Digikoristuse ABC ehk soovitused digiprügi koristamiseks

15

Viimaste nädalate intensiivne digilahenduste kasutamine on loonud hulgaliselt küberhügieeniga seotud digitaalset prügi. HITSA jagab lahkelt soovitusi, mida sellises olukorras ette võtta. Aitame teadmiste levikule nende loal kaasa.

  1. Puhasta oma arvuti töölaud (desktop) mittevajalikest failidest. Arvutis kasutusel olevas operatsioonisüsteemis (Windows, Linux, Mac OS) on juba kataloogid (dokumendid, pildid, vidod, muusika), mis on sobiv liigitus enamikele failidele. Loo endale läbimõeldud kataloogipuu näiteks kuupäevade, teemavaldkondade vms alusel.
  2. Vaata üle allalaetud (downloads) failide kaust ja kustuta ära kõik üleliigne. Aeg-ajalt tasub üle vaadata ja kustutada ka arvuti prügikast (Recycle Bin). Mittevajaliku faili kustutamine arvuti kataloogipuus tähendab siiski vaid nende prügikasti tõstmist mitte kustutamist.
  3. Vaata üle hiljuti ise arvutisse laetud/tõmmatud programmid ja rakendused ning kustuta mittevajalikud (nt Windowsi puhul Settings – Apps ning kuvatud nimekirjas eemaldada (uninstall) mittevajalikud. Kui pole kindel programmi vajalikkuses, siis palu mõne tuttava IT-inimese abi.
  4. Erinevaid internetilehekülgesid kasutades salvestavad veebilehitsejad (browsers) oma vahemällu kasutusinfot, eesti keeles nimetatakse neid küpsisteks (cookies). Üldiselt aitavad küpsised pakkuda paremat kasutuskogemust, ent kui infot koguneb väga palju, hakkavad küpsised teenuse kasutamist pärssima – veebilehed ei laadi ennast korralikult või näevad veidrad välja. Seega oleks mõistlik aeg-ajalt veebilehitseja vahemälu tühjendada ja küpsised kustutada. Pärast seda tuleb teenustesse ja rakendustesse uuesti sisse logida. Samuti ära luba rakendustel oma kasutajanime ja parooli meelde jätta, see võib olla mugav, aga on äärmiselt ebaturvaline.
  5. Sulge kasutud kontod.
  6. Loobu mittevajalikust reklaamist. Reklaami pideva kustutamise või ignoreerimise asemel leia üles “loobu tellimusest“ või “unsubscribe”, mille kaudu saab kirja (reklaami) saatjale teada anda, et taolised pakkumised ei ole tulevikus oodatud.
  7. Eemalda vanad kasututud wifi võrgud, mida oled varem kasutanud ühekordselt või tead, et enam ei kasuta.
  8. Kasuta pilveteenuseid andmete hoiustamiseks, säilitamiseks ja ligipääsetavuse tagamiseks (erinevatest seadmetest). Nii Google Drive, Microsoft OneDrive kui ka Dropbox pakuvad võimalust oma isiklikud dokumendikaustad arvutis pilveteenusega ära siduda nii, et arvutisse tekib täiendav kaust, mille sisu on sünkroniseeritud pilveteenusesse.
  9. Kõige olulisemad andmed su arvutis on need, mille oled ise loonud! Tee nendest regulaarselt koopia kas pilveserverisse või välisele kõvakettale/mälupulgale, et kaitsta end arvuti riknemise või kadumise eest. Koopiate tegemiseks on arvutis olemas funktsionaalsus (nt Windowsi puhul Settings – Update and Security – Backup), mille seadistamisel saab valida, mida ja kuhu varundada.
  10. Taga seadme turvalisus  – kaitse arvutit ja nutiseadet parooliga ning hoia viirustõrje uuendatud
  11. Digikorista ka oma mobiiltelefoni ja teisi nutiseadmeid:
    • Installi maha äpid, mida sa ei kasuta. Osad äpid töötavad taustal isegi siis, kui neid ei kasutata. Sulge need taustal, kui sa neid ei vaja, sest need tühjendavad aku kiiresti (nt Facebook, Netflix). Akusäästmisõpetused on hästi välja toodud Tehnokrati blogis.
    • Hoia tarkvara värskena.
    • Tühjenda telefon mõttetutest piltidest/failidest.
  12. Googelda ennast, et kontrollida, ega midagi ebasobilikku pole sinu kohta internetiavarustesse sattunud. 
  13. Kui sa pole kindel, et kõik vajalik koristatud sai, vaheta kõik oma salasõnad.
  14. Viimaks puhasta oma seade ka füüsilisest mustusest, unustamata peamist reeglit – puhastusvahend pihustatakse lapile, mitte kunagi otse seadmele.
  15. Kasulikku infot leiab ka “Ole IT-vaatlik!” kampaanialehelt.