19 aug.

Vestlusi jõksoloogiast

Kohaliku Info Keskus avaldas 25. juulil 2016 artikli presidendikandidaat Allar Jõksi tegevuse hämaramatest külgedest. Eesti fatherofdemocracy eepiliselt darksideofthemoonilik lugu pälvis üllatavalt palju tähelepanu. Meiega võtsid ühendust mitmed mehed ja naised, kes tänasid siiralt, et lõpuks keegi julges kirjutada Demokraatia Isa orbitaalse liikumise “Kuu tagumisest küljest”. Sellest teavad nii mõnedki, kuid pigem hoitakse suu kinni. Vähesed julgevad Jõksi vägitükkide kohta suud paotada, kuna Kalaranna LÄTAK’i maaletooja kättemaks pole terve mõistusega kodanikele teab mis unistuste tagajärg.

Siiski soovisid mõned rääkida oma loo ning edastada lisainfot Jõksi tegemiste kohta. See info oli intrigeeriv ja pidasime vajalikuks pöörduda Jõksi poole selgituste saamiseks.

28. juulil 2016 saatsime Jõksile küsimused, et kontrollida meile edastatud vihjeid ning saada presidendikandidaadilt kommentaar. Kahjuks otsustas Jõks küsimusi lihtsalt ignoreerida – kuni tänaseni pole ta meie 28. juuli ekirjale vastanud. Kuna Jõks loobus selgitusi andmast, peame ülekaaluka avaliku huvi tõttu vajalikuks tuua ära omapoolse versiooni uutest asjaoludest seoses Jõksiga. Ühtlasi toome ära ka Jõksile saadetud küsimused. Käsitlus põhineb allikate andmetel, kelle nimed on meile teada, kuid kes soovivad jääda anonüümseks. Oleme kohustatud nende soovi austama.

Tanel Kandle
toimetaja

****

AS Tallinna Vesi – mitme näoga Jõks ja IRL-i topeltmäng

Tuleb välja, et Allar Jõks on põhimõtteliselt ja suisa šokeerivalt muutnud oma seisukohti monopoolsete vee-ettevõtetega ümberkäimise suhtes. Tema tegevus  õiguskantsleri ametiajal ning pärast seda advokaadina on liialdamata nagu öö ja päev. Kui aastal 2005 siunas Jõks monopoolsete vee-ettevõtjate (sh Tallinna Vesi) võimalikke kuritarvitusi ja teenuste kõrget hinda, siis täna võitleb advokaat Jõks juba aastaid lõvina tallinlaste veehinna tõstmise eest. Lisaks nõuab AS Tallinna Vesi esindajana riigilt kümneid miljoneid eurosid kahjutasu. Konkurentsiamet nimelt ei lubanud Jõksi kliendil veehinda tõsta. Konkurentsiamet tegutses veehinna piiramisel nn monopolide ohjeldamise seaduse alusel, mille vastuvõtmise üheks tõukeks oli Jõksi siiras mure tarbijate pärast 2005 aastal õiguskantslerina.

Tsiteerigem Õiguskantsleri tegevuse ülevaadet 2005 (lk 208-209):

“2005. aastal jõustunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatused käsitlevad eelkõige Keskkonnaministeeriumi pädevusse kuuluvaid küsimusi ning neist ei piisa, et tagada tarbija õiguste kaitset suhetes turgu valitseva vee-ettevõtjaga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole siiani andnud ammendavat vastust õiguskantsleri soovitusele ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse täiendavaks ülevaatamiseks konkurentsiõiguse ja tarbijakaitse aspektist. Elutähtsat teenust osutava turgu valitseva ettevõtja tegevus ei tohiks olla rajatud kasumi teenimisele, samas näitab Konkurentsiameti analüüs, et vee-ettevõtjad kuritarvitavad oma monopoolset seisundit. Kujunenud olukorda iseloomustab asjaolu, et AS Tallinna Vesi on börsil noteeritud ettevõte. Universaalteenuste hinnakujundus on konkurentsiõiguse küsimus (turgu valitseva ettevõtja ehk monopoli regulatsioon), sellest oleneb tarbija üks kõige olulisim majandushuvi – teenuse hind.”

IRL-i  lühike mälu

Kurioosne on siinjuures, et just Jõksi tänased nukujuhid IRL-st – Reinsalu ja Vaher – olid 2009 aastal monopolide ohjeldamise seaduse Riigikokku saatjad. Reinsalu ja Vaher märkisid toona kaunisõnaliselt, et nimetatud seaduse vastuvõtmine peaks vähendama vee hinda umbes veerandi võrra ning kütte- ja gaasihinda kümnendiku võrra. “Isegi majanduslanguse ajal pidevalt kasvavad vee-, kütte- ja gaasiarved ei ole mitte loomulik nähe, vaid anomaalia,” ütles Reinsalu. “Nii Tallinna linn kui riik on seni olnud hambutud meid kõiki puudutavate kommunaalmonopolide ohjeldamisel.”

Täna on Reinsalu ja Vaher on mured veehinna pärast unustanud. Ei neid ega kedagi teist IRL-st häiri vähimalgi määral, et vana kamraad ehk Põhiseaduse Rüütel/Demokraatia Isa võitleb briti suurfirma United Utilities huvides tallinlaste veehinna tõstmise ja Eesti riigi lüpsmise eest. Paistab, et Reinsalul ja Vaheril on täna muud ja tähtsamad mured, kui omaaegse monopolide ohjeldamise seaduse sisuline täitmine.

Jõksi rahalised huvid

Allikate väitel on Advokaadibürool Sorainen ja Allar Jõksil (kui büroo partneril ja juhatuse liikmel) väga isiklik ja otsene rahaline huvi saavutamaks AS Tallinna Vesi kasuks veehinna tõstmine ja vaidluses Eesti riigiga 90 miljoni euro sissenõudmine (29. juuli 2016 Äripäeva andmetel on AS Tallinna Vesi küll vähendanud nõude summat 73 miljoni euroni).

Meie andmetel tehti ettepanek Jõksi nimetamiseks AS Tallinna Vesi nõukogusse briti suuromaniku United Utilities’ega seotud isikute poolt, seega on alust arvata, et mees esindab veefirmas ka nende huve. Eks suurim aktsionär ju paneb paika ka ettevõtte huvisuunad.

Miskipärast keeldus Jõks vastamast küsimusele, kui palju Advokaadibüroole Sorainen on AS Tallinna Vesi poolt makstud teenustasusid ja kui palju talle isiklikult on makstud veefirma poolt nõukogu liikme tasusid. Samuti jäi vastamata ühe allika poolt väidetu, et Jõksile võib kuuluda AS Tallinna Vesi aktsiaid ja/või optsioone. Jõksi soovimatus neid väiteid kommenteerida või selgelt tagasi lükata annab meie hinnangul alust arvata, et Jõksi motivatsioonipaketis võivad lisaks advokaadibüroo tava- ja tulemustasule tõesti olla ka lisaks sellised hüved. Presidendikandidaat Jõksil oleks aus teha full disclosure ja rääkida suu puhtaks, miks ta ikkagi tallinlaste ja Eesti riigi rahakoti kallale minna tahab ja kui palju mees ise sellelt taskusse paneb. Täna müüb presidendikandidaat Jõks ennast kahjuks liiga suurel määral “põrsana kotis”, kes ebameeldivaid küsimusi kipub ignoreerima. See ei ole eesti rahva suhtes aus.

Jõksi teadlikud valikud Gazpromi huvide kaitsel

Allar Jõksile pidi enne AS’i Eesti Gaasi poolt tellitud ja Gazpromi huvidele vastava õigusteenuse osutamise töö (mille sisuks oli võitlus ülekandevõrkude eraldamise vastu gaasimonopolist) vastuvõtmist olema teada, kelle tegelikes huvides oli ülekandevõrkude säilitamine kohaliku gaasimonopoli osana. Selles osas toimus toona aktiivne avalik arutelu ja avalikult oli teada, et Vene gaasihiid Gazprom võitles kogu Euroopas, sh Balti regioonis küünte ja hammastega ülekandevõrkude säilitamise eest kohalike gaasikäpikute osana. Seega oli otseselt Gazpromi sisuline agenda, mille eest Jõks toona võitles. Oma JOKK-stiilile truuks jäädes on mees nüüd hiljem hämanud, et tema on esindanud AS’i Eesti Gaas. Formaalselt on see tõsi, aga tegelikult jätab mainimata, kelle huvid seda võitlust dikteerisid. Seetõttu läks Jõks täiesti teadlikult Eesti riigi (julgeoleku)huvide vastu. Küllap oli tasu Eesti riigi huvide vastase võitluse eest sedavõrd helde.

Jõks ei tahtnud meile kahjuks selgitada, kas ta oleks Gazpromi huvide kõrval nõus esindama ka Vene vastuluureteenistust FSB mõnes põhiseaduslikkuse vaidluses Eesti riigi vastu. Samuti keeldus ta põhjendamast, mille poolest põhimõtteliselt Gazpromi huvide kaitsmine erineb FSB huvide kaitsmisest, kuna mõlemad institutsioonid on ju teadaolevalt Putini poliitika tööriistad.

VÄLJAVÕTE ALLAR JÕKSILE E-KIRJA TEEL SAADETUD KÜSIMUSTEST, MILLELE VASTUSEID EI SAABUNUD

Saatja: Tanel Kandle <tanel.kandle@hotmail.com>
Kuupäev: 28.07.2016 10:47 (GMT+02:00)
Saaja: allar.joks@sorainen.com
Teema: Veel mõned küsimused

Tere Allar

Olen Tanel Kandle Kohaliku Info Keskusest ja sooviksin esitada Sulle veel mõned küsimused lisaks neile, mida me intervjuul käsitlesime.  Meie 25.07.2016 postituse (http://www.kohalik.info/allar-joks-moraalne-loks/#more-194) järel võeti minuga palju ühendust ja esitati rohkelt uut informatsiooni, mida pean õigeks kontrollida. Olen kindlal seisukohal, et avalikkusel on ülekaalukas huvi presidendikandidaatide tausta puudutava informatsiooni vastu. Oleksin tänulik, kui saaksid küsimustele vastata tänase tööpäeva jooksul.

Ette tänades
Tanel Kandle

******

1. Sa ise oled varasemalt öelnud (Eesti Ekspress 05. juuli 2016), et oled esindanud Eestis Gazpromi huve. Samuti oled öelnud, et kliendi ja advokaadi samastamine on viga. Sellega seoses:
– Kas oleksid nõus esindama FSB-d Eesti riigi vastu mõnes põhiseaduslikkuse vaidluses? Kui vastus on jah, siis millistel tingimustel? Palun põhjenda
– Kas Venemaa tänase välis- ja sisepoliitika instrumendina Gazprom erineb Sinu hinnangul põhimõtteliselt FSB-st? Palun põhjenda

2. Kas Sul on AS Tallinna Vesi aktsiaid või optsioone? Kui jah, siis kui palju, millal ja mis hinnaga omandatud? (kui on optsioonid, siis mis on nende tingimused

4. Kas ja kui palju oled saanud nõukogu liikme tasusid AS-st Tallinna Vesi aastate lõikes? (palun too ära iga aasta lõikes eraldi)

5. Kui palju on Advokaadibüroo Sorainen saanud AS-st Tallinna Vesi tasu juriidiliste ja PR teenuste eest? Palun ära näidata summad aastate lõikes ja konkreetsed advokaadid, kes olid konkreetsete teenuste osutajateks.

6. Kas Advokaadibüroo Sorainen ja AS Tallinna Vesi on kokku leppinud mingites tulemustasudes? Kui jah, siis palun too lühidalt ära nende tingimused.

7. Kes tegi aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku Sinu nimetamiseks AS Tallinna Vesi nõukogusse? Kellega Sa eelnevalt seda küsimust läbi rääkisid? (ma oletan, et ettepanekut ei tehtud ilma Sinuga kooskõlastamata).


  • Jõksoloogia –  teadusharu, mis uurib, kuidas
    vahetada värvi ja veendumusi ametikoha
    muutudes, täita taskuid vaese elanikkonna
    arvelt ja seejuures teenida aplaus kui
    demokraatia isa. Kuidas müüa oma ihu
    ja hing Gazpromi huvide teenistusse ning
    selle eest saada IRL-i presidendikandidaadiks

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga