Isside valitsus emmede armust

1942
Karikatuur.

Pühapäev, 3. mai õhtu. Eesti rahvas on kogunenud telerite ette, ETV eetrist tuleb “Aktuaalne Kaamera. Nädal.” Kaamera on püüdnud kinni mehe, kes oma juuksepahmakaga meenutab noort Bob Dylanit. “Kui peaks nüüd hinnangut andma, siis võiks öelda, et see on kas tugev neli või isegi viis miinus, sest me oleme suutnud ära hoida tõesti halvemad olukorrad, raskemad olukorrad. Eriti, kui me räägime Mandri-Eestist, siis siin võib öelda, et olukord ongi olnud algusest peale kontrolli all,” lausub mees, pannes hinde Terviseameti ja ka iseenda tööle koroonakriisi ajal. Järgneva jutuga annab ta mõista, et maksimumhinnet ei saanud panna, kuna tööd takistasid õiguslikud vaidlused.

Oot-oot-oot, mis kuradi vaidlused? Kes vaidles kellega? Kas see on Tujurikkuja uus sketš? Õiguslikud vaidlused sundisid Terviseametit lubama Saaremaa võrkpallimängu, vassima koroonaohu suuruse kohta, peksma lõputult segast maskide (mitte)vajalikkusest, valetama avalikkusele, et riik on kriisiks valmis ja nüüd naeruväärselt ja õõnsalt ärplema, et kõik oli algusest peale kontrolli all? Ei, see pole Avandi ega Sepp, see on sotsiaalminister Tanel “Riik-On-Kriisiks-Valmis-Meil-Oli-Algusest-Peale-Kõik-Kontrolli-All” Kiik. Ei tahaks olla ebaviisakas, aga sotsiaalmeedias juba ammu irvitatakse Tanel Kiige lakeeritud, sõnaohtra, aga kohtlase tühjuse üle. Ebamugav on selliseid intervjuusid kuulata, piinlik ja vastik hakkab.

Nii mõnedki kimedad hääled on viimase pooleteise kuu jooksul kuulutanud, et kriisi ajal süüdlasi ei otsita. Pole üllatav, et põhiliselt kostuvad need teeseldult reipad, “konstruktiivsusele” üles kutsuvad hääled just sealt, kus suuremate lollustega maha saadud. Süüdlaste otsimist on vastustanud näiteks Merike Jürilo, aga ka Riina Sikkut, Tanel Kiik ja – ka mitte ülearu ootamatult – peaminister Jüri Ratas. Kui tundub, et Merike Jürilod hakkab karma tasapisi kätte saama (tema tagasiastumist nõutakse iga päevaga üha valjuhäälsemalt), siis masinavärgi praakmootorist pole juttu olnud. Kutsun üles  suhtuma skeptiliselt katsetesse teha koroonakriisi patuoinaks Merike Jürilo ja seejärel teeselda, et kõik on korras. Jürilo on kõigest ettur, kes ametisse nimetatud sotsiaalministri poolt ja tegutseb ministeeriumi kantsleri ja asekantsleri juhiste alusel nagu tinasõdur. Kui Jürilo lahkub, siis olematu kriisivalmiduse tekitanud, muuhulgas ka ebapädevad bürokraadid Terviseametisse upitanud ministeeriumi juhtkond jääb samaks. Jürilo on palju vähem süüdi, kui viimase 5 aasta jooksul ametis olnud ministrid Ossinovski, Sikkut ja Kiik; ja veelgi suuremal määral vastavalt 6 ja 4 aastat rottidena viljasalves toimetanud kantsler Marika Priske ja asekantsler Maris Jesse. Jürilol puudub kompetentsuse kõrval isegi aimdus oma ametikoha tegelike väljakutsete osas. Aga ministri, kantsleri ja terviseala asekantsleri ühine vastutus on tagada riigi valmisolek nakkushaigusteks, muuhulgas ka teovõimeline, süüdiv ja asjatundlik tippjuht Terviseametile, mis eeldab paratamatult normaalse rahastuse väljavõitlemist. Endine õiguskantsler Allar Jõks märkis tabavalt:“On arusaadav see, et alkoholismi ja liigsöömise vastu ja apteekide vastu on lihtsam võidelda kui teha sellist musta tööd, et valmistuda võimalikuks kriisiks.”

Kuna sotsiaalminister Kiige mälu paistab kehvake olema, tuletame siinkohal ühiselt meelde mõningaid säravaid hetki Kiige ametkondade tööst kriisi ajal.

Popurrii Tanel Kiige valitsemisala hittidest koroonakriisi ajal: TOP 4

  • Projekt “Meie igapäevast Leiba anna meile tänapäev”

Ilona Leib reklaamib ennast kriisikommunikatsiooni spetsialistina. Selle valdkonna inimeste laud majandusseisaku ajal just lookas ei ole – PR kulusid kärbitakse firmades üsna esimeses järjekorras. Ja õige ka, raske on pidada seda lockdown`i tingimustes elutähtsaks kulureaks. Terviseamet aga nii ei arva – lisaks omaenda kommunikatsiooni üksusele, kus töötab kolm spetsialisti, palgati alates aprillist neli suhtekorraldajat Ilona Leiva büroost PR Partner. Terviseameti juhi Merike Jürilo otsusega ilma konkursita (!) palgale võetud suhtekorraldajad saavad kuus keskmiselt 2600 eurot puhtalt kätte. Samal ajal teenib kriisistaabi meditsiinijuht doktor Arkadi Popov Terviseametiga sõlmitud lepingu kohaselt tavatööajaga ligi 2300-eurost brutopalka, mis jätab pärast makse alles umbes 1770 eurot. Naljakas ja piinlik oli lugeda Tanel Kiige hilisemat kohmakat õiendust, et tegelikult pidi Popov täitsa korralikult teenima. Ka kriisispetsialist Leiva enda kommentaar väärib planeetidevahelist kriisikommunikatsiooni auhinda: “Kriisiolukorda arvestades PR Partner ettevõttena sellest tulu ei saa ning ta võttis PR Partneri omanikuna sisse isegi suure potentsiaalse kahjumi.” Vot nii. Kohe kergem hakkas. See avaliku sektori pidu katku ajal oleks oma absurdsuses naljakas, kui samal ajal erasektori ettevõtted ei koondaks massiliselt ning paljud inimesed poleks üldse sissetulekuta. Ahjaa, kui Ilona Leiva nime guugeldada, siis selgub, et omal ajal kujundas ta koos Merike Jüriloga nn Angotti  afääri ajal riigi mainet. Leib oli Siseministeeriumi ja Jürilo Kodakondsus- ja Migratsiooniameti pressiesindaja.

  • Kantslerite klubi eksliikmele Tea Varrakule sotsiaalse töökoha loomine

Juba mõnda aega on spekuleeritud, et tegelikud võimuhoovad on Eestis palju rohkem bürokraatidest kantslerite/asekantslerite kui kiiresti vahelduvate ministrite käes. On räägitud suisa kantslerite klubist, mille mitteametlik liider olevat 20 aastat erinevate ministeeriumide kantslerina võimuhierarhia tipus figureerinud Marika Priske. Tegemist on värvika persooniga, kes olnud isegi kapo uurimise all. Tema tiibu see, tundub, kärpinud ei ole: ministeeriumi rahadega laiutatakse ülbelt ka koroonakriisi ajal, samas kui erasektor on majandusšokis ja püksirihma pingutamisest on saanud pea rahvussport. Priske võttis eriolukorra ajal sotsiaalministeeriumisse nõunikuna tööle paar aastat tagasi türannia eest haridusministeeriumist minema löödud ekskantsleri, oma hea sõbranna Tea Varraku. Ilma konkursita, enesestmõistetavalt. Särav ja võimekas, kuigi kuuldavasti pisut halva iseloomuga ekskantsler vormistati tööle 16. märtsil. Ta tegeleb eriolukorras… toiduraiskamise vähendamise küsimustega! Kahtlemata pakiline teema ja jõukohane pensionieelikust Varrakule. Kahjuks tema palga suurus ei ole avalik info. Paneb imestama, et see küllaltki tähendusrikas faktike on suures meedias nõnda vähe tähelepanu pälvinud. Tuletaksin meelde, et maksumaksja raha raiskamine on Priskel juba ammusest ajast hästi käpas: 2017 aastal võttis ta vastutuse hiiglasliku SKAIS2 ehk sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi arendusprojekti ebaõnnestumise eest, kus kirjutati korstnasse miljoneid või isegi kümneid miljoneid eurosid. SKAIS2 projekti iseloomustati toona leheveergudel kauni eestikeelse sõnaga: p….kukkunud. Kui suure summa on vastutuse võtnud kantsler Priske tänaseks riigile hüvitanud? Kas Priske ülemus Tanel Kiik tahaks seda infot avalikkusega jagada?

  • Kuressaare haigla ravijuhi pitsitamine

Kui Venemaal kukuvad kangekaelsed arstid akendest alla, siis meil on isemõtlejate korralekutsumiseks teistsugused administratiivsed meetodid. Üks lollikindel variant on ootamatu välk-audit pandeemia ajal. Valem on lihtne: tuleb otsida oma haldusalast mõni Gogoli-stiilis ametnik, kes pugejalikkusest ministeeriumi emmede vastu “märja töö” ära teeb. Pole saladus, et Haigekassa tippjuhtkond sööb ministeeriumi peost ja mõni kriimuke leidub iga auditeeritava fassaadil kui hoolega otsida. Teine äraproovitud nipp: leia kamp rahulolematuid, õõnesta ja õhuta, peedista ja peta, varusta relvade ja know-how’ga. Kui kaarte õigesti mängida, tekib “revolutsiooniline” käärimine ja sissisõda. Täiesti “ootamatult” nõuab seltskond Kuressaare haigla töötajaid täna ravijuhi Edward Laane lahkumist. Külma sõja ajal tegutses KGB niimoodi.

Kuressaare haigla ravijuht Laane suvatses surmasuus koroonahaigeid ravida C-vitamiini ja malaariarohuga Plaquenil, propageeris maskide kandmist, kritiseeris riigi kilplaslikku testimiskorraldust ja korraldas testimist Terviseametist mööda minnes, kirus isikukaitse vahendite nappust ja mida kõike veel. Selliseid asju võimuvertikaali tipp ei andesta. Lahkhelide külvamise kõrval on veel oluline juhtida avalikkuse tähelepanu Kuressaare haigla küsimusele selle asemel, et urgitseda ministeeriumi ning valitsuse tegemata tööde hunniku kallal, mille tagajärg oli totaalne tohuvabohu ja kõikehõlmav puudus nagu Leningradi blokaadi ajal.

  • Saaremaa võrkpallimängu moosivargalikud õigustused

Terviseameti peadirektor Jürilo ütles 15. aprillil Kanal 2 saates „Sõda koroona vastu“, et koroonaviirus oleks Saaremaale jõudnud ka võrkpallimänguta. Võibolla, kuid vaevalt oleks toimunud sellist viiruse märatsemist, nõnda et Eesti suurimast saarest sai koroonasaar. Oma ametkonna ebapädevust üritas Jürilo õigustada asjakohatu ja ülimalt kaheldava väitega, et ettevalmistused algasid juba kuu enne esimese nakatunu Eestis avastamist. Ohtusid aga hinnati jaanuari informatsiooni põhjal.

21. aprillil väitis Jürilo üllatuslikult, et Saaremaal võrkpalli massiüritust lubades ei teadnud keegi koroona virulentsusest. Ah nii? Miks siis 24. märtsil Jürilo avaldas, et veebruaris tehtud leebe prognoosi järgi  ennustati 30 000 haigestunut ja 1300 hospitaliseerimist? Lugupeetud peadirektori tüssamishimu meenutab krutskeid täis algklasside õpilast. Kas oli varem öeldu meelest läinud?

Ja lõpetuseks suurim müsteerium, nii-öelda crème de la crème saladusliku võrkpallimängu juures. Miks ministeeriumi kantsler Marika Priske otsustavalt ei keelanud võrkpallimängu, vaid piirdus ebamäärase telefonikõnega Saaremaa vallavanemale? Kas soovis ta kavala rebasena lihtsalt oma tagalat kindlustada juhuks, kui asjad halva pöörde võtavad? Selle asemel, et oma tohutu mõjuvõim maksma panna ja üritus reaalselt ära jätta. Ja kus põõsas oli peidus asekantsler Maris Jesse, kelle võimukusest räägitakse legende? Jesse taktikepi all suutis ministeerium aastaid seista vastu Euroopa Liidu direktiivile ning siristada kõrges kaares ka kohalikule poliitilisele tahtele, millega sooviti Eestis legaliseerida suitsetamisest tunduvalt ohutumat, alternatiivset, nn heat-not-burn tubakatoodet (“Ei ole siin midagi: suitsetagu või elu lõpuni!”). Meediast saime teada, et Maris Jesse lendas veebruari lõpus Aasiasse puhkusele. Hoolimata, et seal oli parasjagu kibedaim koroonaaeg. Ja isegi e-kirju Jesse ei lugenud? Vastuseid ei ole. Vastutustunnet ka ei ole. Aga tagasi astus Madis Kallas, Saaremaa vallavanem.