ja teavitada kõikidest erinevatest võimalustest kodanikke. Teavitamine maandab hirme.

R. Kutsar: Paneme kirja, kuid see ei haaku hetkel päevakorrapunktiga.

R. Tetto: Oleme OÜ Südamekodud juhatajaga sel teemal suhelnud, nad mõtlevad sellele tõsiselt, et suurendada koduõenduse teenuse kättesaadavust, kuna täna on see praktiliselt puudu.

K. Oras: Saatsin esmaspäeval vallavalitsusse küsimuse – tahtsin komisjoni materjalidega tutvuda, kuid vastust ei ole siiani tulnud.

R. Kutsar: Seletuskirjas on kõik samad asjad kirjas.

R. Tetto: Meie enda vastav kord ometi ütleb, et asju tuleb avaliku konkursi selles etapis hoida konfidentsiaalsena.

K. Oras: Oleks võinud siis vähemalt selliselt vastata. Ühe pakkuja pealt teha otsuseid, see ei ole korrektne. Peaksime uue konkursi tegema ja selle pealt otsustama. Me ei tea, kas see on ikka kõige parem lahendus. Hoone on remondis, miks me sisuliselt (veel) värvimata autot müüme?

R. Tetto: Aga pakkuja ju teab, mis värvi auto ta saab! See info remondi jmt kohta on ju avalikult ja pakkumise tingimustes olemas!

K. Orast: Siis peaks rohkem reklaami tegema. Mõelge ise – kõigi nende rendile antavate aastate peale jagades saame me ca 700 kuus. Nadivõitu…

A. Aron: Ma olen üks nendest, kes on kaks aastat rääkinud, et me saame hooldekodust korralikku miinust. Samuti ei ole me kasumisse saamiseks võimelised 45 kohta juurde looma. Pakkuja ju ometi ei teadnud seda, et tal konkurente ei ole ja praegu on meil pakkuja olemas. Kui me täna tühistame ja teeme konkursi uuesti, siis me oleksime nagu naljanumbrid ja ei pruugi ühtegi pakkumist saada. Pakkuja ju näeb ometi samuti majandustulemustes olevat miinust. Samas me saame reaalset raha selle pakkumise eest. Tänane olukord on selline.

K. Oras: Täna on meil üks pakkuja ja see ei ole läbipaistev.

A. Aron: Me ei saa ju ringi käia ja püstoli abil pakkujaid osalema sundida.

K. Oras: Mitu korda ilmus kuulutus? (Tetto:) Üks. See on naiivne arvata, et kõik võimalikud huvilised näevad ja kaasa tulevad.

R. Kutsar: Ajakirjanduses oli selle kohta infot ju küll. Maakonnalehes näiteks. Infot on jagatud volikogu liikmetele ja me ise andsime korraldada selle vallavalitsusele. Komisjonis olime me samuti esindatud.

Täiendan arutelu omalt poolt, et osalesin samuti selle komisjoni töös ja ma pigem vaidleksin läbipaistvuse osas Koidule vastu – see, millega mina kokku puutusin oli mõistlik ja arusaadav. Samas on tõesti võimalik arutleda selle üle, kas enam reklaamimine või mõne muu kanali kasutamine oleks toonud täiendavaid pakkumisi.

R. Tetto: Ka riigihangete register ju võimaldab näha suurt hulka erinevaid pakkujaid, kuid see ei tähenda, et kõik nad seda näevad. Kui kodukalt laetakse asjad alla, siis ka see ei tähenda, et kõik pakkuma tulevad.

K. Oras: Me näiteks tahame kogu raha korraga ette. Mis siis, kui oleks tingimused leebemad, äkki oleks võib-olla rohkem tulnud pakkujaid?

G. Kentem: Sa oleks võinud varem teha oma ettepanekuid! Ma tunnen selle valdkonna ettevõtjaid. Suhtlesin nendega. Nende jaoks ei olnud reaalne, et ehitada juurde 40 kohta.

K. Oras: Kus see kirjas on, et tuleb 40 kohta juurde?

R. Kutsar: Konkursi tingimustes oli see sees.

G. Kentem: Meil on komisjon, kes jälgis ja korraldas asja ja me peaksime neid usaldama.

R. Tetto: Pakkuja poolt tuli ettepanek summa kaheks jagada. See näitab, et ka teistel oleks olnud võimalus teha mingisuguseid muid ettepanekuid summa jagamiseks või ajatamiseks.

A. Aron: Lisainfoks – kolme volikogu komisjoni liikmed istusid esmaspäeval koos, kohal oli ka pakkuja esindaja. Nad vastasid meie küsimustele ja selgitasid kõike, mida vaja. Ei ole tundmatud tegijad.

K. Oras: Arengukomisjon on samuti olemas! Endiselt pole seda kordagi kokku kutsutud. Pool aastat ei ole komisjon koos käinud!

Ja taas ei ole selle kohta võimalik küsida ka komisjoni esimehelt M. Parijõelt.

R. Kutsar: Praegu on koosolekud viibinud selle pärast, et planeeringu dokumentide kokku panemine käib. Ja Eve Ojala-Bakradze oli puhkusel ja nüüd on ta üldse haige.

K. Oras: Oleks võinud kutsuda siis esmaspäevasele ühiskoosolekule ka arengukomisjoni liikmed!

R. Kutsar: Väike täpsustus on tehtud dokumendis. Punkti kaks sõnastasime selgemalt, komisjon oli päri. Enne ei olnud üheselt selge. Ettepanek on see eelnõu kinnitada. On teisi ettepanekuid?

K. Oras: Korraldada uus konkurss ja vaadata ka üle konkursi tingimused.

G. Kentem: Kas saadav raha investeeritakse Kunda leinamajja?

E. Polluks: Jah, selline ettepanek sotsiaalkomisjonis tehti ja sellega oldi nõus.

R. Kutsar: Panen esimese ettepaneku hääletamisele.

14 poolt, 1 vastu, 1 taandas ennast. Sellega on otsus langetatud ja Kunda hooldekodu läheb eraettevõtjate pidada.

2. Volikogu määruse eelnõu „Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord“

Päevakorrapunkti ettekandjaks on haridusjuht M. Trumm, materjalid leiate siit.

M. Trumm: Küsin nõusolekut selleks, nagu teate, riik annab toetust iga lapse pealt 1 eurot. Kas olete nõus, et vald maksab koolitoidu vahe kinni?

Ma olen siiralt segaduses. Loen esitatud materjalidest, et kehtestame täna koolilõuna kasutamise tingimusi. Mida puutub sellesse kõigesse haridusjuhi küsimus, et kas me oleme nõus 40 senti juurde panema?

Küsin: Ma ei saa aru… Kuidas varem oli? Me oleme ju alati vahe kinni maksnud, milleks siis meile see määrus? Ja ma ei saa vastust… R. Kutsar ja M. Trumm lihtsalt vaatavad otsa ja selgitavad, et määrusega me maksame lihtsalt valla eelarvest selle osa juurde, mis puudu jääb… Ometi on kogu aeg nii olnud. Ma ei tea, ilmselt on asi minus. Püüan kodus esitatud materjalid uuesti läbi vaadata.

Kell 23:33. Vaatasin. Endiselt ei saa aru.

R. Kutsar: Paneme hääletusele, kes on poolt. 15 poolt.

Mina jään erapooletuks. Esimest korda vist selle sõna siiras tähenduses…

3. Volikogu määruse eelnõu „Määruse kehtetuks tunnistamine“

Formaalne otsus, millegipärast veel tühistamata jäänud. Põhjus süvenemiseks puudub.

Ettekandjaks M. Trumm, materjalid.

M. Trumm: Nagu teate, on meil praegu üks ühine lasteaed. Vana määrus tuleb kehtetuks tunnistada, et kaotada ära Kunda teeninduspiirkond. Edaspidi üks üle-vallaline piirkond.

R. Kutsar: Ma arvan, et siin ei ole kellelgi küsimusi kah. Kui on uus määrus, siis tuleb vana tühistada. Panen hääletusele.

Kõik poolt.

4. Ülevaade Viru-Nigula valla 2019. aasta eelarve täitmisest seisuga 30.06.2019

Kirjutan endale enne istungit üles järgmised küsimused: aprillis oli jutt, et tulumaksulaekumine oli kavandatust väiksem, mis seis praegu on? Samuti huvitab mind tõsiasi, et päris paljud read on üle kulutatud! Millest see tuleb, et vallavalitsus eelarvest kinni ei pea ja kuidas kommenteerib seda eelarvekomisjoni esimees? Vägisi jääb mulje, et kui allasutused on laias laastus eelarvest kenasti kinni pidanud, numbrid vastavad (kogemuse pealt vaadates) ootustele, siis nendel ridadel, mida otseselt vallavalitsuse majast seest kureeritakse esineb päris palju loomingulist lähenemist ja otseselt lõhki kulutamist… Millegipärast pole esitatud materjalide seas ka tulude osa – mis sellest sai?

Ette kannab E. Järvepere, materjalid, mille põhjal end ette valmistasin, on siin.

E. Järvepere: Poole aasta eelarve täitmine on olnud prognoosipõhine. Põhitegevuse tulud on laekunud 59%. Pool aastat on läinud plaanipäraselt, seal ei sisaldu esimene lisaeelarve, seetõttu sai saadetud ka täiendavad tabelid. Kindlasti olete kõik tutvunud. Kas on küsimusi? Ütleks veel, et tulumaksulaekumine on olnud pisut kõrgem ootustest.

K. Oras: Täitmise protsent on nii mõnelgi kulureal väga suur (üle 150 ja 200 jne). Äkki kommenteerite.

E. Järvepere: Päris palju on projekte tehtud. Eriti kultuurivaldkonnas. Ja need lähevad aasta lõpupoole teise lisaeelarvega sisse.

A. Aron: 1. juuli seisu tabelis on pilt oluliselt paremad. Komisjonide liikmetele läksid need tabelid.

E. Järvepere: Kas sa Koit küsisid tulude või kulude kohta? (Kulude). Kuludega on see sama – seetõttu saigi täiendavad tabelid saadetud. 1. juuli seisuga on asjad paremad.

Arutelu kinnitab, et komisjonidele saadeti teised tabelid, kuid Volikogu liikmed ei ole neid pabereid näinud. Kummaline praktika. Justkui ei peaks olema siin midagi erilist, kuid mingi kohmitsemine on viinud selleni, et volikogu liikmetele saadetud materjalid (need, mis on ka avalikkuse ees volikogu kutse juures) erinevad tegelikest.

R. Kutsar: Volikogu liikmetele on saadetud. Selgitab seda kuidagi segaselt, ei saa korraga saata.

G. Kentem: Mina küsisin eraldi ja meie saime need tabelid.

E. Järvepere: Mina olen materjalid edastanud.

A. Aron: Komisjoni liikmetele oli saadetud kolm erinevat versiooni.

K. Oras: Saatsin küsimuse nädala alguses ja soovisin infot välisreiside ja külaliste võõrustamise kohta, kuid ei saanud.

E. Järvepere: Sain küsimuse, varsti saadan andmed, ei jõudnud veel.

K. Oras: Selle võiks saata kõikidele volikogu liikmetele, ma arvan, et kõikidel on huvi.

A. Aron: Olen kõik olulise öelnud. 30. juuni on faktiliselt õige, kuid sisuliselt parem on 1. juulit vaadata.

E. Järvepere: Meie poolaasta seis on hea.

R. Kutsar: Seis on hea, muretsema ei pea, kuid see ei tähenda, et raha üle oleks. Aitäh ülevaate eest, kui küsimusi pole, jätkame.

E. Järvepere: Teise lisaeelarvega tuleb veel mõelda lumelükkamisele.

5. Arengukava ja eelarvestrateegia muudatuste kinnitamine – I lugemine

Arengukava tuleb vastavalt seadusele üle vaadata igal aastal ning eelarvestrateegia peab olema kinnitatud vähemalt neljaks aastaks oktoobris. Millest ma aga meie vallas viimasel ajal väga hästi aru ei saa, on arengukava regulaarne seire – kuidas see protseduur lihtsalt sõnastatult välja näeb.

Ette peaks kandma E. Ojala-Bakradze ja E. Järvepere, esimene aga puudub. Materjalid siin. Lisaks saatis volikogu esimees päev enne volikogu istungit eelarvestrateegia, milles olla parandused juba sisse viidud. Selle leiad siit.

Jällegi – kes parandas ja mida parandati jääb segaseks, kuigi oleks piisanud parandatud osa kasvõi kommentaariga tähistamisest. Kuidas, pagan võtku, peaks olema võimalik volikogu liikmel jälgida, milline sõnastus või versioon on õige?

E. Järvepere: Koostatud on uus versioon, kuna komisjonid on ettepanekuid teinud. See ei ole aga veel valitsusest läbi käinud.

R. Kutsar: Täna siiski arutame esimest versiooni. Järgmiseks korraks võite uut juba ette lugeda. Kõik on üle vaadatud, lisatud uued andmed.

E. Järvepere: Neid tabeleid on kah pisut muudetud. Sisuliselt on kogu dokument üle vaadatud. Selles dokumendis seda esimest plokki ei ole muudetud, teises on kõik see juba ringi tehtud. Et praegu keskenduks rohkem teise plokki. Suur rõhk on selle aasta investeeringutel. Sellel aastal palju investeeringuid, järgmisel aastal suurt plaanis ei ole. Kas on küsimusi?

J. Fjodorova: Einar andis intervjuu siin hiljuti ja sellest sain aru, et rahvamaja jääb Aseris alles, kuid meil ei ole strateegias rahvamajale investeeringuid kavandatud. Seda peaks ometi planeerima.

Tunnen, et tahaks demonstratiivselt naerma puhkeda – kas meil ka teised volikogu liikmed arvavad nii, et arengukava ja eelarvestrateegia muutmine sellistes küsimustes käibki nõnda?

E. Järvepere: Ei ole intervjuud ise vaadanud, intervjuu põhjal ma strateegiat ei tee. Ma räägin vallavanemaga ja arutan selle teema läbi. Hea oleks saada ettepanek kirjalikult.

A. Aron: Komisjonis saime ülevaate ja arutasime läbi, saime ülevaate ka muudatustest. Teine versioon arvestab mitmete muutustega, mis on vahepeal juba toimunud. Siin kui vaadata neid põhinumbreid, siis kellelegi juurde ei ole antud midagi. Tegelikult on ka järgmisel aastal investeeringuid. Tänavavalgustuse teema näiteks. Tõsiasi on, et omaosa on projektides 60%, võiks olla teistpidi. Sisemistest ressurssidest tuleb leida vahendeid, mida majanduskuludeks suunata.

K. Kraut: Rannu kergliikustee on päevakorras. Varem on käinud ka Padaoru ja Flexa vaheline kergliiklustee laualt läbi, isegi Kundani, kuid seda pole strateegias.

E. Järvepere: Projekteerimine on käimas, kuid hetkel ei näe võimalust, kust selleks raha võtta. Kui tekib mingi variant, siis saab selle alati ka lisada.

K. Oras: Juhin tähelepanu, et arengukomisjon ei ole saanud dokumenti arutada. Palun protokollida.

R. Kutsar: Ma ütlesin, et 11. või 12. septembril tuleb arengukomisjon kokku.

A. Aron: Eks asi ole selles, et Eve on haige ja seetõttu on jäänud arengukava asi tagaplaanile, kuigi neid peaks vaatama koos. Ettepanek mul on – põhitegevuse kulud. Punkt 3.2 kõneleb sellest, et edaspidi pole vaja volikogu nõusolekut pikemaajaliste kohustuste võtmiseks. Tahtsin komisjonis täpsustust ja ettepanek on, et see lõik tuleks välja jätta.

K. Oras: See on ju seadusega vastuolus.

R. Kutsar: Allari ettepanek on 3.2 esimeses lõigus teine ja kolmas lause välja võtta. Tegemist on esimese lugemisega, enne teist saab teha ettepanekuid.

J. Fjodorova: Väike remark, kahju, et vallavanemat ei ole. Einar võiks oma pikki visioone ka meiega jagada, kuidagi piinlik on anda kommentaare ajakirjanikele, ei tea midagi. Sülg toob suhu ja kohe ajalehte.

G. Kentem: See on tema isiklik nägemus, see võib tal olla.

K. Oras: Ma arvan, et see on ikkagi volikogu pädevuses valla arengusuunad paika panna.

R. Kutsar: 10. septembriks teha ettepanekud strateegiasse. Siis komisjonidesse ja 26. septembril tuleb uuesti volikogusse. See oli eelarvestrateegia aga meil on ka arengukava muutmiseks ettepanekud. Ettepanekud tulevad maakonna arengustrateegiasse tehtud ettepanekutest. Võib teha ka uusi ettepanekuid.

Niipidi käibki?

R. Kutsar: Tsiteerib dokumenti.

K. Veski: Tahtsin küll Eve käest küsida, kuid kas keegi suudaks lihtsalt ära seletada, kuidas protseduuriliselt käib meie vallas regulaarne arengukava üle vaatamine? Me võtame maakonna arengukava asjad ja lihtsalt tõstame üle? Mulle tundub, et me oleme pisut äraspidi asju ajanud. Kuidas see käib ikkagi see arengukava muutmine?

R. Kutsar: Selleks ongi see muutmise aeg, et 15. oktoobriks peavad muudatused olema kinnitatud. Valdkonnajuhid vaatavad üle ja teevad ettepanekud vallavalitsuse kaudu juba majandusaasta aruande koostamiseks. Ka volikogu liikmed ja elanikud saavad teha ettepanekuid. Juba praegu on avalikustamisel dokument valla kodulehel: 23.08-06.09.

J. Fjodorova: Ma võtaksin astronoomiamaja välja ja viiksin sisse Aseri rahvamaja.

R. Kutsar: Las olla sees, see on maakonna arengukavas sees. Me ei pea seda kohe tegema.

G. Kentem: See oli Viru-Nigula rahva soov, las olla sees, mis me tast välja võtame.

J. Fjodorova: See oli minu ettepanek ja nüüd ma teen ettepaneku see välja võtta ja rahvamaja asemele panna. See on prioriteet number üks.

R. Kutsar: Kui nendele ettepanekutele vastu ei ole, lõpetan esimese lugemise ja kõigil on võimalik 10. septembriks teha oma ettepanekuid.

Minu küsimus Padaoru kriisikeskuse rajamise kohta jääb küsimata, kuna ei usu, et sellele mingit edasiviivat vastust saaksin.

6. Volikogu määruse eelnõu „Viru-Nigula valla külavanema statuut“ I lugemine

Asi on alguse saanud ilmselt ühinemislepingust, kuhu sai omal ajal sisse, et külavanemate rolli tuleb suurendada. Mind huvitab aga eelkõige, kuidas selle statuudi kokkupanemine käis? Kes on praeguseks sellega tutvunud? Mis on aluseks võetud? Mida arvavad senised külavanemad? Mis on üleüldse sellise koostöövormi eesmärk? Millisena näeb vallavalitsus seda koostöövormi?

Samuti mis saab edasi? Kas vallavalitsus korraldab lähikuudel pärast statuudi vastu võtmist ka mingisuguse n-ö hoogtöö, mille käigus kõikidele küladele vanemad saaksid ning sisuline töö kohapeal käima läheks? Külavanema sisseelamiskursus näiteks võiks olla – mingi ports teemasid alates dokumendihaldusest ja asjaajamiskeelest lõpetades kogukonnaloo ja raamatupidamise alustega? Kuna aga Eve koosolekul ei osale, jätan suure osa nendest küsimustest ilmselt esitamata.

Ette kannab R. Kutsar, materjalidega saab tutvuda siin.

R. Kutsar: Olete kindlasti lugenud, komisjonid on kah vaadanud. Esimene lugemine, vaatame siis kiiresti üle. Teeb ülevaate dokumendist. Tsiteerib valikuliselt.

Otsustan Rihot katkestada.

K. Veski: Mul on ettepanek dokumenti mitte valikuliselt tsiteerida, me oleme seda lugenud. Pigem läheks küsimuste juurde.

Nõustutakse.

K. Veski: Kõigepealt, paljudel küladel on vanemad?

R. Kutsar: Aseri vallas on osadel küladel valitud, kolmel külal on.

K. Veski: Kuidas dokumenti koostati, kas külavanemad ise olid kaasatud? Mulle tundub, et praegu ei tea nad ise kah, millised kohustused ja õigused neil tegelikult on. Et kuidas selle dokumendi koostamine käinud on?

R. Kutsar: Eve koostas, komisjonid on arutanud. Üks külavanem oli komisjonis. Ma ei tea täpselt.

K. Veski: Olgu, natuke konkreetsemalt siis. Õiguste all punkt kolm. “Külavanemal on õigus: … 2) esindada külaelanikke omavalitsuses, riigiasutustes ja muudes institutsioonides;” Kas see mitte täpsustamist ei vajaks? Võib jääda arusaamatuks millal ja mis kujul saab esindada? Kas võib tekkida olukord, kus mõni memmeke arvab, et saadangi külavanema panka tehinguid tegema. Iga õigusakt peab olema võimalikult selge.

K. Tomingas: Ma arvan, et siin on mõeldud küla esindamist, mitte mõnda külaelanikku üksinda.

R. Kutsar: Mingisugustes asutustes saab ikkagi ma arvan ka memmekest esindada. Paneme kirja, et vajab täpsustamist.

Saabus R. Heinmets.

A. Sepnik: Ma taustaks ütlen. Indikatsioon on olnud riiklik, üllas, kaasata rohkem inimesi ja hoogustada. Läbi piirkondade leida ja tuua inimesed vallale lähemale.

K. Veski: Nõus, arusaadav. Seetõttu ongi oluline, et me ei teeks lihtsat dokumenti ja ei loodaks, et ainult dokumendi abil asi hoogsamaks läheb.

R. Kutsar: Ma arvan küll, et tutvustatakse küladele samuti. Vabandan Raivo, et ma ei pannud tähele, kui sa tulid. Komisjonid olid ühel meelel, et neli aastat võiks olla periood, milleks külavanem valitakse.

K. Oras: Palun prokollida, et arengukomisjon ei ole koos käinud ja seda küsimust arutanud.

R. Kutsar: Külavanema märgist. Ettepanek on, et kui külavanem on mitu perioodi tööd teinud, võiks külavanema märk talle jääda mälestuseks. Osad arvasid nii ja osad teisiti, arvati et võiks olla üle antav uuele. Tsiteerib veel mõnda juhuslikku kohta eelnõust.

R. Kutsar: On veel küsimusi? 10. septembriks tuleks teha ettepanekud.

Küsimusi rohkem pole, läheme järgmise punkti juurde.

7. Volikogu määruse eelnõu „Määruste kehtetuks tunnistamine“

Vormiline otsus – uus valdkonda reguleeriv määrus on olemas, vanad tuleb kehtetuks tunnistada.

Ettekandjaks H. Källo, materjalid siin:

H. Källo: Seoses ühtse registriga on vaja eelmised kehtetuks tunnistada, küsimusi?

R. Kutsar: Ettepanek on kinnitada.

Kõik on poolt.

8. Volikogu otsuse eelnõu „Viru-Nigula valla tunnustusavalduste andmise komisjoni moodustamine ja liikmete nimetamine“

Sisu on eelnõus kirjas, plaan on moodustada komisjon, kes volikogu eest töö ära teeb ja otsustamiseks ettepanekud esitab.

Tunnustamised on välja toodud valla põhimääruses. Vaata §5.

Ette kannab R. Kutsar, meile saadetud materjalid on siin.

R. Kutsar: Tutvustab dokumenti ja komisjoni eesmärki. Kõigepealt tutvustab vallavalitsuse ettepanekut – volikogu esimees võiks olla komisjoni esimees ning igast piirkonnast üks liige.

K. Oras teeb ettepaneku, et G. Kentem võiks olla liige ja G. Kentem omakorda esitab K. Orase liikmeks.

R. Kutsar: Jääb siis nii, et 4 liiget on? Vastuväiteid pole. Ei ole vastu keegi, kui mina oleksin esimees? Ei ole. Aga kes esindaksid piirkondi?

K. Oras: Teen ettepaneku, et Gaido Aseri poolt. Kentem nõustub.

E. Polluks: Viru-Nigula poolt võiks olla M. Zaidullin.

R. Kutsar: Kunda poolt J. Fjodorova? Jelena keeldub.

M. Zaidullin: E. Tull võiks olla.

Nii jääbki. Üks kummaline tujutu laat oli see päevakorrapunkt. Väga imelik. Keegi ei anna justkui endale aru, et see komisjon hakkab tunnustama meie väärikaid ning juba tänane suhtumine devalveerib selle väärtust omajagu…

9. Informatsioon

Oleme jõudnud informatsioonini. Punktini, kus alati asjad käest on läinud. Kas täna on midagi teisiti?

R. Kutsar: Järgmine istung toimub 26. septembril.

J. Fjodorova: Kas komisjonide ajad tulevad ka koondtabelina?

R. Kutsar: Jah, tulevad.

G. Kentem: Annan Aseri sadama esindajana teada, et homsest tuleb riigihange välja masuudireostuse likvideerimiseks. Septembri lõpuks peaks olema asjad selged, loodame, et oktoobrist hakkavad tööd pihta ja suveks on tehtud. Koit ei pea enam küsima mujalt ametkondadest infot. Ja kui te asjast midagi ei tea, pole vaja sotsiaalmeediasse absurdseid asju kirjutada. Pole vaja valetada!

J. Fjodorova: Kui tahad, mine kohtusse.

G. Kentem: Sinu vastu väga lihtsalt, arvesta sellega, et kõigega võib minna.

K. Oras: Sadama esindaja võiks olla siis aktiivsem selgitama.

Tekib tuttav segamini lärm.

E. Rästa: Ma tahaksin öelda, et valla kodulehel oli istungi aeg valesti kirjas. Mul tekkis tööandjaga vaidlus selle pärast, ei tahtnud varem minema lasta.

R. Kutsar: Ei teadnud, andke varem teada. Veel küsimusi.

P. Vilmer: Ma tahaksin sama lisada – kui kuulutatakse välja koosolek, siis levivat infot võiks volikogu juht kontrollida. Ma tulin samuti siia valeks ajaks pool tundi hiljem, tahtsin aga esimest päevakorrapunkti kuulda.

K. Oras: Tahaksin teada volikogu liikmete arvamust. Toimus meeleavaldus. Küsisin vallast, et miks ei kajastatud seda valla meedias? Sain vastuseks, et see ei olnud valla korraldatud, selle pärast. Mida arvate?

J. Fjodorova: Kas üldse reageerisite kuidagi, suhtlesite te nende korraldajatega? Me valime külavanemaid jmt. Samas aktiivsete inimestega, kes oma seisukohta kaitsevad, ei suhtle keegi.

G. Kentem: Kusagil ei tehta seda, valitsused ei pea suhtlema meeleavaldajatega.

R. Kutsar: Meil oli info olemas piketi avalduse näol, meil ei olnud vaja selle pärast nendega suhelda. See oli vaikiv pikett, meil ei olnud vaja selleks nendega suhelda.

K. Oras: Ma siiski tahan volikogu liikmete arvamust.

L. Krigul: Vallavalitsus vastutab meie kanalite eest, sellesse info jõudmise eest vastutame kah meie. Teeme omad järeldused ja info tuleb.

K. Oras: Jõuludeks?

L. Krigul: Võib-olla jõuludeks.

G. Kentem: Piketeeriti usuliikumise vastu, me ei pea selle pärast suhtlema. Vallavanem käis kohal ja sellest ju piisab. Minu arvamus on, et kui piketeeritakse volikogu vastu, siis jah, aga see ei puuduta ju meid. See on rahva ja jumalasulaste omavaheline asi.

Tekib taas karjumine.

G. Kentem: Seaduseid ei rikutud, mida saab vald teha?

A. Aron: Käisin kohapeal ja kuulasin hiljem kajastusi. Ka Raadio 4st. Teise koguduse inimesed kommenteerisid samuti. Mind huvitaksid uuriva ajakirjanduse seisukohad küll, et mida laiemalt arvatakse või välja uuritakse asjast.

Palun samuti sõna ning selgitan, et minu hinnangul ei ole küsimus ju ühes konkreetses intsidendis vaid selles, et meil on ühes suures kogukonnas konflikt ning justkui mitte keegi ei võta vastutust sellele lahendust välja töötama hakata. Me kõik omame mingit isiklikku seisukohta, kuid kollektiivselt ei me võimelised seda asja edasi viima.

G. Kentem: Jelena, võta siis midagi ette, tee mingid konkreetsed ettepanekud.

Vihane karjumine Jelena ja Kentemi vahel.

M. Zaidullin: Kuidas te üldse teadsite, et selline meeleavaldus tuleb. Kui süüdistate volikogu liikmeid, siis andke ka neile teada üritustest.

G. Kentem: Viisakas oleks, kui miitingulased korjaksid oma lendlehed tulevikus ise ära!

E. Polluks: Palju on viha õhutamist üksteise suhtes.

K. Veski: Vaadake, asjaga peab hakkama tegelema metoodiliselt. Kui meil oleks koolis klassis laste vahel konflikt, siis me ei kujutaks ette, et klassijuhataja võtaks positsiooni, et üks pool ongi natuke lollakas ja ei saa asjast midagi aru ning teise poole lapsevanemad on konfliktsed. Kuhu see viiks? Igatahes mitte tüli lahendamiseni. Õppetööd aga teha ei saaks. Me peame hakkame välja töötama lahendusi! Me peame aru saama, et kohaliku omavalitsuse roll on siin vastutust kanda.

R. Heinmets: Aga Jelena ei ole ju mingeid ettepanekuid teinud.

Ma ei saa siinkohal üldse aru, misasja see Jelena siin nii mitmel korral jutuks tuleb…

R. Kutsar: Võtame teise teema.

J. Fjodorova: Kert Räst saatis kirja ja sellele ei vastatud õigel ajal, kas keegi ametnik sai selle eest karistuse? Ma ise olen sellega kaks korda kokku puutunud. Saadan kõigile ja keegi ei vasta. Kas keegi saab karistuse, et keegi ei reageeri.

Suvaline lärm Kentemi ja Jelena osalusel.

R. Tetto: Ei ole saanud keegi karistada.

J. Fjodorova: Teen ettepaneku, et saaks.

E. Rästa: Mis karistuse me määrame Kert Räisile, et ta solvab volikogu liikmeid?

J. Fjodorova: Mine kohtusse, pagan võtku, terve volikogu on dementseid täis. Riho, räägi sisust.

R. Kutsar: Palun mitte solvata üksteist!

G. Kentem: Ma arvan, Jelena, et mida vähem sa Aseri asjadest tead, seda parem.

R. Kutsar: Nii, aitab, on aeg lilli jagada.

Nagu tavaks on saanud – toob kõrvalruumist lilled, hakkab õnnitlema, aplaus. 18:47 on istung lõppenud.

Lõpetuseks

Satun enne lahkumist Rihoga Aseris käärivate probleemide üle arutlema. Kasutame olukorra iselmoomustamiseks haridusega seotud kujundeid ning hetkeks tundub, et nii on lihtsam ja teineteisest arusaadavam vaielda. Ometi jõuab ta üsna pea tõdemuseni, et mõnikord on ikkagi vaja karistada, et õpilasest inimene kasvaks…

7 KOMMENTAARID

  1. Mitmes strateegia versioon on vallakodanikele avaldatud? Kui oodatakse ettepanekuid, siis sooviks enne tutvuda viimase versiooniga.

  2. Oeh, olen kõik Kaido istungite ülevaated läbi lugenud ja vägisi jääb mulje, et see kala mädaneb mõlemast – volikogu ja valitsuse – peast korraga. Sellised mokalaadad ja karjumised olid Kunda linna volikogus viimati 25 aastat tagasi. Kaklused kakeldakse ja küsimused arutatakse läbi komisjonides. Volikogu on sisuliselt see koht kus haamrit koputatakse, seal enam põhimõttelisi vaidlusi pidama ei peaks ega omavahelisi solvumisi lahendama. Kuidagi väga masendav mulje jääb nendest ülevaadetest.

    • Hea Uno!
      Ajaloolasena sa peaksid ju teadma, et ajalugu kordub! Aga jah, olen sinuga nõus, selline karjumine ja oma vahel muda loopimine ei sobi vallavolikogusse. See peaks olema koht, kus inimesed mõistlikult arutavad ja viivad valla parema tuleviku poole. Kurb on lugeda, vahel ka lõbus, kuidas elu KOV käib!

  3. Raamatupidajana on kujunenud professionaalne kretinism. Arvnäitajatel on kummaline viis muutuda ühest aruandest teise. Eelarve täitmisel aruandes on Kunda Hooldekodu eelarve veerus (planeeritavad kulud) personalikulud 231 000 ja majanduskulud 119 445 ja volikogu liikmetele saadetud finantsaruandes aruandes vastavalt 250 300 ja 112 145. Kasumi/tulemi arvutusvariantide loogika arusaamatu.
    Mina arvutaks prognoositava tulu:
    45 kohta*650 kuumaks* 12 kuud = 351 000 (kui kõik tasuksid ise). Vald tasub 11*350*12= 46 200 järelikult on tulu 351 000 – 46 200 =304 800 mitte 290 000 jne.
    Finants selgitusest ei suuda mina kuidagi välja lugeda “Hooldekodu 45 kohaga ei ole jätkusuutlik igal võimalikul arvutusviisil” ja kui lisatakse 40-45, et siis on kasumlik.
    Täna on valla elanike hooldekodus 26, siis tuleks võibolla hoopis vähendada kohti, on ka kahjum väiksem. Kurb, et selliste andmete alusel (igas aruandes erinevad arvud) ja analüüsi peale otsus tehti. Eelarvestrateegia järgi on 2020 aastal planeeritud põhivara müüki 400 000 € ja 2021 summas 145 000 (mida müüakse, ei tea). Loodan, et need ei ole järgmised allasutused, mis ise ära ei majanda (Kunda Päevakeskus, spordi ja kultuuriasutused). Aga ikkagi mida müüakse???

    • Tegelikult võib küll olla, et kohtade suurendamine muudab hooldekodu kasumlikuks. Hooldekodul on püsikulud, küte, vesi, elekter, personali palgad, muud majanduskulud. Hoolealuste vähendamine ei tähenda püsikulude vähenemist, sest kütma ja valgustama peab ühtemoodi, on siis toas üks, kaks või kolm inimest, toitu peab ikka valmistama kolm korda päevas (ma ei tea, kas Kundas seda ise tehakse). Püsikulusid saab muidugi teatud piirini kokku tõmmata hoone soojustamise jm lahendustega, aga ainult teatud piirini ja püsikulude osakaalu iga hooldatava arves saabki vähendada ainult hooldatavate arvu suurendamisega…

KOMMENTEERI

Please enter your comment!
Please enter your name here