President Kaljulaid külastas Ida-Virumaad

13

Päeva esimesed kohtumised olid Kiviõli I Keskkoolis, mis on hea näide sellest, kuidas ka väga suure venekeelse kogukonnaga linnas on võimalik edukalt eestikeelset kooli pidada. Kuigi piirkonna elanike arv on viimastel aastatel pidevalt vähenenud, on kool järjest kasvanud ning tänavu alustas 1. klassis kooliteed 48 last, kellest ligi pooltel on kodune keel vene keel. Selles koolis pole see muidugi midagi uut, pigem aastatepikkune sisseharjunud tava, mis on tiivustatud teadmisest, et mida varem lapsed koos õppima ja tegutsema hakkavad, seda parem on nii keeleoskus kui ka teineteisemõistmine. Peame tegelikult kõigis sellistes piirkondades eraldi rohkem tähelepanu pöörama ka nii nende laste õpiabile kui ka selliste lapsevanemate toetamisele, kes ise ehk eesti keelt nii hästi ei oska, kuid lapse eestikeelsesse kooli saadavad. See on kiirem tee eestikeelse koolini.

Iisaku Gümnaasium on justkui kool koolis – tavalise kooliga kõrvu tegutseb endise koondislase Reinar Halliku korvpallikool ja alates möödunud aastast ka korvpalliakadeemia. Plaan on üles ehitada üks korralik spordipüramiid selle erinevate astmetega ja kahe aastaga on tegelikult juba väga palju tehtud – ühikakohad on täis ning igapäevaselt osaleb trennides pealt 100 noore nii Iisakust kui teistest Ida-Viru piirkondadest. Kool tegutseb nii vedajate entusiasmist kui loomulikult Alutaguse valla toetusel, kuid ilmselt tuleb meil Eestis veel korra mõelda ka sellele, kuidas on kõige mõistlikum rahastada neid koole, mille tõmbepiirkond on tegelikult suurem kui üks omavalitsus. Lisaks korvpallikoolile puudutab see küsimus ka näiteks paljusid HEV-koole.

Segasime ka natuke laste trenni, kõik nad olid väga julged ja jutukad. Kui kõigist ei saagi korvpallureid, siis tekkinud liikumisharjumist ja spordipisikuga nakatumist neist enam ära ei võta. Jõudu tööle Reinarile, Alutaguse vallale ja kõigile, kes sellesse panustanud on!

Päevakeskus LAD teeb seda nii tänuväärset tööd, mida paljud iga päev ei märka. Vaimse puudega noorte ja mitte enam nii noorte inimeste sotsiaalne toetamine ning nende võimalikult valutu ühiskonda sulandumise toetamine on midagi, millesse ei saa kunagi liiiiga palju panustada. Nii päeva- kui lapsehoid, aga ka tugiisiku ja isikliku abistaja teenus on selles töös äärmiselt vajalikud teenused, kuigi „teenuseks“ nimetamine kõlab selle kohta kuidagi liiga bürokraatlikult. Aga sama oluline on ka meie kõigi suhtumine ja mõistmine, et sellised inimesed iga päev meie kõrval – poes, teatris, tänaval, laste kunstiringis ja mujal – on täiesti loomulik osa meie argielust.

Eto žizn, eto karma – privet, gorod Narva! Narvas astusime esimese asjana sisse uude eesti keele majja, mis kahe päeva eest avati. See on nii eesti keele kui eesti meel keskus. Meil oli seal väga sisukas arutelu, milles osalesid nii selle uue eesti keele pesa õpetajate kui Ida-Virumaa koolijuhid. See lähenemine, et lisaks keelekursustele otsitakse ka järjest uusi võimalusi, kuidas huviliste igapäevast suhtluskeelt arendada, on ääretult mõistlik. Tihti on tunnistusest olulisem oskus ja julgus keelt igapäevaselt kasutada. Ja nüüd on juures ka üks koht, kus seda teha – keelekohvikud, filmiõhtud ja kõik muu, mis laiendab meie riigikeele sõprade ringi, on oluline ja vajalik. Ja olen viimasel ajal nii palju Narvas käinud, et julgen kinnitada – ka oodatud ja nõutud.

Õhtul käisin kohtumas riigikaitseõpetajatega, kes juba 18. korda igal sügisel oma traditsioonilisele seminarile kogunevad. Nendel meestel ja naistel on väga oluline roll selles, et arusaam ja teadmised riigikaitsest oleksid meie ühiskonnas võimalikult laialt levinud, mis juba iseenesest on väga tugevaks ja oluliseks julgeolekutagatiseks. Jagasin nendega oma mõtteid maailmas toimuvast, Eesti julgeolekust, riigikaitsest ja välispoliitikast ning haridusest ja vastasin tervele reale küsimustele alustades naiste ajateenistusest lõpetades Tartu rahuga.

Teise päeva hommikul vestlesime Narva linnapea Aleksei Jevgrafoviga Narvast, haridusest, keelest ja veel paljustki.

Loomeinkubaator OBJEKT on Narvas järjekordne tõestus sellest, et kätte võttes teevad aktiivsed kodanikud ära küllalt pööraseid – ja väga ägedaid – projekte. Vestlesime Narva ja Ida-Virumaa tulevikust. Arutelu saab vaadata siit: https://www.err.ee/988387/otse-kell-8-30-kaljulaidi-jevgrafovi-ja-kaldoja-mottevahetus-narvas

KOMMENTEERI

Please enter your comment!
Please enter your name here