Elu üle Eesti

36

Eestis nii nagu teisteski lääneühiskondades valitseb selge linnastumise tendents. Meie hajaasustusega riigi ääremaastumine seab meid silmitsi tõsiste demograafiliste ja majanduslike riskidega. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et Eestis on sisuliselt üks suur tõmbekeskus – Tallinn koos Harjumaa n-ö kuldse ringiga.

Kui me sellele probleemile lahendust ei leia, siis terendab meile tulevikus Eesti, mille terve elanikkond on koondunud Harjumaale ja suurematesse maakonnakeskustesse. Seega peame looma motivatsioonipaketi kohalikele omavalitsutele, mis aitaksid kaasa ettevõtlusele arendamisele ja ühes sellega ka asustusele väljaspool suuremaid keskuseid.

Haldusreform oli alles algus

Kaasaegse riigikorralduse võtmesõnaks on kohalike omavalitsuste ja kogukondade võimestamine. Keskvalitsuse tasandil toiminud tsentraalne juhtimine ei paku lahendusi enamikele kohalikku elu puudutavatele küsimustele.

Kohalike elanike puudutavad küsimused tuleb otsustada ja lahendada elanikele kõige lähemal tasandil – kohalikes omavalitsustes. 2017. aastal läbi viidud haldusreformi eesmärk oligi täita seda põhimõtet – suurendada omavalitsuste võimekust avalike teenuste pakkumisel ning nende konkurentsivõimet. See suur haldusterritoriaalne reform vähendas meie kohalike omavalituste koguarvu 213-lt 79-le. Tänaseks on keskmine omavalitsuse elanike arv ja pindala peaaegu kolmekordistunud. Haldusreformi tulemusena sai omavalitsuste uued piirid Eestimaa kaardil maha märgitud.

Edasi tuleb meil aga minna sisulisemate küsimustega nagu omavalitsuste tugevdamise tööriistakasti kokkupanemisel – kohaliku omavalitsuse tulubaasi tugevdamise, kohaliku finantsautonoomia tõstmisega ning maade korralise hindamisega.

Üheks kohalike omavalitsuste tugevdamise instrumendiks võiks olla ka kohalikele omavalitsustele ettevõtluse arendamise ja edendamise rolli andmine koos motivatsioonipaketiga.

Kui pole inimesi ja ettevõtteid, siis ei ole ka tugevat omavalitsust

Kohalike omavalitsuste rollist ettevõtluse arendamisel on aastaid räägitud. Kohalikud omavalitsused, kus puudub ettevõtlus ja soosiv keskkond ettevõtluse edendamiseks, ei ole jätkusuutlikud. Omavalitsused, kus ei ole inimestel töökohti, loob pinnase inimeste väljarändeks ning ääremaastumiseks. On palju kergem käia tööl, elades töökoha lähedal, ning seepärast kolivad paljud inimesed väikestest omavalitsustest suurematesse keskustesse. Ja seda näitab meile ilmekalt Eesti demograafiline pilt.

Inimeste väljarändega väheneb kohaliku omavalitsuste tulubaas. Peamine kohalike omavalitsuste tulu tuleb üksikisiku tulumaksust (täna on see 11,96% makstavast tulumaksust, mis laekub sellesse kohaliku omavalitsuse eelarvesse, kuhu inimene on rahvastikuregistrijärgselt sisse kirjutatud).

Peaksime mõtlema, kuidas kohalikke omavalitsusi võimestada ning anda neile tööriistakasti ettevõtluse edendamiseks. Kindlasti seab siin omad piiri regionaalsed erisused ja eripärad. Aga proovida kindlasti tasub.

Riigikontrolli sisukas kontrolliaruanne “Kohalike omavalitsuste roll ettevõtluse edendamisel” jõuab samale järeldusele. Kas ja mil viisil saaksid omavalitsused senisest enam ettevõtluse arengusse panustada?

Aruandest selgub, et ettevõtluse tähendus ja selle mõjutamise võimalused on Eesti omavalitsustes sageli läbi mõtlemata. Seda mõjutab suuresti asjaolu, et omavalitsusele ei kaasne ettevõtlusega seoses otsest täiendavat kasu. Samuti tuleb arvestada, et omavalitsusi mõjutab otseselt ka maapuudus. Eelkõige puudutab see tööstusalade rajamist, mis on – Narva ja Jõhvi tööstusparkide näitel – end tõestanud kui üks parimaid meetmeid soodustada suuremat lisandväärtust ja töökohti loovat ettevõtlust.

On piirkondi, kus omavalitsustel ei ole võimalik tööstusalade loomisega tegeleda, sest selleks sobilik maa on riigi käes. Teinekord puudub ka vajalik taristu ja tööstusvoolu piisav võimekus piirkonnas. Selleks, et neid probleeme lahendada, tuleb üle vaadata ka riigimaa eraldamise põhimõtted kohalikele omavalitsustele.

Kohalikele omavalitsustele rohkem vabadust ja motivatsiooni

Kohalikel omavalitsusel ei ole seadusest tulenevaid ülesandeid, mis kohustaksid tegelema ettevõtluse edendamise ja arendamisega.

Tänases õigusruumis puudub tõhus motivatsioonisüsteem, millega suunata omavalitsusi ettevõtluskeskkonnaga rohkem tegelema. Ainus arvestatav seos omavalitsuste rahastamise ja ettevõtluse arendamiseks tehtud pingutuse vahel tekib suurema üksikisiku tulumaksu pinnalt, mis uute või paremini tasustatud töökohtadega kaasneb.

Motivatsiooni suurendamiseks tuleb üle vaadata omavalitsuste rahastamise, samuti neile riigimaa eraldamise põhimõtted.

Riigikontroll on teinud ka tänuväärsed ettepanekud, kuidas kohalike omavalitsuste huvi ettevõtluse valdkonna arendamiseks äratada:

  • Dividendidelt makstava tulumaksu suunamine kohalikku eelarvesse;
  • Käibemaksu osaline suunamine kohalikku eelarvesse;
  • Keskkonnatasude kohalikku eelarvesse laekuva proportsiooni suurendamine;
  • Omavalitsusele laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamine;
  • Ettevõtjatele piirkondlike maksusoodustuste tegemine;
  • Turismimaksu kehtestamine.

Rahastamine on lõppkokkuvõttes poliitiliste valikute küsimus, kuid ideaalis võiks omavalitsuste aktiviseerimiseks nende rahastamist suurendada ja lisada tulubaasi komponendi, mille jaotus omavalitsuste vahel sõltuks ettevõtluse seisu iseloomustavatest näitajatest (nt töökohtade arvust).

Leian, et Riigikontrolli kontrollaruanne on hea lähtekoht järgmiste poliitiliste debattide pidamiseks kohalike omavalitsuste rolli tugevdamisel ettevõtluse arendamisel.

Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas 20.03.2019 parlamenti valitud ning valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel osalevatele erakondadele ettepaneku kajastada valitsusliidu programmis omavalitsuspoliitika põhisuunad ja arenguväljavaated. Tegime koalitsiooniläbirääkimisi pidavatele erakondadele ettepaneku lisada koalitsioonilepingusse ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi uue kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse väljatöötamise.

Riigi koalitsioonilepingu (Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-2023) peatükk 5 käsitleb kohalikku elu ja regionaalpoliitikat. Selles peatükis on koalitsioonipartnerid kokku leppinud järgmises punktis – “Vaatame üle kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse”. Samuti on koalitsioonilepingus põhimõte, mille kohaselt lubas valitsuskoalitsioon motiveerida kohalikke omavalitsusi soosima ettevõtlust.

Riigihalduse minister on 03.06.2019 moodustanud eksperdikomisjoni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse uuendamise ettevalmistamiseks.

Eksperdikomisjoni eesmärgiks on läbi arutada ka kohaliku omavalitsuse rahastamise põhimõtted ning mõelda, kuidas saaks kohalike omavalitsuse rahalist võimekust suurendada.

Kuna kohalike omavalitsuste alusseaduse koostamise protsess on käimas, siis võiks selle seaduseelnõu koostamise juures läbi mõelda ja mõtestada kohalike omavalitsuste rolli suurendamise ettevõtluskeskkonna arendamisel koos prääniku ja motivatsioonipaketi andmisega ning need head mõtted seaduseregulatsiooni sisse kirjutada. Häid näiteid ja praktikaid võib ka sõbralikest lähiriikidest leida.

Kindlasti eeldaks ka selline lahendus muudatusi Eesti maksusüsteemis ning teistes  eriseadustes. Need on konkreetsed motiveerivad hoovad, kuidas tuua ettevõtlus ka nendesse omavalitsustesse, mis jäävad suurtest tõmbekeskustest kaugemale.

Lähtekoht ja ajastus kohalikele omavalitsustele suurema rolli andmisel ettevõtluse edendamisele ja arendamisele koos motivatsioonipaketiga on väga hea. Teeme ära!

Jan Trei, Isamaa Harju piirkonna esimees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor.

Arvamuslugu ei kajasta Eesti Linnade ja Valdade Liidu ametlikke seisukohti.